Legislator Case Law & Legislation
2-07-44375/12 AI generated

2-07-44375/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-44375/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohus mõistis 29. juuni 2004. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R. (registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-07-44375/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tartu Maakohus mõistis 29. juuni 2004. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R. (registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni.

Keywords

AI generated
hail insurance liability for accidental damage storm damage return under Hague Convention maintenance arrears hardship exception
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-07-44375

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Kohtuotsuse tegemise aeg

22. mai 2008, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

OÜ F. hagi I.T. vastu kahju 24 122.57 krooni

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ F. ,

Hageja

esindaja:

vandeadvokaadi

vanemabi

Sergei

Tšurkin, Sergei Tšurkini Advokaadibüroo OÜ, asuk Rävala

pst 6-602, 10143 Tallinn

Kostja: I.T. ,

Kostja esindaja: vandeadvokaat Tambet Mullari, asuk

Advokaadibüroo Mullari ja Partnerid, Toompuiestee 4,

Tallinn 10142

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Tartu Maakohus mõistis 29. juuni 2004. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R.

(registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni.

Kohtuotsus on täitmata. 3. detsembril 2004. a avaldas registripidaja Ametlikes teadaannetes

hoiatuse OÜ R. sundlõpetamise kohta, kuna OÜ-l R. oli esitamata nõutav

majandusaastaaruanne. 12. juunil 2006. a kustutati OÜ R. äriregistrist registripidaja algatusel

ÄS § 60 lg 3 alusel. Kostja oli OÜ R. juhatuse liige äriregistri andmetel 4. juunist 2003. a kuni

OÜ R. registrist kustutamiseni.

HAGEJA NÕUE ( lk 20-21)

Hageja algatas kohtuotsuse sundtäitmismenetluse kohtutäituri juures 23. septembril 2004. a.

Kohtutäitur kutsus kaks korda OÜ-t R. täituri juurde Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja jättis

äriühingu juhatuse liikmena täitmata ÄS §-dest 179 lg 1 ja lg 4 tuleneva kohustuse

majandusaasta aruannete koostamise osas. Kuna kostja jättis oma kohustuse esitada

majandusaasta aruanne täitmata, kustutatigi OÜ R. registrist ja hageja ei saanud rahuldada oma

nõuet OÜ R. vara arvel. Hageja nõuab tekitatud kahju hüvitamist juhatuse liikmelt sel ajal

kehtinud ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 ja ÄS § 187 lg 3 alusel.

KOSTJA SEISUKOHAD (tl 37-39)

Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja on juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning hageja kahju on

tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Äriühingu kohustuste täitmata

jätmine ei too iseenesest kaasa selle juhatuse liikme vastutust. Tulenevalt ÄS § 60 sätetest oli

hagejal võlausaldajana võimalik teatada oma nõudest ja taotleda likvideerimismenetluse

läbiviimist 6 kuu jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded st kuni 3.

maini 2005. a. Hageja seda OÜ R. võlausaldajana ei teinud. Osaühingu lõpetamine ilma

likvideerimismenetluseta ei välista ÄS § 218 lg 2 kohaldamist, seega ei ole hageja huvid OÜ R.

registrist

kustutamisel

kahjustatud.

Hagejal

oli/on

võimalik

viia

läbi

OÜ

R. likvideerimismenetlus. Kostja ja A.R. vahelise 8. mail 2003. a sõlmitud OÜ R osa müügilepingu

p 3.1 kohaselt kohustus müüja A. R esitama ostjale (kostja) hiljemalt 23. maiks 2003. a

majandusaasta aruande 2002. a majandusaasta kohta. A. R on vastutav ka hageja ees, kuna võlg

tekkis enne osa müügilepingu sõlmimist. Kostja ei oma mingit puutumust hageja ees tekkinud

võlgnevusega, mistõttu pole kahju tekkinud kostja süül.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja kahju selles, et tema ei saanud rahuldada oma nõuet OÜ R.

vastu OÜ R. vara arvel kostja kui OÜ R. juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, mis

tingis OÜ R. sundlõpetamise ja registrist kustutamise. Hageja arvates sai OÜ R.

sundlõpetamine ja registrist kustutamine toimuda üksnes seetõttu, et kostja juhatuse liikmena

jättis täitmata oma seadusest (ÄS § 179 lg 1 ja lg 4 (1. jaanuarini 2007. a kehtinud redaktsioonis)

tuleneva kohustuse. Hageja kahju seisneb OÜ R. poolt hagejale tasumata võlasummas.. Hageja

on seisukohal, et kostja on oma hoolsuskohutust rikkunud kestvalt pikema aja jooksul kuni 12.

juunini 2006. a, mil OÜ R. kustutati registrist 12. juunil 2006. Selleks hetkeks pidi olema

lõplikult selge, et hageja OÜ R. võlausaldajana ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara

arvel (ÄS § 187 lg 4 redaktsioon alates 1. jaanuarist 2006. a ja ÄS § 187 lg 2 redaktsioon kuni

31. detsembrini 2005. a). Seega tekkis hagejal hagetav kahju lõplikult 12. juunil 2006. a.

Hageja tugineb oma nõudes kostja kui äriühingu juhatuse liikme lepinguõiguslikule vastutusele.

Osaühingu juhatuse liikme lepinguõiguslikku vastutust reguleeris kahju tekkimise ajal ÄS § 187

järgmises redaktsioonis (redaktsioon kehtivusega 1. jaanuarist 2006. a): Juhatuse liige peab oma

kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 1). Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega (lg 2). Lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka

osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Nimetatud

sätetest nähtub, et juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab

võlausaldaja nõuda üksnes osaühingule. Käesolevas asjas nõuab hageja võlausaldajana

nimetatud kahju mitte osaühingule vaid endale. Seega ei vasta hageja nõue ÄS § 187 lg 4

tingimustele ja tuleb jätta kostja suhtes lepinguõigusliku vastutuse kohaldamise osas juba üksnes

seetõttu rahuldamata.

Kohus peab vajalikuks siinjuures osundada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-79-

05. Riigikohus on nimetatud lahendis selgitanud, et erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel

tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib

Riigikohtu poolt toodud näite alusel olla ka seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise

kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus

osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu

võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on

õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kahju õigusvastasest

põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo,

kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on

tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta

tõendab süü puudumise.

Ka hagiavalduses kostjale etteheidetav majandusaasta aruannete mitteõigeaegne esitamine on

käsitletav kostjapoolse õigusvastase käitumisena, kuna kostja on rikkunud ÄS § -s 179 juhatusele

pandud kohustust. Seega on võimalik hageja nõuet käsitleda deliktiõigusliku vastutuse nõudena.

Samas ei ole hageja tõendanud kohtule kostja suhtes deliktilise vastutuse kohaldamiseks

vajalikke asjaolusid. Puuduvad tõendid selles, et hagejal tekkinud kahju on just kostja tegevuse

või tegevusetuse tagajärg. Täidetud ei ole VÕS § 127 lg 4 sätestatud kahju hüvitamise üks

tingimus - isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja ei ole tõendanud, et majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine oleks välistanud

hagejal kahju tekkimise. Teisisõnu ei ole hageja tõendanud, et ta oleks oma nõude OÜ R. vastu

saanud rahuldatud viimase vara arvel. Asjas pole kohtule esitatud tõendeid, kas OÜ R.

majanduslik olukord võimaldas hageja nõuet rahuldada 29. juuni 2004. a kohtuotsuse ja sellele

järgnenud täitemenetluse toimumise ajal. Hageja on oma kirjalikus seisukohas kostja vastusele

(lk 43) ise eeldanud, et OÜ-l R. ei olnud vara võlgade katmiseks. Juhul kui OÜ Realdex

majanduslik olukord hageja nõude täitmist ei võimaldanud, ei saanud ka kostja poolse

kohustuse- esitada majandusaasta aruanded- rikkumine olla põhjuslikus seoses hagejal kahju

tekkimisega. Asja materjalides kohaselt toimus OÜ R. osas edutult täitemenetlus kohtuotsuse

sundtäitmiseks 23. septembrist 2004. a, seega peaaegu kaks aastat enne OÜ R. sundlõpetamist.

OÜ-l R. vara olemasolul oleks kohtuotsuse sundtäitmine õnnestunud ka olukorras, kus kostja

oleks jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada õigeaegselt registripidajale

majandusaasta aruanded. Hageja ei ole kostjale hagi alusena etteheitnud ka muud õigusvastast

käitumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses hagetava kahju tekkimisega. Ka lepinguõigusliku

vastutuse kohaldamise korral tuleks kohtul hagi rahuldamiseks tuvastada põhjuslik seos hagejal

tekkinud kahju ja kostja hoolsuskohustuse rikkumise vahel.

Kostja vastuväide selles, et ta ei vastuta OÜ R. 2002. a majandusaasta aruande mitteesitamise

eest ei ole õige. Kostja on olnud OÜ R. juhatuse liige äriregistri andmetel ( lk 27) 4. juunist

2003. a kuni registrist kustutamiseni 12. juunil 2006. a. Kostja on esitanud kohtule kostja ja A.R.

vahelise 8. mail 2003. a sõlmitud OÜ R. osa müügilepingu, mille p 3.1 kohaselt kohustub müüja

esitama ostjale hiljemalt 23. maiks 2003. a majandusaasta aruande 2002. a majandusaasta kohta.

Nimetatud kokkulepe oli siduv võlasuhte osapooltele, kuid nimetatud kokkuleppe rikkumine

A.R. poolt ei vabasta kostjat juhatuse liikme seadusega pandud kohustuste täitmisest sh

majandusaasta aruande esitamisest registripidajale.

Õige on kostja seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et äriühingu kohustused on jäänud täitmata, ei too

iseenesest kaasa äriühingu juhatuse liikme vastutust. Hagi tuleb jätta kohtupoolsetel põhjendustel

rahuldamata.

TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagid rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1

ja § 165 lg.1 kannab menetluskulud kostja.

Kohtunik