2-07-47242/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 14. mai 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-47242 AS SEB Pank versus Arvo Jegi, hagi laenu-, intressi ja viivisvõlgnevuste 93005,01 saamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2, Tallinn, 15010) Hageja esindaja Leo Üle (aadress Vaksali 2, Viljandi 71020) Kostja Arvo Jegi (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata) Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. 1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Arvo Jegilt laenu põhiosa võlg 60000 krooni, tasumata intress 5200 krooni, viivis põhiosalt 162 krooni 07 senti ja teenustasu 100 krooni AS-i SEB Pank kasuks. 2. Välja mõista Arvo Jegilt laenu põhiosa võlg 9000 krooni, tasumata intress 855 krooni 65 senti AS-i SEB Pank kasuks. 3. Välja mõista Arvo Jegilt laenu põhiosa võlg 16070 krooni 88 senti, tasumata intress 858 krooni 49 senti, viivis põhiosalt 758 krooni 01 senti AS-i SEB Pank kasuks. 4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Arvo Jegilt 5200 krooni menetluskulu AS-i SEB Pank kasuks. 5. Määrata kohtuotsus viivitamata täitmisele. 6. Selgitada, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva kui kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega. 7. Selgitada, et TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja on esitanud hagi kostja vastu võlgnevuste 65462,07 krooni, 9855,65 krooni ja 17687,38 krooni saamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 27. aprillil 2007 laenulepingu nr L070022707.

tegemist oli soovilaenuga, mille tagatiseks on ainult laekumised kontole. Kostja sai laenu 60000 krooni. Võlgnevus tekkis 15. mail 2007. Hageja ja kostja sõlmisid 16. aprillil 2007 internetipanga kaudu arvelduslaenulepingu nr A070012520 laenulimiidiga 9000 krooni. Võlgnevus tekkis 14. mail 2007. Hageja ja kostja sõlmisid 23. jaanuaril 2003 Magnet krediitkaardi lepingu nr A030001109 krediidilimiidiga 7000 krooni, intressimääraga 16% aastas. Kostjal esines korduvalt maksehäireid.

Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18. märtsil 2008 kohustusega vastata kohtule hiljemalt 28. aprilliks 2008, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.

2. Kohtu põhjendused

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

3.Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menet- lusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 5000 krooni ja 200 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 5000 krooni ja 200 krooni, kokku 5200 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskulude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kalev Kuningas

Kohtunik