2-07-41780/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-41780 Tsiviilasi EL hagi MK vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EL(ik xxx, elukoht xxx) Kostja: MK(ik xxx hagiavalduses märgitud elukoht xxx, praegune elukoht teadmata) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 13. mai 2008. a, Kentmanni Kohtumaja hageja EL RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu 20. aprilli 2000. a otsusega MK`ult EL kasuks poja SK`u ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. 3. Välja mõista MK`ult EL kasuks igakuine elatis 2440 (kaks tuhat nelisada nelikümmend) krooni kuus poja SK`u (ik xxx) ülalpidamiseks alates 08.10.2007. a kuni SK`u täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. a. 4. Välja mõista MK`ult riigilõiv 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse. MK`ul tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

2 jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Hagi aluseks olevad asjaolud 08.10.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu 20.04.2000. a otsusega kostjalt välja mõistetud elatise 1500 krooni suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte ühise poja ülalpidamiseks elatis 2440 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused 13.05.2008. a toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p. 2. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind (9 x 940 = 8 460). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 8460 krooni riigilõivu 650 krooni. Seega kuulub TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 650 krooni.

Maie Seppo kohtunik