2-06-29318/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29318 Tsiviilasi Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valituse kaudu) avaldus AG’lt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja NG’lt vanema õiguste äravõtmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht XXX) Avaldaja esindaja Marit Pauk Asjast puudutatud isik AG (isikukood XXX, elukoht:XXX) Asjast puudutatud isiku AG määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB T. M Hiob, asukoht XXX) Asjast puudutatud isik NG (sünd XXX.a., elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps EG(isikukood XXX, viibimiskoht XXX, asukoht XXX) Asjast puudutatud alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (AB Tibar & Partnerid, asukoht XXX) Istungi toimumise aeg 22.04.2008.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Marit Pauk Asjast puudutatud isik AG Asjast puudutatud isiku AG määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Asjast puudutatud alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2. Võtta NG’lt (sünd XXX.a.) ära vanema õigused EG(isikukood XXX) suhtes.

3. Võtta ära alaealine EG(isikukood XXX) oma emalt AG’lt (isikukood XXX) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

4. Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise EG edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekande asutusse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse) kaudu esitas kohtule 16.10.2006.a. avalduse vanema õiguste äravõtmiseks AG’lt ja NG’lt. Avalduse kohaselt on AG ja NG alaealine poeg EG(i.k. XXX) kasvas XXX oma vanaema AF peres. XXX vormistati AF E seaduslikuks eestkostjaks. Peale AF surma XXX.a. määrati E eestkostjas tema vanatädi AA. AG ja NG ei ole osalenud oma poja kasvatamises ning nad ei ole maksnud elatist oma poja ülalpidamiseks. AF kasvatas E üksinda, lapse vanematega ei ole olnud mingisugust kontakti, vanemad ei helistanud E, ei õnnitlenud sünnipäevadel, ei ole lapse vastu huvi tundnud ega tema kasvatamises osalenud. 2005.a. sai AA telefoni teel kontakti E isaga, kes elab Valgevenes. Eestkostja sõnade kohaselt leppisid nad lapse isaga kokku, et E kolib elama isa juurde Valgevenesse. 2006.a. mais selgus, et isa keeldub oma lapse kasvatamises osalemast ja ta ei soovi, et E tuleks tema juurde elama. 2006.a. suvel muutusid eestkostja ning E suhted halvaks ning 2006.a. juulist elab E XXX varjupaigas. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja ära võtta vanema õigused AG’lt ja NG’lt nende XXX.a. sündinud poja EG suhtes.

02.10.2007.a. esitas avaldaja kohtule avalduse täienduse, mille kohaselt palub ära võtta vanema õigused NG’lt tema poja EG suhtes ning ära võtta EG AG’lt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Asjast puudutatud isiku AG seisukoht AG vaidleb avaldusele vastu. Avalduses toodud asjaolud ja seisukohad on paljasõnalised ja tõendamata. EG sündis XXX.a. A ja NG praktilisel koos elanud ei ole, sest NG õppis E sündimise ajal Simferoopoli Sõjaväeakadeemias ja suunati pärast selle lõpetamist teenistuskohustuse täitmisele Valgevenesse, kus ta elab praeguseni ja on loonud seal uue perekonna. AG läks E sünni järel 2-kuuse pojaga NG juurde. Kooselu ei olnud NG elurežiimi tõttu võimalik ja AG jäi elama Venemaale Kurski linna oma vanaema juurde. AG läks mõne aja pärast tööle ja E paigutati lastesõime.

XXX sõitis AG ema AF tütrele ja tütrepojale Venemaale järgi ja palus, et tütar koos lapsega tuleksid tagasi Eestisse. AG nõustus ja tuli koos pojaga Eestisse tagasi ning asus elama AF korterisse aadressil XXX. AG’l oli Eestis toimetulekuga raskusi: AG ja Eeesti keelt ei osanud ning tööle asumine oli raske. Sellele vaatamata sai AG tööd turul müüjana ning AF nõustus Ega nädala sees kodus olema. Nädalavahetusel kui AG pidi tööle minema nõudis AF lapsehoidja palkamist, et ise puhata. AG ja AF suhted muutusid keeruliseks ja AG’l tuli ema elukohast lahkuda. AF ei lubanud AG’l kuni elukoha leidmiseni E kaasa võtta. Kui AG oli leidnud elukoha, ei lubanud AF tütart enam lapse juurde ja hakkas E emast võõrutama ja emast halvasti rääkima. AG ja lapse suhtlemine muutus raskeks ja soovist last säästa ei käinud AG ema elukohas kuigi tihti, sest riiud mõjusid rängalt E.

XXX lahkus AG Eestist ja asus elama Iisraeli, kus elas 5 aastat kuni 2003.a. aastani. Kokkuleppe põhjal AF’ga jäi E kuni korraliku elukoha leidmiseni elama vanaema juurde ja AG teadis, et saab mõne aja pärast lapse endaga kaasa viia. 2001.a. AG abiellus Iisraeli kodaniku SK, kellega oli juba paar aastat koos elanud. Juba enne abiellumist ja abiellumise järel saatis SK W U süsteemis AF’le raha E ülalpidamiseks. Viie äraoldud aasta lõikes kandis SK lapse ülalpidamiseks ligikaudu 6552 krooni kuus. Selle rahaga oli AG hinnangul võimalik neil aastatel lapsele ülalpidamist võimaldada. Seega avaldaja seisukoht, mille järgi AG ei ole last üleval pidanud, on pahatahtlik. Lisaks rahale on AG saatnud pojale posti teel kingitusi ja riideid. Lapse sünnipäevi ja muid tähtpäevi pidas AG meeles ja saatis Eestisse korrapäraselt õnnitluskaarte.

AG tuli XXX. aprillis Eestisse ja soovis E Iisraeli kaasa võtta, kokkulepe abikaasa S K oli olemas ja lapsele olid elamistingimused ehk oma tuba olemas, samuti ettevalmistatud koht kohalikus venekeelses koolis. AG tõi emale sularahas 10 000 USD tänuks E kasvatamise ja ülalpidamise eest. AG saabumise järel müüs AF 2-toalise korteri aadressil XXX ja ostis 3-toalise korteri aadressil XXX, mida võimaldas AG’lt saadud rahasumma.

AG ei olnud teadlik, et E eestkostjaks on vahepeal kohtuotsusega määratud AF. E väljasõitu Eestist takistas väidetavalt puuduv pass. AG ei tundnud Eesti seadusi ja sõitis tagasi Iisraeli ja palus emal E mõne kuuga pass vormistada. XXX.a. E sünnipäevaks tuli AG uuesti E järele ning sai teada, et AF on määratud E eestkostjaks veel enne AG ärasõitu Eestisse. AG ja AF vahel puhkes tüli ja AG jäi Eestisse, sest tagasi Iisraeli AG ilma pojata minna ei soovinud.

AG asus elama ema ja poja juurde aadressil XXX, sest korter oli ostetud vähemalt osaliselt AG saadetud ja üleantud raha eest. Albina suhted emaga ja poeg Ega olid keerulised. E oli ema äraoleku peale solvunud ja käitus tõrksalt. AG sai aru, et E ei olnud teada, et ema on pojale kaarte ja kingitusi saatnud ning poja ülalpidamiseks vanaemale raha saatnud. Kui A sellest E rääkis, ei uskunud poeg teda. Vastuolude tõttu AF’ga pidi AG XXX.a. eluruumist XXX lahkuma. AF nõudis, et tütar läheks tagasi Iisraeli ja hakkaks jälle raha saatma ning jätaks E tema kasvatada. AG ei soovinud ilma pojata Iisraeli sõita ja asus elama tuttava juures, kuid jäi tööta ja ei jõudnud seal korteri eest maksta.

Vahepeal oli AF müünud eluruumi XXX ja AG ei leidnud enam ema ega poega üles. AG pöördus E sünnipäeval XXX.a. AF õe AA poole ja soovis ema ja poja aadressi saada, kuid AA keeldus aadressi andmast ja keelas AG’l püüda emaga suhtlemast, sest ema olevat haige. AG oli üleelatud raskustest, töötusest ja näljast nii nõrk, et kukkus tänaval kokku, talle kutsuti kiirabi ja ta viidi kodutute varjupaika Tallinnas. AG’l kujunes välja depressioon ja ta kaotas huvi kõige vastu. AG pidas end varjupaigas üleval viisakalt, kordagi ei tõusetunud tema suhtes alkoholi või narkootilise aine tarvitamise tõttu küsimusi. Alates septembrist 2004.a. varjupaika sattumisest AG’l suhted ema ja pojaga puudusid, sest ta ei teadnud, kus neid otsida.

Kodutute varjupaika jäi AG kuni XXX.a., mil Tallinna linn eraldas AG’le sotsiaalmajja koha ühiselamu toas. Praegu on AG asunud tööle pakkijana OÜ-s KP ja püüdnud taastada suhteid Ega. Selleks on AG helistanud XXXsesse, kuid poeg ei ole seni soovinud emaga suhelda.

AG arvates on pojal samuti olnud rasked üleelamised ja AG ei taha E ennast liigselt peale suruda. AG loodab, et aja jooksul saab võimalikuks Ega suhete taastamine ja ehk isegi üheskoos elama asumine.

Eeltoodu põhjal on AG arvamusel, et alused temalt vanema õiguste äravõtmiseks puuduvad. AG ei ole jätnud alkohoolsete jookide või narkootiliste ainete tarvitamise tõttu vanema kohustus täitmata. AG ei ole mõjuvate põhjusteta jätnud vanema kohustusi täitmata. AG on aastate jooksul poega toetanud ja tema ülalpidamiseks viie Iisraelis elatud aasta jooksul tasunud suuri summasid. Poolteist aastat ei teadnud AG pojast midagi. Samuti ei olnud AG’le teada, et E oli seatud eestkoste, alguses AF ja hiljem AA. AG’le ei olnud ka teada ema surm ja E paigutamine lastekodusse. Lähtudes eeltoodust palub AG jätta avaldus rahuldamata.

Asjast puudutatud isik NG ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Alaealise lapse määratud korras esindaja ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud

Maakohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja nõude juurde ning palus ära võtta vanema õigused NG’lt poeg EG suhtes ning ära võtta EG AG’lt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Puudutatud isik AG on nõus et temalt võetakse poeg E ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna ei soovi poega traumeerida. Samuti saab AG aru, et ta ei saa hetkel poega toetada ja üleval pidada.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PkS § 54 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Puudutatud isik AG on nõus et temalt võetakse poeg E ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna ei soovi poega traumeerida. Samuti saab AG aru, et ta ei saa hetkel poega toetada ja üleval pidada. Kohus on NG’le saatnud korduvalt tema elukohta Valgevenesse menetlusdokumente ja kohtukutseid, kuid NG ei ole kohtule kirjalikult vastanud ega ilmunud ka kohtuistungitele. Kohus leiab, et NG käitumine näitab selgelt, et NG on vastutustundetu ja ei hooli lapsest. Seega leiab kohus, et kuna NG elab Valgevenes, siis on see mõjuvaks põhjuseks tema isiklikult mitte ärakuulamiseks ning asub seisukohale, et otsuse saab teha ilma NG’t isiklikult ära kuulamata.

TsMS § 559 lg 1 sätestab, et kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Avaldaja esitas kohtule taotluse ning palus kohut, et kohus ei kuulaks isiklikult ära alaealist last EG ’t, kuna see traumeeriks last liigselt. Menetlusosalised ei vaielnud taotlusele vastu. Seega leiab kohus, et antud asjas ei ole mõistlik last isiklikult ära kuulata, kuna vestlus traumeeriks E liigselt.

Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX on EG isa NG ja ema AG.

Asja arutamisel on leidnud tõendamist asjaolu, et EG isa NG ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel.

NG käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut. NG ei ole kordagi lapse käekäigu vastu huvi tundnud ega last üleval pidanud. Samuti ei ole NG last õnnitlenud sünnipäevadel ja teistel tähtpäevadel. Samuti näitab NG hoolimatust lapsesse see, et NG ei ole kohtule vastanud ega ilmunud kohtuistungitele.

Kohus leiab, et Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus NG’lt vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna NG käitumine on vastutustundetu, hoolimatu. Seega kohus leiab, et NG’lt tuleb vanema õigused ära võtta poeg EG suhtes.

PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

Asja arutamises on leidnud tõendamist, et AG hoolib lapsest ja soovib temaga suhelda ning on aastate jooksul saatnud lapse ülevalpidamiseks orienteeruvalt 6000 krooni kuus, kuid seoses keeruliste suhetega oma ema AF’ga ei ole AG’l olnud võimalik pojaga suhelda. Seoses sellega on poja ja ema suhted keerulised ning poeg soovib elada lastekodus. Seega leiab kohus, et kuigi last ei ole ohtlik jätta AG juurde, on mõistlik EG AG’lt ära võtta ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna poeg ja ema ei ole suhelnud aastaid ning E jätmine AG’le traumeeriks liigselt E. Kohtule teadaolevalt on AG kohtunud oma pojaga ja nende suhete taastumiseks on vaja piisavalt aega. Seega on kohus seisukohal, et E ära võtmine AG’lt on antud olukorras mõistlik.

Kohus leiab, et Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus AG’lt EG ära võtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta tuleb rahuldada.

Vastavalt PKS § 53 lg 3 tuleb anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise EG edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekande asutusse.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda.

Taimi Kollom Kohtunik