2-08-12470/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ B. pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-08-12470

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: OÜ B.

võlgniku esindaja: juhatuse liige H.K.

ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi ( postiaadress OÜ

Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9A, Tartu 51003)

Kohtuistungi toimumise aeg

9. mai 2008

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ B. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil (postiaadress OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja

9A, Tartu 51003) likvideerida OÜ B. 2 (kahe) kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest

arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi kohustustest OÜ B. pankrotimenetluses

pärast OÜ B. likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ B. dokumentide hoidjaks H.K.

5. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(TsMS § 29 lg 3).

6. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning toimetada kätte menetlusosalistele.

Määruskaebuse esitamine

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada

määruskaebuse

pankrotimenetluse

lõpetamise

osas

päeva

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.

(TsMS § 661 lg 1, 2, PankrS § 29 lg 5).

MENETLUSE KÄIK

4. aprillil 2008.a esitas OÜ B. juhatuse liige H.K. kohtule avalduse OÜ B. pankroti

väljakuulutamiseks. OÜ B. tegeles tööjõu rentimisega ja tekkis võlgnevus Maksu- ja

Tolliameti ees. Võlgnevus tekkis lisakulutuste tegemise tõttu, et saada kätte R Oy võlgnevus

temale osutatud teenuste eest. OÜ-l B. muud vara, peale arvelduskonto Nordea Pangas, ei

ole. OÜ B. hakkas augustis 2007.a otsima uusi tegevusvaldkondi maksuvõla tasumiseks, kuid

see ei ole õnnestunud. Maksuvõlg on viinud OÜ B. halba majanduslikku olukorda (tl 4).

10. aprillil 2008.a määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ B. pankrotimenetluse ja nimetas

ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 44).

8. mail 2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ja

tasutaotluse (tl 49-85, 86).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

1. Üldandmed

OÜ C. asutas 2005.a jaanuaris võlgniku OÜ B. . Võlgnik kanti äriregistrisse 19. jaanuaril

2005.a. Osakapitali suuruseks on asutamisest alates olnud 40 000 krooni. 24. jaanuaril 05.a

müüs OÜ C. oma osa H.K. ja L.T. Uued osanikud valisid juhatuse liikmeteks iseennast ning

lisaks R.J. . 31. juulil 2005.a kutsuti R.J. tagasi juhatuse liikme kohalt põhjendusega, et tema

tegevus osaühingu juhtimisel ja raamatupidamise korraldamisel oli osanikele vastuvõetamatu.

Võlgnik on oma majandusaasta aruannetes nimetanud oma põhitegevuseks ehitustegevust

Soome Vabariigis. Ei ole aga esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et võlgnik oli oma

lepingupartnerite suhtes töövõtja, kes vastutab kokkulepitud ehitustööde tegemise, sealhulgas

töö õigeaegse valmimise ning kvaliteedi eest. Seetõttu ei saa võlgnikku pidada

ehitusettevõtjaks. Võlgniku ülesandeks oli üksnes tagada lepingupartnerile vajaliku tööjõu

olemasolu kokkulepitud kohas, kuid selle tööjõu efektiivne rakendamine ja juhendamine

lepingupartneri objektil ei kuulunud võlgniku ülesannete hulka. Võlgnikul kirjalikke

lepinguid ühegi töötajaga ega Soome Vabariigis tegutsevate lepingupartneritega. Võlgniku

tegevus sarnaneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.12.1996 direktiivis 96/71/EÜ

“Töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega” märgituga. Selle direktiivi

preambula kohaselt võib teenuste osutamise vormiks olla töötajate vahendamine teisele

ettevõtjale eraõigusliku lepingu raames. Direktiivi art 1 p 1 ja p 3 c) kohaselt tunnustatakse

võimalust, et ühe liikmesriigi ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töölerakendamise

vahetalitus vahendab töötajaid teise liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale

ettevõtjale selliselt, et ta on lähetamise ajaks ise sõlminud selle töötajaga töösuhte.

Kehtivad töölepingud ja töövõtulepingud ning muud siduvad lepingud puuduvad. Võlgniku

majandustegevus lõppes mais 2007.a.

2. Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta

Võlgnikul puudub praktiliselt igasugune likviidne vara. Võlgniku omakapital on negatiivne,

juhatus ei pea võlgniku majandustegevuse jätkamist perspektiivikaks ning osanikud

väidetavalt ei ole võimelised tegema osaühingu võla tasumiseks ning omakapitali

taastamiseks vajalikke sissemakseid.

10. aprilli 2008.a seisuga on võlgniku vara väärtus 7617.78 krooni, mis koosneb 207.78

krooni suurusest rahasummast, nõudest juhatuse liikme vastu summas 6195 krooni ning

käibemaksu ja intresside ettemaksetest summas 1215 krooni. Raha võlgniku arvelduskontol

on arestitud nii Maksu- ja Tolliameti kui ka ajutise halduri poolt. Kontoga seotud teenuste

eest arvestab pank igakuiselt teenustasu 40 krooni. Seoses arestidega loodab pank

pooltevahelise lepingu alusel kontot aprilli- ja maikuu eest edaspidi debiteerida vähemalt 80

krooni ulatuses. L.T tunnistab 6195 krooni suuruse kohustuse olemasolu ning on nõus summa

OÜ-le B. tasuma, kuid hetkel on sellise summa üleandmine võimatu tema raske majandusliku

olukorra tõttu. Maksu- ja Tolliametile tehtud 1215 krooni suuruse ettemakse rahas

tagastamine on ebatõenäoline, kuna Maksu- ja Tolliametil on õigus ettemaks tasaarvestada

oma nõudega. 1. augustil 2005.a ostetud sülearvuti Ordi Enduro 8066CD, maksumusega

11 296.61 krooni, on saanud oluliselt kahjustada vedeliku tungimise tõttu arvuti korpusesse.

Tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus oleks ligilähedane kogu arvuti maksumusele.

Teoreetiliselt on võlgnikul kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes põhjustas peaaegu uue

arvuti kasutuskõlbmatuks muutumise.

10. aprilli 2008.a seisuga on võlgniku ainus teadaolev võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu, kelle nõude suurus on 32 664 krooni. Võlg on 1215 krooni ulatuses

tasaarvestatav maksude ettemaksete tagastamise nõudega. Võla jääk pärast tasaarvestuse

tegemist oleks 31 462 krooni. Võlgnikul tekkis suur võlgnevus 2005.a. 2006. aasta jooksul

tasus võlgnik lisaks jooksvatele kohustustele ka kogu varasema põhivõla. Võlgnik tasus ka

intressivõlga (2006. aastal 13 891 krooni ning 2007. aastal 14 686 krooni), kuid intressi

jooksvalt juurdearvutamise tõttu (2005. aastal 5 492 krooni, 2006. aastal 25 266 krooni, 2007.

aastal 2 885 krooni, 2008. aastal 1 507 krooni) on võlgnevus intresside osas mingil määral

kogu aeg püsinud.

Arvestades vara võimalikku väärtust ja kohustuste suurust, on ilmselge, et võlgniku vara

arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad ka vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks.

3. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende

ületamise võimaluste kohta

Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majanduslik nõrkus üldiselt on seotud

osutatud teenuse eest raha mittesaamisega. Probleemid raha laekumisel mõjutasid võlgniku

varalist seisundit negatiivselt, kuid otseseks maksejõuetuse põhjuseks seda pidada ei saa.

Võlgniku makseraskuste oluliseks põhjuseks ning püsiva maksejõuetuse tekkimise üheks

eelduseks saab pidada võlgniku lepingupartnerite poolt oma kohustuste täitmata jätmist. See,

et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt võimetu täitma maksukohustusi, on aga juhatuse

liikme poolt oma kohustuste (tagada maksude tasumine, tagada võlausaldajate võrdne

kohtlemine, vältida lähikondse eelistamist) rikkumise tagajärg. Minu arvates ei ole alust

seostada võlgniku maksejõuetuse tekkimist kuriteoga. Võlgnikul puuduvad ressursid ja

võlgniku juhatuse liikmetel, osanikel tahe ettevõtet saneerida.

4. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt saab võlgniku teoreetiline nõudeõigus olla suunatud

üksnes tema juhatuse liikmete vastu. Võlgnikul puudub likviidne vara ajutise

pankrotimenetlusega seni kaasnenud kulude osalisekski katmiseks. Samuti puudub võimalus

katta kulusid, mis kaasneksid pankroti väljakuulutamisega. Seetõttu ei ole otstarbekas

kuulutada välja pankroti ainuüksi seetõttu, et pankrotihaldur saaks esitada nõude, mille

suurusjärk võrduks menetluskuludega, võlgniku juhatuse liikmete vastu.

Tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.

5. Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta

Ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime

pannud kuriteo tunnustega teo. Küll aga tuvastas ajutine pankrotihaldur pankrotiavalduse

esitamise viivitamise, mille kohaselt võib võlgniku juhatuse käitumises näha KarS § 3851

sätestatud teokoosseisu, kuid võlakohustuste mahtu arvestades kahtleb riigi valmisolekus

antud juhul seda tegu (tegevusetust) kuriteona käsitleda.

Juhatuse käitumine võlgniku tegevuse lõppfaasis on olnud ebakorrektne. 2007.a maikuus

maksis võlgnik töötasu oma juhatuse liikmele L.T. ning I.J., millele lisandusid päevarahad

juhatuse liikmele ning I.J. ja sõidukulude hüvitamine juhatuse liikmele. Töötasu

väljamaksmisega kaasnenud sotsiaalmaks jäi tasumata. Võlgniku juhatuse liige on

põhjendanud endale töötasu väljamaksmist sellega, et tal oli seda raha väga vaja. Ajutise

halduri arvamuse kohaselt pidi töötasuga kaasneva maksukohustuse täitmata jäämine olema

ettenähtav. Võlgnik ei ole seni esile toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et töötasu maksmisega

kaasneva maksukohustuste täitmata jäämine ei olnud juhatuse jaoks ettenähtav. Seega,

võlgniku viimase raha kasutamist juhatuse liikmele maksete tegemiseks saab käsitada

võlgniku juhatuse liikme ja osaühingu huvide konfliktina, aga ka MKS § 8 lg 1 sätestatud

kohustuse rikkumisena vähemalt raske hooletuse tõttu. Makstes olemasoleva raha peamiselt

oma netotöötasuks ning jättes maksukohustused täitmata, eelistas juhatus võlgniku lähikondse

huve võlgniku muu võlausaldaja samaväärsetele huvidele. Samuti võib öelda, et juhatuse liige

rikkus oma kohustusi võlgniku ja võlausaldaja ees.

Isegi kui on võimalik tuvastada, et võlgniku juhatus on rikkunud seadusest tulenevat

hoolsuskohustust ja tekitanud sellega kahju võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele, on väga

ebatõenäoline, et õnnestub reaalselt mingi summa sisse nõuda. Igasugused vahendid

pankrotimenetluse toimumiseks puuduvad.

7. Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta

Pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad vahendid. Võlgniku võlausaldaja Eesti Vabariik

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu on avaldanud, et ei näe põhjust

täiendavate kulude kandmiseks ega soovi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu

deposiiti.

9. Ajutise halduri arvamus

Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse

jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks.

KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja seletuse kohaselt maksis ta võlgniku kassasse 9. mail 2008.a 6195.- krooni.

Võlgniku esindaja oli nõus menetluskuludega, kuid taotles selle tasumist osade kaupa. H K oli

nõus enda määramisega OÜ B. dokumentide hoidjaks.

Ajutine haldur kinnitas, et võlgniku esindaja on tasunud kassasse 6195 krooni, millest saab

katta menetluskulud. Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei soovi menetluskulusid

finantseerida. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse raugetada.

KOHTU SEISUKOHT

1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lg 2 nimetatud

summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt lõppes võlgniku majandustegevus 2007. a

maikuus. Võlgnikul puudub likviidne vara. Kohustusi on võlgnikul 10. aprilli 2008.a

seisuga kokku 32 796 krooni. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Vara

tagasinõudmise võimalused on ebaotstarbekad, kuna võlgnikul puuduvad vahendid

menetluskulude katmiseks pankroti väljakuulutamise korral. Võlgnik ega võlausaldajad ei

soovi pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda. Kohus leiab, et OÜ B.

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo

tunnustega tegu. Võlgniku makseraskuste oluliseks põhjuseks ning püsiva maksejõuetuse

tekkimise üheks eelduseks saab pidada võlgniku lepingupartnerite poolt oma kohustuste

täitmata jätmist. Võlgniku maksejõuetus on juhatuse liikmete poolt oma kohustuste –

tagada maksude tasumine, tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine, vältida lähikondsete

eelistamist – rikkumise tagajärg. Võlgnik on 2007.a mais maksnud töötasu I. J. ja juhatuse

liikmele L.T. ning hüvitanud juhatuse liikme kulusid. Sellega tekkis võlgniku juhatuse

liikme ja osaühingu vahel huvide konflikt ning võlgnik eelistas sellise käitumisega oma

lähikondset teistele võlausaldajatele.

3. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Einar

Vallandil likvideerida OÜ B. kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates. Pärast OÜ B. registrist kustutamist tuleb ajutine pankrotihaldur

Einar Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ B. dokumendid anda hoiule H.K., kes kohtistungil kinnitas,

et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

Kohtunik