2-06-24344/22 · Tallinna Ringkonnakohus

2-06-24344

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24344 Tsiviilasi

E. P-A hagi A. P vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.11.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.P-A ja A. P apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad

E. P-A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x) ja tema esindaja Mare Lust;

A. P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x)

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 28.11.2007 otsus E. P-Ai hagis A. P vastu elatise saamiseks.

2. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta esimese astme kohtu menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hageja nõue ja põhjendused

2(5)

1. Poolte abielust sündis xx.xx.xxxx poeg A ja xx.xx.xxxx tütar M. 09.02.1999 Harju Maakohtu otsusega lahutati poolte abielu. Lapsed elavad hageja juures, kostja laste ülalpidamiskohustust ei täida. Poja ülalpidamiseks kulub 6 850 krooni kuus ning tütre ülalpidamiseks 7 800 krooni kuus. Hageja palus mõista kostjalt 01.09.2005-25.08.2007 eest poja A P ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus ja samast ajast poolte ühise tütre M P ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus (t lk 103). 26.08.2007 naases poeg isa juurde elama.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2/1-68/99 jäi poeg tema juurde elama. Alates 2006.a septembrist, mil poeg alustas õpinguid X Gümnaasiumis, mis asub hageja elukoha läheduses, ööbib poeg ema juures. Poja ülalpidamiskulud kannab endiselt kostja, ostes pojale vajalikke asju. Samuti kannab kostja poja arvele regulaarselt jooksvateks kuludeks 2 000 krooni kuus. Hageja viidatud laste kulutuste suurus on tõendama ning põhjendamatult suur. Lisaks poolte ühistele lastele on kostja ülalpidamisel xxxx.a sündinud tütar S. P, kes hageja soovitud elatise väljamõistmisel jääks varaliselt tunduvalt vähemkindlustatuks.

Kohtu põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. Plt 01.09.2006-25.08.2007 eest A P ülalpidamiseks 2 800 krooni kuus ja samast ajast M P ülalpidamiseks 2500 krooni kuus E. P-Ai kasuks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

4. Hageja palgatõendi kohaselt on tema lepingujärgne töötasu 7 500 krooni. Hageja viimase

6 kuu palk on 11 412 - 15 323 krooni (t lk 22). Käesoleval ajal on hageja lapseootepuhkusel. Kostja majanduslik seis on märkimisväärselt hea. Kostjale kuulub mitmeid kinnistuid ning ehitisi. Kostja on tegev ettevõtluses. Kostja tõdes 03.12.2007 kohtuistungil, et ta võib maksta elatist kuni 6 000 krooni kuus, kui see toimuks vabatahtlikult.

5. Kohus nõustus kostjaga, et hagis näidatud laste väidetavad kulutused on optimeeritavad. Eelkõige poja vaba aja kulutused, sest A sai isalt märkimisväärset taskuraha. Elatusraha alammäära väljamõistmiseks, mille suurus oli otsuse tegemise ajal 1 800 krooni, ei ole vajadust lapse kulutusi tõendada (RK lahend nr 3-2-1-7-05). Tõendamisele kuuluvad eelkõige lapse erivajadustest tulenevad kulutused (tervisega seotud kulutused, huvialaringid, õppekulud jms). Lapse kulutuste suurus sõltub mh sellest, mida vanemad on suutelised lastele lubama. Kasvueas laps vajab tervislikku ja kvaliteetset toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat tegevust.

6. A. L koostatud teatise kohaselt käib M ratsutamas, tunnitasu on 150 krooni. Arvestades, et A on peaaegu täisealine, on loomulik, et tema kulutused võrduvad täiskasvanu omadega, lisanduvad kulutused õpingutele. Ainuüksi Ai keeleõpingutele AS-is Tea Keeleõpetus on hageja pangakonto väljavõtte järgi kulunud 3 300 krooni. Hageja konto väljavõttest nähtub, et ajal, mil kostja kandis väidetavalt ainuisikuliselt poja ülalpidamiskulusid, tasus hageja regulaarselt poja söögiraha, andis vahendeid vaba aja sisustamiseks, õppekuludeks ning ostis riideid (t lk 109-116). Kostja tõendas oma väidetavat ülalpidamiskohustuse täitmist raha ülekannetega poja pangaarvele (t lk 44 ja 84-90), valdavalt on ülekande suurus 2 000 krooni kuus.

7. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa lapsele taskuraha maksmist lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodut kinnitab ka hageja pangkonto väljavõte, mille kohaselt, hoolimata isa käest saadud taskurahast, tuli emal tasuda poja toidu-, juuksuriarveid, vaba aja kulutusi jms. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, s.h osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, s.h õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

3(5) Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (RKTK 21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07).

8. Asjaolu, et kohus jättis otsusega tsiviilasjas 2/1-68/99 poja isa juurde, ei oma elatise väljamõistmisel määravat tähendust. PKS § 50 lg-tes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. X Keskkooli tõendi kohaselt õpib A P 2006/2007 õppeaastal X Keskooli 10C klassis. Tõendi järgi on poisi elukoht x (t lk 67), seega hageja elukoht. Varasema võlaperioodi osas jäi poja elamine ema juures piisavalt tõendamata, tähendades nõude osalist rahuldamist.

9. Arvestades eeltoodut kogumis, ei saa kostja toetust pojale pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Alates ajast, mil A X Keskkoolis õppis, olid mõlemad lapsed hageja ülalpidamisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatusraha 2 500 krooni tütre ülalpidamiseks ning 2 800 krooni poja ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01.09.2007. Hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, elatusraha suurus on sarnases ulatuses, nagu kompromissettepanekus, mida kostja vastu ei võtnud. Kohus arvestas elatusraha suuruse määramisel m.h, et hageja maksab elatiselt tulumaksu.

E. P-Ai apellatsioonkaebuse põhjendused

10. E. P-A palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada A P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse ja mõlema lapse ülalpidamiseks väljamõistmata jäetud elatise perioodi osas ja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada.

11. Hageja palus kostjalt elatise välja mõista alates 12.09.2005 tütre ülalpidamiseks 3900 krooni ja poja ülalpidamiseks 3450 krooni. Hageja võttis vastu kompromissettepaneku, vähendas nõuet ning palus välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks 2500 krooni ja poja ülalpidamiseks 3000 krooni. Kohus mõistis välja tütre ülalpidamiseks 2500 ja poja ülalpidamiseks 2800 krooni, kuid mitte alates 12.09.2005, vaid 01.09.2006. Otsusest ei nähtu, miks mõistis kohus välja elatise poja ülalpidamiseks nimelt 2800 krooni, mitte 3000 krooni. Poeg on mõõtmetelt suur ja tema ülalpidamine on temaealistega võrreldes kulukam. Elatis kuulub maksustamisele ning poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei vasta tema vajadustele ja vanema varalisele seisundile. Kohus tuvastas, et kostja varaline seisund on märkimisväärselt hea. Kostja on edukas ettevõtja ja 3000 krooni poja ülalpidamiseks on mõistlik ja kooskõlas nii tema vajaduste kui ka vanema varalise seisundiga.

12. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Otsusest ei selgu, miks kohus mõistis laste ülalpidamiseks elatise välja alates 01.09.2006, mitte 12.09.2005, nagu palus hageja ja millega nõustus ka kostja 02.07.2007 kohtuistungil, kus ta võttis omaks, et lapsed elavad ema juures sügisest 2005. Asjaolu, et kostja 29.10.2007 kohtuistungil loobus omaksvõtust ja selgitas, et see oli seotud kompromissi sõlmimisega, ei anna alust, et kohus ei arvesta seda tõendamisest vabastava asjaoluna.

A. P apellatsioonkaebuse põhjendused

13. A. P palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.

14. Maakohus ei arvestanud, et PKS § 61 lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Kohus pidi esimese asjaoluna tuvastama, et vaidlus käib vanema nõude alusel, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

4(5) hoolitseb. Otsusest ei nähtu, kuidas ja millisele tõenditele tuginedes kohus tuvastas PKS §

61 lg 1 sätte kohaldamise eeldused.

15. Harju Maakohus jättis 03.02.1999 otsusega poja isa juurde ja tütre ema juurde. Vaidlus laste elukoha osas on lahendatud ja uut vaidlust selles osas alustatud ei ole. Maakohus pidi nimetatud otsusest juhinduma. Kohus rikkus TsMS § 448 lg-t 8. Määrates poja elukohaks ema elukoha, lahendas kohus nõude, mida kohtule ei esitatud. Poja õpingud X Gümnaasiumis 2006/2007 õppeaastal ei mõjuta kostja vanemaõigusi poja suhtes. Sel perioodil ööbis poeg nädala sees ema juures, kostja kandis vajaliku raha poja pangaarvele. Kostjal oli kohustus poja eest hoolitseda ja teda ülal pidada ja nii kostja ka tegi, kuna poja elukoht oli tegelikult kostja elukoht. Kohus leidis, et varasema võlaperioodi osas jäi poja elamine ema juures piisavalt tõendamata, rahuldades nõude osaliselt. Seega lähtus kohus üksnes X Keskkooli tõendist, mille kohaselt on A P elukoht x. Nimetatud tõend ei saa tõendada, et 1999 kohtuotsusega lastesse puutuv vaidlus on lahendatud kuidagi teisiti. Väär on kohtu seisukoht, et alates ajast, mil A P õppis X keskkoolis, olid mõlemad lapsed hageja ülalpidamisel.

16. Kohus ei olnud seotud hageja antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Kohus oleks pidanud lähtuma PKS § 61 lg-st 9. Kohus rikkus menetlusnormi, jättes tuvastamata, mil viisil on kostja varaline seisund parem kui hagejal. Kohus rikkus TsMS § 448 lg-t 8, tuginedes otsuses hageja esitatud tõenditele, mida kohus vastu ei võtnud. 29.10.2007 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus jättis hageja taotluse tõendite esitamiseks rahuldamata. Toimikus olevad tõendid ei vasta nõuetele, kuna kohus ei teinud määrust nende asja juurde võtmise kohta, pangaväljavõte ei ole panga poolt kinnitatud, A. L väljastatud teatis ei ole väljastaja poolt allkirjastatud. Seega ei saanud kohus järeldada, et A P keeleõpingutele AS-is Tea Keeleõpetus on kulunud 3 300 krooni.

17. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja ülalpidamisel on ka 1999 sündinud tütar S. P.

18. Otsusest ei selgu, millisest hageja pakutud kompromissist kohus menetluskulude jaotamisel lähtus.

Vastused apellatsioonkaebustele

19. E. P-A ei nõustunud A. P apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. A. P E. P-Ai apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud.

Ringkonnakohtu põhjendused

20. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Maakohus on poolte seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtuga võrreldes erinevat siseveendumust.

21. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab PKS § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lõike

2 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Maakohus on seaduse poolt nõutud asjaoludega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi.

22. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib kolleegium, et maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes põhjendatult leidnud, et kostja poolt poja ülalpidamiseks poja arvele makstud raha ei saa pidada lapse nõuetekohaseks ülalpidamiseks. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse, kui ta on lapse ülalpidamiseks

5(5) vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole arvestanud laste elukohtade kindlaksmääramise osas langetatud kohtulahendiga, ei ole põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et elatise maksmisel peab arvestama laste elukorralduses tegelikult valitsenud olukorda ning lähtuda ei saa üksnes poolte endi poolt hilisemate elukorralduslike otsustega formaalseks muudetud kohtulahendist. Vaidlust ei ole selles, et erinevalt laste elukohtade osas langetatud kohtulahendist, elas A P X Gümnaasiumis õppimise perioodil faktiliselt valdava osa ajast ema juures, kes tema eest sel ajal ka hoolitses. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole laste elukohtade kindlaksmääramiseks tehtud kohtulahendist juhindudes teadlikult tütre ülalpidamises osalenud. Seega on maakohus õigesti rahuldanud elatise nõude mõlema lapse osas. Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et laste huvid peavad olema elatise üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hagejal tuleb omakorda mõista, et elatise väljamõistmisel saab kohus lähtuda reeglina üksnes laste põhjendatud vajadustest, mis tähendab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka lastele tehtavate kulutuste optimeerimise võimalusega.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt väljamõistetud elatis laste ülalpidamiseks piisav ja selle maksmine ei ole kostjale üle jõu käiv. Maakohus on hinnanud kostja sissetulekuid ja varalist seisu objektiivselt ja õigesti. Üheselt paikapidavaks ei saa pidada kostja väidet, et kolmanda lapse ülalpidamiskulud muudavad tingimata majanduslike võimaluste tasakaalu kostja noorima lapse kahjuks. On küll mõistetav, et kolme lapse ülalpidamine on majanduslikult koormavam kui kahe lapse ülalpidamine, kuid kostja ei ole esitanud arvestuslikke andmeid, mille põhjal võiks väita, et maakohtu poolt määratud suuruses elatise väljamõistmisel jääb kostja kolmas laps poolte ühiste lastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Maakohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel õigesti silmas pidanud ka asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg

1 alusel maksma kohtuotsusega väljamõistetud elatise summalt ka tulumaksu.

24. Maakohus ei ole eksinud ka elatise väljamõistmise perioodi osas. Õige on kohtu seisukoht, et elatise väljamõistmiseks varasemast asjast, kui A P X Gümnaasiumisse õppima asumine, ei ole tõenduslikku alust ning seetõttu puudub põhjus selles osas hagi rahuldamiseks.

25. Maakohtu otsust ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotamise osas. Kohus on õigesti lähtunud TsMS § 163 lg 2 regulatsioonist, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohtu otsusega sarnase kompromissi sõlmimise ettepanekut on arutatud 03.12.2007 toimunud kohtuistungil, kuid kostja on sellest keeldunud (t lk 116-117).

26. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele ja menetluskulude jaotusele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut ning poolte apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav