2-07-5843/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-07-5843

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-07-5843

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 19. mai 2008.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

V. G.`i hagi G. G. vastu elatise võlgnevuse 58 706,25 krooni maksmisest vabastamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

06. mai 2008.a

Istungil osalenud isikud Hageja V. G. ja tema lepinguline esindaja W. I..

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Vähendada V. G.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) elatise võlgnevus G. G. (sünd xxx.a, elukoht Xxx) ees 650 (kuussada viiskümmend) krooni võrra ja lugeda tema elatise võlgnevuseks 67 956 (kuuskümmend seitse tuhat üheksasada viiskümmend kuus) krooni ja 25 senti.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta kõik menetluskulud hageja V. G.i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD

1. 19. veebruaril 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt hagejalt Xxx Rajoonikohtu 23.12.1992.a otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis ¼ osas kõigist töötasuliikidest tütre O. (sünd.

2-07-5843

2 (6) 31.07.1986.a) ülalpidamiseks. Kohtuotsus pöörati täitmisele ning täitelehtede alusel peeti hageja palgast kinni elatis.

2. Seoses rahaliste arvelduste katkemisega E. ja V. vahel, kostjalt saadud volikirja alusel võttis hageja tööandjalt välja elatiseks arvestatud rahasummad ja toimetas need isiklikult või teiste isikute vahendusel kostjale V. Föderatsiooni. Kostja oma kirjadest kirjades hagejale tunnistab elatise saamist.

3. 1999.a poolte vahelised suhted halvenesid. Kostja taas pöördus avaldusega kohtutäituri poole otsuse sundtäitmiseks ning Ida-viru Maakohtu 07.07.1999.a määrusega lubati kohtuostust täita Eesti Vabariigi territooriumil. Seoses täitevosakondade reformimisega anti täiteasi nr 3/200/1561 anti arhiivi, mille 16.01.2001.a võttis arhiivist välja kostja (sissenõudja) esindaja A. I..

4. Pärast esitas kostja Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu avalduse kohtuotsuse täitmise kiirendamiseks ning Ida-Viru Maakohtu 23.10.2002.a kohtumäärusega tunnustati kohtuostus ja see saadeti täitmiseks kohtutäiturile.

5. Kohtutäitur K. M.’i poolt 13.10.2006.a täiteasjas 095/2003/1911 tehtud otsuse kohaselt seisuga 31.07.2004.a hagejal on tekkinud elatise võlgnevus 68 706,25 krooni. Hageja leidis, et tal puudub elatise võlgnevus, kuna ta on elatist maksnud, edastades kostjale raha nii kroonides kui ka USA dollarites (3000 dollarit).

6. Hageja palus vastavalt PkS § 61 lõpetada hagejalt elatise sissenõudmine kostja kasuks, vähendada hagejalt nõutavat elatise summat 68 706,25 krooni võrra seoses tütre täisealiseks saamisega ning hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 095/2003/1911.

ASJA KÄIK

7. Viru Maakohtu 27.02.2007.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 30. märtsil 2007.a.

8. Viru Maakohtu 26.02.2007.a kohtumäärusega jäeti hageja taotlus hagi tagamiseks täitemenetluse peatamise nõudes rahuldatama.

KOSTJA VASTUS

9. 15. jaanuaril 2008.a kostja poolt esitatud vastuses kostja vaidles leidis, et Eesti kohus ei ole pädev vaidluse lahendama, vaidluse peab lahendama Vene Föderatsiooni kostja elukohajärgne kohus, sest kostja ja tema tütar on V. Föderatsiooni kodanikud ja asja lahendamine Eesti kohtus rikub nende õigusi. Kostja palus lõpetada tsiviilasja menetlus ja saata asi arutamiseks Xxxx Rajoonikohtule.

HAGEJA VASTUS

10. 07. veebruaril 2008.a esitatud vastuses hageja ei nõustunud kostja taotlusega asja kohtualluvuse muutmiseks, leides, et kostja pole taotlust põhjendanud perekondlike või tervislike asjaoludega. Pealegi poolte ühine laps on täisealine ning elatise nõue on ära langenud. Hageja arvamusel kostja ei ole huvitatud tõe tuvastamisest. Kostja varjab hagejalt elatise saamist, sest kostja on saanud sotsiaalabi kui elatist mittesaav lapsevanem.

KOHTUISTUNG

2-07-5843

3 (6)

11. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi ja teatasid, et hageja nõudeks on elatise võlgnevuse maksmisest vabastamine. Nad palusid kuulata hageja ära vande all hagiavalduses esitatud ja 1993.a-1996.a toimunud asjaolude kinnitamiseks.

12. Hageja ütluste kohaselt kuni 1989.a märtsini elasid pooled koos V., T. linnas. Eestisse asus hageja elama 23.04.1991.a. Alates 1991.a kandis elatiseraha kostjale kohtutäitur. Hageja nägi kostjat viimast korda 1996.a novembrikuus. 1993.a oktoobrikuus andis hageja kostjale üle 400 USA dollarit. Kostja palus raha üleandmisest mitte kellelegi mitte rääkida. Novembrikuus 1996.a andis hageja kostjale 3000 USA dollarit. 2004.a juulikuus andis raha lapse jaoks V. R.`u kaudu, kes käis Eestis. Kuigi hageja oli mõni aeg töötu, leidis ta, et maksis elatist rohkem, kui ¼ sissetulekust. Hageja palus vabastada teda võlgnevuse väljamaksmisest, kuna kostja soovib saada elatist teistkordselt.

13. Hageja esindaja seletuste kohaselt kostja ei saa eirata fakti, et ta on elatist saanud. Oma vastuses hagile pole kostja väitnud, et hageja on esitanud valeandmeid elatise maksmise kohta.

14. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjale kätte toimetatud (t.lk. 107, 108).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud hageja ja tema esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

16. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44. peatükis. TsMS §410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus asja sisuliselt lahendada. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamist. Kuivõrd kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest, asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta. Sellepärast kohus rahuldab hageja taotluse ja lahendab asja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seada.

Kohtu pädevus

17. Ida-Viru Maakohtu 07.07.1999.a kohtumäärusega tunnustati ning lubati Eesti Vabariigi territooriumil täita V. Föderatsiooni T. linna P. Rajoonikohtu 23.12.1992.a otsust (t. lk. 7, 8), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis ¼ osas kõigist töötasuliikidest tütre O. (sünd. 31.07.1986.a) ülalpidamiseks. Kohtuotsuse täitmiseks avas Ida-Viru Maakohtu täitevosakond täiteasja nr 3/200/1561, mille sissenõudja (kostja) volitatud esindaja A. I. 16.04.2001.a võttis ära arhiivist (t.lk. 18-20).

18. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu avalduse kohtuotsuse täitmise kiirendamiseks ning Ida-Viru Maakohtu 23.10.2002.a kohtumäärusega uuesti tunnustati V. Föderatsiooni T. linna P. Rajoonikohtu 23.12.1992.a otsus ja see saadeti täitmiseks kohtutäiturile. Hageja pole esitanud kostja taotlust ega Ida-Viru Maakohtu määrust V. Föderatsiooni kohtu otsuse teistkordselt täitmisele pööramise kohta. Samas kohtutäitur K. M.’i

2-07-5843

4 (6) 13.10.2006.a tõendist nähtub, et tema menetluses on täiteasi nr 095/2003/1911 hagejalt kostja kasuks elatise sissenõudmises.

19. Kostjal ei ole vaidlust V. Föderatsiooni kohtu otsuse E. Vabariigi territooriumil täitmisele pööramise ja täitemenetluse algatamise üle. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega E. Vabariigi kohtul asja lahendamiseks pädevuse puudumise kohta. Elatis mõisteti välja kuni poolte ühise lapse O. täisealiseks saamiseni, s.o 31.07.2004.a. Hageja ei taotle elatise maksmisest vabastamist. Hageja taotleb Eestis koostatud täitedokumendi alusel tekkinud võlgnevuse tasumisest vabastamist. Seega on vaidluse sisuks hageja poolt elatise maksmise kohustuse nõutaval viisil täitmise tuvastamine või mittetäimise tõttu sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse kindlaks määramine ja selle tasumisest vabastamine.

20. V. Föderatsiooni kohtute otsuste E. Vabariigi territooriumil tunnustamise ja täitmisele pööramise kord on reguleeritud E. Vabariigi ja V. Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades, mille art. 54 tulenevalt otsuste täitmise korda reguleeritakse selle lepingu poole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Kuna hageja elab Eestis ja ka hagejalt elatise väljamõistmiseks tehtud otsus on pööratud täitmisele Eestis, siis hagejal on õigus taotleda vaidluse lahendamist oma elukohajärgses kohus ja Viru Maakohus on pädev poolte vaidluse lahendama. Paelegi vaidluse lahendamisel kostja elukohajärgses Vene Föderatsiooni kohtus tekkiks uuesti vajadus seal tehtud kohtulahendi Eestis tunnustamiseks, mida ei ole võimalik teha sama lepingu art 56 p3 alusel.

Elatise võlgnevuse puudumise tuvastamine või võlgnevusest vabastamise nõue

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §1 teise lause kohaselt tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Sama seadustiku §3 lg1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PkS) §71 alusel kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Eeltoodust tulenevalt hagi esitamine on võimalik ja lubatud üksnes mõjuval põhjusel tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks.

22. TsMS §230 lg1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuigi hageja väidab, et tema on elatise vabatahtlikult maksnud, ta on sissenõudja nõude rahuldanud ja tal üldse ei ole elatise võlgnevust tekkinud, siiski täiteasja nr 095/2003/1911 raames kohtutäitur K.

M. on 11.09.2006.a arestinud hageja töötasu 69 266.25 krooni ulatuses, põhjendusel, et selles ulatuses on hagejal tasumata elatis (t.lk. 21, 22). Sellega on tuvastatud, et hageja nõudeks on mitte PkS §71 alusel tekkinud elatise võlgnevusest vabastamine vaid täituriga täitemenetluses tekkinud vaidluse lahendamine ja täitemenetluses võlgnevuse puudumise tuvastamine.

23. Kuni 31.12.2005.a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §2 ja alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TMS §3 lg1 alusel täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid. Kohtutäitur K. M.’i 13.10.2006.a otsusega jäeti hageja kaebus tema töötasu suhtes seatud aresti kustutamise ning sissenõudja nõude rahuldamisega täitmisega täitemenetluse lõpetamise nõudes.

2-07-5843

5 (6) Hageja nõudis kirjaliku põhjenduse võlgnevuse 69 266.25 krooni kujunemise kohta, mille täitur talle ka esitas (t. lk. 21, 22). Hagejale selgitati, et TMS § 218 lg1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja pole kohtule kohtutäituri otsuse peale kaebust esitanud. TMS §11 lg1 p4, p5, ja §221 lg1 ja lg2 sätestatud õigust täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hagejal ei ole. Sellest tulenevalt tuleks hagi TsMS §223 lg1 p 13 alusel läbivaatamata jätta. Et vältida asja formaalselt läbivaatamata jätmist, siiski kohus analüüsib, kas tegelikult hageja täitis lapse ülalpidamiskohustuse vastavalt kohtuotsusele või mitte.

24. Hageja ei ole TsMS §229 lg1, lg2 lubatud dokumentaalsete tõendite ega tunnistajate ütlustega tõendanud tema poolt kostjale vastavalt kohtuotsusele elatise maksmist. Ta ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta, et kohus saaks kasvõi arvestuslikult välja tuua tema poolt tasumisele kuulunud elatist, lähtudes ¼ sissetulekust. Kohus ei nõustu kohtuistungil hageja vande all antud seletustega tema poolt kostjale 1993.a oktoobris 400 USD ja 1996.a novembris 3000 USD üleandmise kohta, sest hageja pole üleandmist tõendanud ja kostja ei ole hagejalt eeltoodud summade saamist kinnitanud. Hagejal oli võimalik raha üle kanda kostjale ametlikult, või võtta kostjalt allkiri raha saamise kohta, või hoiustada raha notari juures. Kohus ei nõustu hageja väidetega kostjale 2004.a R. V. kaudu 3 000 USD saatmise kohta, sest käesoleva asja raames kohus pole teda tunnistajana üle kuulanud. R. V. 27.04.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuistungil antud seletust ei saa lugeda tõendiks, sest ei ole teada, mis asjas ja milliste asjaolude tuvastamiseks tunnistaja üle kuulati ning milline otsus selles asjas tehti. Ei saa lugeda tõenditeks ka hagi juurde lisatud väidetavalt kostja kirjutatud kirjade koopiaid, sest ei ole võimalik tuvastada, kes neid kirjutas ning nende sisust ei ole võimalik järeldada hagejalt elatise saamist ega saadud summat.

25. TsMS §438 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtutäituri otsuse juurde lisatud tõendi kohaselt täitevosakonna tõendi alusel seisuga 01.10.2000.a oli kostjal tekkinud elatise võlgnevus summas 45 866.25 krooni. Alates 01.10.2000.a kuni 31.07.2004.a tekkis hagejalt elatise võlgnevus 22 840 krooni, mis on arvestatud lähtudes ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Et hageja töötades sai palga alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, pole tuvastatud. Seega ei ole välistatud, et hagejale arvestatud elatis on palju väiksem, kui ¼ hageja sissetulekust. Hageja ei tõendanud tema poolt seadusega sätestatud ulatuses elatise maksmist ja elatise võlgnevuse puudumist. Hageja poolt esitatud tõendite alusel 15.11.2001.a kandis ta kostjale 300 krooni ja 29.07.2002.a 350 krooni (t.lk. 23, 24), mille võrra on võimalik tema võlgnevust vähendada. Kohus ei võeta arvesse hageja poolt enne 2000.a perioodi kohta esitatud tõendeid, sest hageja eeldab, et nimetatud tõendid on arvestatud täitevosakonna poolt.

26. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja vähendab hageja võlgnevuse 750 krooni võrra ning loeb tema allesjäänud elatise võlgnevuse suuruseks 67 956.25 krooni (45 866.25 +

22 840 – 750).

Menetluskulud

27. TsMS §163 lg1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

2-07-5843

6 (6) ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse 1.1% ulatuses, jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.

28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik