2-08-5849/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-5849 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21. mai 2008, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Ž.E hagi A.E vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ž.E (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: A.E (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon

1. Rahuldada Ž.E hagi täies ulatuses.

2. Lahutada Ž.E (abielueelne perekonnanimi P) ja A.E abielu, mis on registreeritud Leningradi linna Abielusõlmimise Palee nr 1 poolt 14.06.1988, kanne nr 3422.

3. Ž.E-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks E.

4. Jätta R.E (sünd xx.xx.xxxx) A.E kasvatada. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-5849 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Poolte abielu on sõlmitud Leningradi linna Abielusõlmimise Palees nr 1 14.06.1988, kanne nr 3422.

Abielust on üks alaealine laps – poeg R.E, sünd xx.xx.xxxx, kes elab koos isaga, kes peab teda ülal. Hageja aitab lapst ülal pidada vabatahtlikult.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-08-5849

2(3) Kohtule 15.02.2008 esitatud hagis palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt pooled ei ela koos ja kostja ei soovi elada koos hagejaga. Kostja töötada ei soovi ning sellist elu jätkata hageja enam ei suuda. Abielu lahutada Perekonnaseisuosakonna kaudu kostja ei soovi.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt (tl 18-19) on ta nõus abielulahutuse nõudega, kuid ei ole nõus hageja poolt esitatud põhjendustega.

Hageja ise lahkus perekonnast 2007.a juunis, kuna leidis teise meesterahva, kellega suhtleb senini. Seega on põhiliseks abielu lahutamise põhjuseks hageja truudusetus.

Hageja väide, et kostja ei tööta, on vale, kuna 20.a kestel ta töötab samas ettevõttes.

Kostja püüdis säilitada perekonda ja lootis, et hageja naaseb koju, mistõttu kostja keeldus abielu lahutamisest Perekonnaseisuosakonna kaudu. Käesoleval ajal on kostja jõudnud järeldusele, et abielu säilitamise lootust ei ole, mistõttu on ta nõus abielu lahutamisega.

Hageja aitab pojale osta rõivaid.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja selgituste kohaselt koostas hagiavalduse talle jurist, eesti keele mittevaldamise tõttu hageja ei kontrollinud, mis on kirjutatud hagiavaldusse, seega sattus sinna vale informatsioon. Hageja lahkus tõesti perekonnast, poolte laps elab kostjaga, sest see oli lapse soov. Hageja väitel lõppesid poolte abielusuhted 2007.a juunis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Leningradi linna Abielusõlmimise Palee nr 1 poolt 14.06.1988, kanne nr 3422 ja et hageja sai perekonnanimeks „E“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega V-AI № 422574 (tl 5).

Kohus tuvastas poolte seletustega, et nendel on alaealine poeg R, sünd xx.xx.xxxx, kes elab isaga koos.

Samuti tuvastas kohus poolte seletustega, et nende abielusuhted on lõppenud alates 2007.a juunist, abikaasad elavad erinevates elukohades.

Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2007.a juunis, seega peaaegu aasta tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Tsiviilasi nr 2-08-5849

3(3)

Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid aasta tagasi, hagejal on tegelikult loodud uus perekond, pooled elavad erinevates elukohtades, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Hageja soovib peale abielu lahutamist jätta endale abielus kantud perekonnanime.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu kestel kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal abielu ajal kantud perekonnanimi „Eilinen“.

Hageja palus jätta poja kostja kasvatada, kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Kohus leiab, et poolte ühine laps tuleb jätta isa kasvatada, kuna laps elab isaga ja poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha suhtes.

MENETLUSKULUD

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni.

Kostja oma vastuses hagile palus jätta kohtukulud hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik