2-07-18102/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18102 Tsiviilasi JZ hagi O Z vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning O Z hagi JZ vastu elatise saamiseks abikaasale. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (kostja) JZ (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja (kostja) esindaja advokaat Kristina Suvalova (A. Jakobson & A. Jaroslavski AB, asukoht Liivalaia 24, 10118 Tallinn) Kostja (hageja) O Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja (hageja) esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (AB Natalaia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, 10135 Tallinn) Alaealise lapse D Z määratud korras esindaja advokaat Talvi Vaske (AB Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ) Eestkosteasutuse esindaja E Vau Kohtuistungi toimumise aeg

06.05 2008.a. kinnisel istungil Istungil osalenud isikud JZ JZ esindaja advokaat Kristina Suvalova O Z O Z esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Talvi Vaske Eestkosteasutuse esindaja E Vau RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JZ hagi O Z vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada JZ ja O Z abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX.

3. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

4. Poolte abielust XXX.a. sündinud poeg D Z jätta elama ema O Z juurde.

5. Rahuldada O Z hagi JZ vastu elatise saamiseks abikaasale osaliselt.

6. Välja mõista JZ O Z kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni O Z (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 11.05.2007.a kuni poeg D Z kolmeaastaseks saamiseni, s.o XXX.a.

7. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

JZ esitatud hagi ja asjaolud 08.05.2007.a. esitas JZ kohtule hagi O Z vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielust sündis XXX.a. poeg D Z. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja kooselu jätkamine on võimatu ning pooled elavad lahus. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud

XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 15.10.2007.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

O Z vastus Kostja kirjalikke vastuväited abielulahutamise nõudele esitanud ei ole.

O Z esitatud hagi ja asjaolud 11.05.2007.a O Z . kohtule esitatud hagi JZ vastu elatise saamiseks lapse ja enda ülalpidamiseks. O Z hagiavalduse kohaselt lahkus JZ 08.10.2006.a. perekonna juurest ja asus eraldi elama. 2007.a. märtsini toetas JZ perekonda materiaalselt, kuid alates aprillikuust 2007.a. ta enam perekonda ei ole toetanud. O Z tööl ei käi ning tema sissetulekuks on vanemahüvitis 3600 krooni, mis on talle määratud kuni XXX.a. Muid sissetulekuid tal ei ole. O Z palub JZ välja mõista igakuine elatis lapse ülalpidamiseks 1800 krooni ja enda ülalpidamiseks 3600 krooni kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

13.06.2007.a. kohtumäärusega liitis kohus JZ hagi O Z vastu abielu lahutamiseks ja O Z 11.05.2007.a. kohtule esitatud hagi JZ vastu elatise saamiseks. 15.06.2007.a. otsusega (osaotsus) lahendas kohus O Z elatise väljamõistmise nõude lapse ülalpidamiseks.

JZi vastuväited JZ O Z hagi elatise väljamõistmiseks enda ülalpidamiseks ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. O Z sissetulekuks on 3600 krooni kuus. Ta elab koos oma vanematega, kes teda materiaalselt aitavad. Samuti maksab JZ O Z kohtuotsusega välja mõistetud elatist summas 1800 krooni igakuiselt poolte ühise poja ülalpidamiseks. Seega leiab JZ, et tema varaline seisund ei võimalda O Z ülalpidamist ning paneks JZ üliraskesse seisundisse. Samuti leiab JZ, et O Z hagi elatise saamiseks enda ülalpidamiseks on tõendamata ja ta ei ole esitanud ühtegi tõendit oma kulutuste kohta.

JZ väitel on O Z võimalus asuda tööle, kuna tema eriala võimaldab kodus töötamist, samuti on poolte vanemad nõus lapse järele vaatama. 09.12.2007.a. esitas JZ kohtule tõendid töölepingu lõpetamise kohta alates 01.11.2007.a. ning 27.11.2007.a. töötuna arvele võtmise otsuse ja töötutoetuse määramise otsuse.

Kohtu põhjendused

06.05.2008.a. toimunud istungil taotlesid pooled osaotsuse tegemist abielulahutuse nõudes ja elatise saamise nõudes abikaasale.

Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu JZ ja O Z vahel on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. JZ esitas kohtule 08.05.2007.a. hagi abielu lahutamiseks, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Pooled elavad eraldi. toimunud istungil jäi JZ oma nõude juurde. O Z ei vaielnud abielu lahutamisele vastu. Kuna nii JZ kui ka O Z peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et JZ nõue on põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada.

D Z sünnitunnistusega on tõestatud, et D Z (sünd XXX.a.) vanemateks on JZ ja O Z .

PKS § 29 lg. 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 06.05.2008.a. toimunud istungil leppisid pooled kokku, et lapse elukohaks jääb O Z elukoht. Kohus leiab, et vastavalt poolte kokkuleppele tuleb poeg D Z jätta elama O Z juurde.

11.05.2007.a. esitas O Z kohtule hagi hageja vastu elatise saamiseks enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 13.06.2007.a. kohtumäärusega liitis kohus JZ hagi O Z vastu abielu lahutamiseks ja O Z 11.05.2007.a. kohtule esitatud hagi JZ vastu elatise saamiseks.

PKS § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Vastavalt PKS § 22 lg 2 lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PKS § 23 lg 1 sätestab, et kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

Kostja palub hagejalt välja mõista igakuine elatis summas 3600 krooni enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Hageja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi on tõendamata. Hageja sissetulekuks on 3600 krooni kuus. Hageja elab koos vanematega, kes teda materiaalselt aitavad. Samuti maksab hageja kostjale Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud elatist summas 1800 krooni igakuiselt poolte ühise poja ülalpidamiseks. Seega leiab hageja, et tema varaline seisund ei võimalda kostja ülalpidamist ning paneks hageja üliraskesse seisundisse. 09.12.2007.a. esitas hageja kohtule tõendid töölepingu lõpetamise kohta alates 01.11.2007.a. ning 27.11.2007.a. töötuna arvele võtmise otsuse ja töötutoetuse määramise otsuse.

06.05.2008.a. toimunud istungil teatas kostja, et emapalka ta enam ei saa ja, et ta käib tööl alates 03.12.2007.a. Kostja sissetulekuks on 5000 krooni pluss lisatasud. Samas kasvatab kostja üksinda kolme last. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna tõendi nr. XXX järgi on O Z vanemahüvitis määratud alates XXXkuni XXX igakuuliselt 3600 krooni (tlk. 9).

JZ on alates 27.11.2007.a. töötu ning tema sissetulekuks on töötutoetus. Samas on JZ töövõimeline noor mees, kes 06.05.2008.a. toimunud istungil teatas, et naaseb peagi tööle. O Z kasvatab poolte ühist alla kolmeaastast last, mistõttu omab ta seadusliiku õigust saada lahutatud abikaasalt elatist enda ülalpidamiseks kuni ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. Asjaolu, et O Z veel täiendavalt töötab ja tema igakuiseks sissetulekuks on 5000 krooni pluss lisatasud on tingitud asjaolust, et O Z on kasvatada veel kaks alaealist last peale poolte ühise lapse. Asjaolu, et JZ maksab O Z igakuist elatist 1800 krooni poolte ühise lapse D Z ülalpidamiseks, ei anna alust keelduda elatise väljamõistmiseks O Z enda ülalpidamiseks kuni poolte ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kohus leiab, et O Z hagi elatise saamiseks enda ülalpidamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et arvestades poolte varalist seisundit tuleb JZ välja mõista O Z kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni O Z (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 11.05.2007.a kuni poeg D Z kolmeaastaseks saamiseni, s.o XXX.a.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et antud asjas on tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Kohus jätkab menetlust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas.

Taimi Kollom Kohtunik