2-07-44375/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohus mõistis 29. juuni 2004. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R. (registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni.
Legislator headnote
AI generated2-07-44375/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tartu Maakohus mõistis 29. juuni 2004. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R. (registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-07-44375
K O H T U O T S U S
Kohus
Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Kohtuotsuse tegemise aeg
22. mai 2008, kirjalik menetlus
Tsiviilasi
OÜ F. hagi I.T. vastu kahju 24 122.57 krooni
hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ F. ,
Hageja
esindaja:
vandeadvokaadi
vanemabi
Sergei
Tšurkin, Sergei Tšurkini Advokaadibüroo OÜ, asuk Rävala
pst 6-602, 10143 Tallinn
Kostja: I.T. ,
Kostja esindaja: vandeadvokaat Tambet Mullari, asuk
Advokaadibüroo Mullari ja Partnerid, Toompuiestee 4,
Tallinn 10142
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
Tartu Maakohus mõistis 29. juuni 2004. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R.
(registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni.
Kohtuotsus on täitmata. 3. detsembril 2004. a avaldas registripidaja Ametlikes teadaannetes
hoiatuse OÜ R. sundlõpetamise kohta, kuna OÜ-l R. oli esitamata nõutav
majandusaastaaruanne. 12. juunil 2006. a kustutati OÜ R. äriregistrist registripidaja algatusel
ÄS § 60 lg 3 alusel. Kostja oli OÜ R. juhatuse liige äriregistri andmetel 4. juunist 2003. a kuni
OÜ R. registrist kustutamiseni.
HAGEJA NÕUE ( lk 20-21)
Hageja algatas kohtuotsuse sundtäitmismenetluse kohtutäituri juures 23. septembril 2004. a.
Kohtutäitur kutsus kaks korda OÜ-t R. täituri juurde Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja jättis
äriühingu juhatuse liikmena täitmata ÄS §-dest 179 lg 1 ja lg 4 tuleneva kohustuse
majandusaasta aruannete koostamise osas. Kuna kostja jättis oma kohustuse esitada
majandusaasta aruanne täitmata, kustutatigi OÜ R. registrist ja hageja ei saanud rahuldada oma
nõuet OÜ R. vara arvel. Hageja nõuab tekitatud kahju hüvitamist juhatuse liikmelt sel ajal
kehtinud ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 ja ÄS § 187 lg 3 alusel.
KOSTJA SEISUKOHAD (tl 37-39)
Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et
kostja on juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning hageja kahju on
tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Äriühingu kohustuste täitmata
jätmine ei too iseenesest kaasa selle juhatuse liikme vastutust. Tulenevalt ÄS § 60 sätetest oli
hagejal võlausaldajana võimalik teatada oma nõudest ja taotleda likvideerimismenetluse
läbiviimist 6 kuu jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded st kuni 3.
maini 2005. a. Hageja seda OÜ R. võlausaldajana ei teinud. Osaühingu lõpetamine ilma
likvideerimismenetluseta ei välista ÄS § 218 lg 2 kohaldamist, seega ei ole hageja huvid OÜ R.
registrist
kustutamisel
kahjustatud.
Hagejal
oli/on
võimalik
viia
läbi
OÜ
R. likvideerimismenetlus. Kostja ja A.R. vahelise 8. mail 2003. a sõlmitud OÜ R osa müügilepingu
p 3.1 kohaselt kohustus müüja A. R esitama ostjale (kostja) hiljemalt 23. maiks 2003. a
majandusaasta aruande 2002. a majandusaasta kohta. A. R on vastutav ka hageja ees, kuna võlg
tekkis enne osa müügilepingu sõlmimist. Kostja ei oma mingit puutumust hageja ees tekkinud
võlgnevusega, mistõttu pole kahju tekkinud kostja süül.
KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja kahju selles, et tema ei saanud rahuldada oma nõuet OÜ R.
vastu OÜ R. vara arvel kostja kui OÜ R. juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, mis
tingis OÜ R. sundlõpetamise ja registrist kustutamise. Hageja arvates sai OÜ R.
sundlõpetamine ja registrist kustutamine toimuda üksnes seetõttu, et kostja juhatuse liikmena
jättis täitmata oma seadusest (ÄS § 179 lg 1 ja lg 4 (1. jaanuarini 2007. a kehtinud redaktsioonis)
tuleneva kohustuse. Hageja kahju seisneb OÜ R. poolt hagejale tasumata võlasummas.. Hageja
on seisukohal, et kostja on oma hoolsuskohutust rikkunud kestvalt pikema aja jooksul kuni 12.
juunini 2006. a, mil OÜ R. kustutati registrist 12. juunil 2006. Selleks hetkeks pidi olema
lõplikult selge, et hageja OÜ R. võlausaldajana ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara
arvel (ÄS § 187 lg 4 redaktsioon alates 1. jaanuarist 2006. a ja ÄS § 187 lg 2 redaktsioon kuni
31. detsembrini 2005. a). Seega tekkis hagejal hagetav kahju lõplikult 12. juunil 2006. a.
Hageja tugineb oma nõudes kostja kui äriühingu juhatuse liikme lepinguõiguslikule vastutusele.
Osaühingu juhatuse liikme lepinguõiguslikku vastutust reguleeris kahju tekkimise ajal ÄS § 187
järgmises redaktsioonis (redaktsioon kehtivusega 1. jaanuarist 2006. a): Juhatuse liige peab oma
kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 1). Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste
rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku
ettevõtja hoolsusega (lg 2). Lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka
osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Nimetatud
sätetest nähtub, et juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab
võlausaldaja nõuda üksnes osaühingule. Käesolevas asjas nõuab hageja võlausaldajana
nimetatud kahju mitte osaühingule vaid endale. Seega ei vasta hageja nõue ÄS § 187 lg 4
tingimustele ja tuleb jätta kostja suhtes lepinguõigusliku vastutuse kohaldamise osas juba üksnes
seetõttu rahuldamata.
Kohus peab vajalikuks siinjuures osundada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-79-
05. Riigikohus on nimetatud lahendis selgitanud, et erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel
tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib
Riigikohtu poolt toodud näite alusel olla ka seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise
kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus
osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu
võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Seadusest tuleneva kohustuse
rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on
õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kahju õigusvastasest
põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo,
kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on
tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta
tõendab süü puudumise.
Ka hagiavalduses kostjale etteheidetav majandusaasta aruannete mitteõigeaegne esitamine on
käsitletav kostjapoolse õigusvastase käitumisena, kuna kostja on rikkunud ÄS § -s 179 juhatusele
pandud kohustust. Seega on võimalik hageja nõuet käsitleda deliktiõigusliku vastutuse nõudena.
Samas ei ole hageja tõendanud kohtule kostja suhtes deliktilise vastutuse kohaldamiseks
vajalikke asjaolusid. Puuduvad tõendid selles, et hagejal tekkinud kahju on just kostja tegevuse
või tegevusetuse tagajärg. Täidetud ei ole VÕS § 127 lg 4 sätestatud kahju hüvitamise üks
tingimus - isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on
kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Hageja ei ole tõendanud, et majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine oleks välistanud
hagejal kahju tekkimise. Teisisõnu ei ole hageja tõendanud, et ta oleks oma nõude OÜ R. vastu
saanud rahuldatud viimase vara arvel. Asjas pole kohtule esitatud tõendeid, kas OÜ R.
majanduslik olukord võimaldas hageja nõuet rahuldada 29. juuni 2004. a kohtuotsuse ja sellele
järgnenud täitemenetluse toimumise ajal. Hageja on oma kirjalikus seisukohas kostja vastusele
(lk 43) ise eeldanud, et OÜ-l R. ei olnud vara võlgade katmiseks. Juhul kui OÜ Realdex
majanduslik olukord hageja nõude täitmist ei võimaldanud, ei saanud ka kostja poolse
kohustuse- esitada majandusaasta aruanded- rikkumine olla põhjuslikus seoses hagejal kahju
tekkimisega. Asja materjalides kohaselt toimus OÜ R. osas edutult täitemenetlus kohtuotsuse
sundtäitmiseks 23. septembrist 2004. a, seega peaaegu kaks aastat enne OÜ R. sundlõpetamist.
OÜ-l R. vara olemasolul oleks kohtuotsuse sundtäitmine õnnestunud ka olukorras, kus kostja
oleks jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada õigeaegselt registripidajale
majandusaasta aruanded. Hageja ei ole kostjale hagi alusena etteheitnud ka muud õigusvastast
käitumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses hagetava kahju tekkimisega. Ka lepinguõigusliku
vastutuse kohaldamise korral tuleks kohtul hagi rahuldamiseks tuvastada põhjuslik seos hagejal
tekkinud kahju ja kostja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.
Kostja vastuväide selles, et ta ei vastuta OÜ R. 2002. a majandusaasta aruande mitteesitamise
eest ei ole õige. Kostja on olnud OÜ R. juhatuse liige äriregistri andmetel ( lk 27) 4. juunist
2003. a kuni registrist kustutamiseni 12. juunil 2006. a. Kostja on esitanud kohtule kostja ja A.R.
vahelise 8. mail 2003. a sõlmitud OÜ R. osa müügilepingu, mille p 3.1 kohaselt kohustub müüja
esitama ostjale hiljemalt 23. maiks 2003. a majandusaasta aruande 2002. a majandusaasta kohta.
Nimetatud kokkulepe oli siduv võlasuhte osapooltele, kuid nimetatud kokkuleppe rikkumine
A.R. poolt ei vabasta kostjat juhatuse liikme seadusega pandud kohustuste täitmisest sh
majandusaasta aruande esitamisest registripidajale.
Õige on kostja seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et äriühingu kohustused on jäänud täitmata, ei too
iseenesest kaasa äriühingu juhatuse liikme vastutust. Hagi tuleb jätta kohtupoolsetel põhjendustel
rahuldamata.
TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagid rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1
ja § 165 lg.1 kannab menetluskulud kostja.
Kohtunik