2-07-32662/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-32662 Tsiviilasi AS-i E hagi OZ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, xxx) Kostja: OZ(isikukood xxx; elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista OZ´lt (isikukood xxx) võlgnevus 5826,48 (viis tuhat kaheksasada kakskümmend kuus krooni ja 48 senti) krooni AS-i E kasuks. 3. Menetluskulud jätta täies ulatuses OZ kanda. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 5. Toimetada tagaseljaotsus kostjale OZ kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. 3. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

EELNEV MENETLUS

2-07-32662

2 Hageja esitas 31.08.2007.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 5826,48 krooni saamiseks. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, sest hagiavalduses märgitud aadressil xxx kostjale edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kodakondsusja Migratsiooniameti ning rahvastikuregistri näidatud aadressil xxx edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakond on 03.03.2008.a kirjas kohtule teatanud, et korduval aadressi xxx kontrollil keegi ust ei avanud ning naabrid ei tea, kes korteris elab. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas. Kohus määras kostjale 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.03.2008.a, dokumendid loetakse kättetoimetatuks 26.04.2008.a. ning vastamise tähtpäev saabus 16.05.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 08.06.2005.a sõlmitud liitumislepingust ning AS Elion Esindusega sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust. AS Elion Esindus loovutas oma nõude AS-ile E 31.08.2005.a. Kostja ei tasunud talle osutatud teenuste eest esitatud arveid ega järelmaksu osamakseid ning rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 5826,48 krooni, s.h. põhivõlg 2913,74 krooni ja viivised 2912,74 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt on viivis 0,15% tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja on vastavalt lepingule arvestanud viiviseid kokku summas 3198,84 krooni, kuid lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotleb hageja kostjalt välja mõista viiviseid põhivõlast väiksemas

2-07-32662

3 summas, s.o. 2912,74 krooni. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik