2-08-6033/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-6033 Tsiviilasi LBhagi DBvastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LB, XXX Kostja: DB, XXX Menetlustoiming Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Suurendada Tallinna Linnakohtu 14.01.2004.a määrusega tsiviilasjas nr 2/231-5292/03 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist ning mõista välja DBi’lt LB kasuks alates 18. veebruarist 2008.a elatis poja AB`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik maakohtus

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu 14.01.2004.a määrusega tsiviilasjas nr 2/231-5292/03 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist ning mõista välja DBi’lt LBkasuks alates 18. veebruarist 2008.a elatis poja AB`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks 3600 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukoht

Kostja saatis 01.04.2008.a. kirjaliku vastuse, kus teatas, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus, et lapse vajadused on suurenenud. Kostja nõustub toidukuludega 2000 krooni, hügieenitarvete maksumusega 100 krooni, tervishoiukulutustega 100 krooni ja kulutustega riietele ning jalanõudele

500 krooni kuus, mis teeb ülalpidamiskulude suuruseks 4000 krooni kuus. Kuivõrd kostja ja hageja palga vahel ei ole olulist vahet, leiab kostja, et iga lapsevanem peab kandma võrdset osa. Alates 01.01.2008.a. töötab kostja uuel töökohal puusepana ja tema brutopalgaks on 10 070-10 730 krooni. Sellest summast 4350 krooni kulub kostja enda äraelamiseks ja tema esmavajaduste rahuldamiseks. Ülejäänud 6050 krooni kulub kostja vanemakohustuste täitmiseks. Kostjal on kaks last – 9-kuine tütar AB, kes põeb respiratoorse afekti haigust ja vajab pidevalt neuroloogi konsultatsioone ning erilisi protseduure. Kokku kulub lapse vältimatuteks ravikulutusteks 1050 krooni kuus. Kahe lapse peale jääb 5000 krooni ehk 2500 krooni, mida tuleb kinni pidada kostja brutopalgast. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ja on nõus tasuma elatist igakuiselt summas 2500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ning palub jätta kohtukulud poolte enda kanda.

Kohtu põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatise väljamõistmata jätmiseks, alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks või elatusraha maksmise lõpetamiseks.

Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 6000 krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 2500 krooni. Hageja taotletud elatusraha määr vastab küll lapse vajadustele, kuid arvestades, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps ning kostja sissetulekuks on umbes 10 400 krooni, siis leidis kohus, et on põhjendatud ühele lapsele mõista välja 2500 krooni kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka Riigikohtu 28.03.2007.a. otsusega nr 3-2-1-21-07 on leitud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Hinnates lapse kulutusi, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja brutosissetulekuks on keskmiselt 9294 krooni (tl 8-9), kostja brutosissetulek 10 400 krooni (tl 17) ning kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks lisanduvad täiendavad kulutused, sh ravikulutused summas 1050 krooni, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks muuta Tallinna Linnakohtu 14.01.2004 määrusega kostjalt igakuiselt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2008.a. on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem.

Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest, s.o 18.02.2008.a.

Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

Seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades kostja osalist hagi õigeksvõttu, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Lukiina Vismann Kohtunik