2-07-24165/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-24165

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2008. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-07-24165

Tsiviilasi

L.G. hagi KÜ L. 3 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

-

hageja L.G.

-

hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Heaara;

asukoht Turu 5-6, 51004 Tartu);

-

kostja KÜ L. 3

-

seaduslik esindaja V.K.;

-

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus;

asukoht Ülikooli 4, 51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

28. aprill 2008. a

Protokollija

istungisekretär Astrid Sägi

Tõlk

Regina Salinina

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.G. ’i hagi ja tuvastada KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a

üldkoosoleku otsuste tühisus.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud KÜ L. 3 kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-5)

Hagiavalduse kohaselt kutsus osa KÜ L. 3 liikmetest kokku korteriühistu üldkoosoleku 8. juuniks

2007. a päevakorraga: 2006. a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2007. a

remonditööde kava ja muud. Autoomanike osalemine üldkoosolekul oli kohustuslik. Üldkoosoleku

kokkukutsumisest teatati ühistu liikmetele 29. mail 2007. a.

Lähtuvalt KÜ L. 3 põhikirja punktidest 34 ja 35 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Kui juhatus

koosolekut kokku ei kutsu, tekib põhikirja punkti 36 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise õigus

initsiatiivgrupil. Antud juhul neid põhikirja sätteid ei täidetud. Isegi kui initsiatiivgrupil oleks olnud

koosoleku kokkukutsumise õigus, tuleks põhikirja punktist 37 lähtudes üldkoosoleku toimumisest

ühistu liikmetele ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Antud juhul teatati sellest ette

10 päeva. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõike 3 kohaselt kui üldkoosoleku

kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.

Hageja leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna üldkoosolekule ei tulnud kokku

kvoorumit – kohal oli alla 50 % ühistu liikmetest. Lähtuvalt põhikirja punktist 52 tuleb üldkoosolek

uuesti kokku kutsuda ühe kuu jooksul põhikirjas sätestatud korras. Antud juhul kutsuti uus koosolek

kokku poole tunni pärast. MTÜS § 20 lõike 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette

teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Põhikirja punkti 37

kohaselt on tähtaeg veelgi pikem, kuid seda ei järgitud ka korduvkoosoleku kokkukutsumise puhul.

Lähtuvalt MTÜS § 21 lõikest 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on

üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Antud juhul võeti üldkoosolekul vastu otsuseid, mis

ei olnud päevakorras ette nähtud – muudeti põhikirja ja valiti uus juhatus.

16. juunil 2007. a teatati ühistu liikmetele uuest üldkoosoleku toimumisest 18. juunil 2007. a.

Koosoleku kutsusid kokku samad ühistu liikmed, rikkudes jälle koosoleku kokkukutsumisel

põhikirja punktide 34, 35 ja 36 sätteid.

MTÜS § 241 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka

seaduses sätestatud muul juhul.

Hageja palub kohtul tuvastada KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsuste

tühisus ning menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 30-33)

Vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu suunatud nõuet. Hageja väited hagis viidatud

mitmetele väidetavalt aset leidnud üldkoosoleku kokkukutsumist puudutavate põhikirja punktide

rikkumistele on jäänud paljasõnaliseks, sest oma väidete tõestuseks ei ole hageja esitanud ühtki

tõendit.

KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehti ühistu liikmetele teatavaks

põhikirja punktis 37 ettenähtud korras. Kutse pandi üles elamu trepikodades asuvatele stendidele.

Hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ühistu liikmetele alles 29. mail 2007. a, on

paljasõnaline. Kohtule esitatud koopiat 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest on

täiendatud käsitsi kirjutatud kuupäevaga.

8. juunil 2007. a sai KÜ L. 3 seaduslikult valitud juhatus teada, et 15. mail 2007. a aset leidnud nn

erakorralise üldkoosoleku otsuse alusel on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud

juhatuse liikmetena J.K., L.G. , J.V., A.P., D.G., V.N. ja A.H.. Ühistu liikmeid, sealhulgas asendatud

juhatuse liikmeid, sellistest otsustest teavitatud ei olnud, samuti oli muudatustest juhatuses jäetud

informeerimata KÜ-le L. 3 raamatupidamisteenust osutav ettevõte, mistõttu oli halvatud ühistu

tegevus ühisel majandamisel ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamisel, samuti rahaliste

kohustuste täitmine.

8. juuniks 2007. a kokku kutsutud KÜ L. 3 üldkoosolekul kuulusid päevakorra punkti 4 alusel

arutamisele ja otsustamisele ka muud küsimused. Ilmnenud asjaolusid arvestades tuli muude

küsimustena arutusele ka ebaseaduslikul alusel valitud juhatuse liikmete tagasikutsumine ning uue

juhatuse kinnitamine. Tulenevalt MTÜS § 18 lõikest 2 võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides

mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või

mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja

ennetähtaegne tagasikutsumine kuulub põhikirja punkt 32 alapunkti 9 järgi liikmete üldkoosoleku

ainupädevusse. Otsused võeti vastu 8. juunil 2007. a kell 19.30 toimunud teistkordselt kokku

kutsutud üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete häälte arvust

(põhikirja punkt 53).

18. juunil 2007. a toimunud erakorralisel üldkoosolekul viibis protokolli kohaselt 52 ühistu liiget,

sealhulgas ka hageja, J.K., S.K. ja D.G., kes oma osalemist allkirjaga ei kinnitanud. Samuti oli

täidetud KÜ L. 3 põhikirja punktis 52 sätestatud kvooruminõue – 85-st liikmest oli kohal 49.

Volikirjad on esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Hageja väited, et KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsused on tühised, sest

rikutud on põhikirja punkte 34, 35, 36 ja 37 (üldkoosoleku kokkukutsumise korda), ei pea paika ja on

tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG (tl 65-75)

Hageja lepingulise esindaja, Maia Ploom’i, selgituste kohaselt on KÜ L. 3 põhikirjas kindlaks

määratud üldkoosoleku kokkukutsumise kord, mille kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest

ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist, ja kui seda ei järgita, on rikutud üldkoosoleku

kokkukutsumise korda. Hageja leiab, et 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti

põhikirja punkte 35 ja 36. Initsiatiivgrupil on õigus üldkoosolek kokku kutsuda juhul, kui juhatus ei

reageeri. Kuivõrd koosoleku teatel ei olnud päevakorra punktina kirjas põhikirja muutmist, ei saanud

üldkoosolek võtta vastu sellekohast otsust. Seega rikuti põhikirja punkti 37. Põhikirja punkti 54

kohaselt peab põhikirja muutmiseks olema kohal 2/3 ühistu liikmetest. Seega oleks kohal pidanud

olema 56 liiget, aga ei olnud. Hääletusest nähtub, et kohal oli 41 liiget. Volitust ei olnud korteritel

nr 46, 54 ja 59. See asjaolu nähtub registrile esitatud nimekirjast. Korterite nr 27, 45 ja 75 esindajad

ei

olnud

ühistu

liikmed,

korterite

omanikud

ega

korteriomanike

perekonnaliikmed.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 101 on kirjas, kes saavad üldkoosolekul hääletada. Volituse saab anda

ka teisele perekonnaliikmele, kuid praegu on antud volitus kas üürnikele või teistele inimestele.

Protokollist nähtub, et üldkoosolek toimus kell 19.00. Samas protokolli tekstis on kirjas, et

kvoorumit ei ole koos. Järelikult ei saadud otsuseid vastu võtta. Poole tunni pärast on kutsutud kokku

järgmine koosolek, kuid põhikirja punkt 37 ütleb, et vahe peab olema vähemalt 15 päeva. Samuti ei

ole 18. juuni 2007. a koosoleku kokkukutsumisel järgitud koosoleku kokkukutsumise korda, millega

rikuti jälle põhikirja punkte 35 ja 36. Ka kokkukutsuja organ on vale. 8. juuni 2007. a üldkoosoleku

protokollist ei nähtu, kuna on järgmine koosolek. Sellega on rikutud põhikirja punkti 37. 18. juuni

2007. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et tegemist on korduvkoosolekuga. Koosolekutel rikuti

MTÜS § 21 lõigete 1, 3, 4 sätteid. Küsimus on selles, kes on juhatuse liige praegu. Kuna olid

rikkumised, palub hageja tuvastada 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsuste tühisus.

Menetluskulud panna kostja kanda. Antud kohtulahendist tuleneb, kas 21. aprilli 2008. a

üldkoosolekul tehtud otsus on seaduslik või ebaseaduslik.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein’a, selgituste kohaselt kostja hagi

ei tunnista. 8. juunil 2007. a toimunud KÜ L. 3 üldkoosolekul said paljud ühistu liikmed teada, et

hageja initsiatiivil on toimunud juhatuse ümbervalimine. Kostjale ei olnud enne 8. juunit 2007. a

teada, et valitud on teine juhatus. Kuna 8. juuni 2007. a koosolekul ei tulnud kvoorumit kokku, tuli

korraldada teine koosolek, mis toimus 18. juunil 2007. a. Põhikiri näeb küll ette, et üldkoosoleku

kokkukutsumisest peab ette teatama 15 päeva, kuid antud juhul on teatatud 10 päeva, mis ei ole

kostja arvates selline rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Hageja ise

võttis sellest koosolekust osa, seega ei ole tema õigusi kuidagi rikutud. Et 18. juuni 2007. a

üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et tegemist on korduva koosolekuga, siis see ei oma asjas

tähtsust. Teisel korral ei peagi kvoorum koos olema. Needsamad korterid, kellele hageja tähelepanu

juhtis, osalesid hageja poolt korraldatud koosolekul ja neid aktsepteeriti. Seega hagejale endale on

kõrvalekalded lubatud, aga teistele mitte. Nii 8. juuni 2007. a kui 18. juuni 2007. a koosoleku

kokkukutsumise teadetele oli märgitud, et arutusele tulevad ka muud küsimused ja ka põhikirja

muutmise küsimus. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et 8. juuni 2007. a koosoleku kutsele on

hageja ise märkinud juurde kuupäeva 29. mai 2007. a. Hageja ei ole tõendanud, et see kutse oleks

korteriühistu liikmetele edastatud. Hagejal puudub põhjendatud huvi sellise hagi esitamiseks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lõikele 1 saab isik kohtusse pöörduda oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 21. aprillil 2008. a toimus KÜ L. 3

üldkoosolek. Avalduse koosoleku kokkukutsumiseks tegi initsiatiivgrupp. Koosolekul seati üles kahe

juhatuse liikme kandidatuur. Hageja poolt oli 1 hääl ja vastu oli 45, aga kostja poolt oli 50 häält ja

vastuhääli oli 7. 21. aprillil 2008. a võeti vastu uus üldkoosoleku otsus. Kui kohus hagi rahuldab, ei

muudaks see praeguse seisuga midagi, sest uus üldkoosoleku otsus tühistab eelmise üldkoosoleku

otsuse. See, mis ajalooliselt kunagi toimus, ei oma antud juhul enam tähtsust. Hagi rahuldamiseks

puudub alus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja seadusliku esindaja, V.K., selgituste kohaselt on kokku olnud kolm koosolekut. 21. aprillil

2008. a toimus tavaline koosolek. Kostjal, kui juhatuse esinaisel, on õigus üldkoosolek kokku

kutsuda. Initsiatiivgrupp on ka olemas. Selle kohta on olemas allkirjad. Kõik on lindistatud ja

salvestatud ning sealt nähtub, kuidas inimesed reageerisid hageja osas. Majas on vaid 6 inimest

hageja poolt, kõik teised on kostja poolt. 21. aprilli 2008. a üldkoosoleku otsus on registreeritud.

Hagejat on kutsutud dokumente kontrollima, et veenduda selles, kuhu ühistu rahasid kulutatakse. Kui

hageja tuli, ei saanud ta dokumente kontrollida, sest ta ei valda eesti keelt. Inimesed elavad nendes

korterites, mis hageja eraldi ära märkis, juba kaua aega. Kohtule ei ole esitatud eraldi nimekirja, kuid

registrile on esitatud mõlemad nimekirjad, nii trükitud kui ka käsikirjas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub tuvastada KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsuste tühisus,

kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.

KÜS ei reguleeri korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜS § 1 lõike 2 kohaselt

rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid.

Vastavalt MTÜS § 20 lõigetele 1 ja 2 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses või põhikirjaga

ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lõike 3

kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates

vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse

nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad

taotlejad MTÜS § 20 lõike 4 kohaselt üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lõige 5).

Kohtule on esitatud KÜ L. 3 põhikiri (tl 13-19), mis on vastu võetud asutamiskoosolekul

18. septembril 1997. a. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete

väljatrükkidest (tl 21, 34, 35-37) nähtub, et põhikirja muudetud ei ole. Kostja põhikirja punkti 33

kohaselt võivad üldkoosolekud olla kas korralised või erakorralised. Põhikirja punktid 34 ja 35

reguleerivad üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse poolt. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus

kokku kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates (punkt 34) ja erakorralise üldkoosoleku

kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühistu liikmete või revisjonikomisjoni

nõudmisel (punkt 35). Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul avalduse saamisest üldkoosolekut kokku

kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub

üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle

nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek

kokku kutsuda (punkt 36). Põhikirja punkti 37 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette

teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, näidates koosoleku kutses koosoleku

toimumise koha, aja ning päevakorra. Kui tuleb arutusele põhikirja muutmine või täiendamine, siis

lisatakse kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt.

TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lõikele 2 rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult

nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus

tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta

oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Kohtule on üldkoosolekute kokkukutsumiste kohta esitatud vaid KÜ L. 3 8. juuni 2007. a

üldkoosoleku kokkukutsumise teade (tl 20), millest nähtub nii eesti kui vene keeles, et üldkoosoleku

kutsub kokku juhatus ja see toimub kell 19.00 maja ees ning päevakorras tulevad arutusele 2006. a

majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2007. a remonditööde kava arutelu ja muud

küsimused. Autoomanike osalemine koosolekust on tehtud kohustuslikuks. Samas kutses on teatatud

ka, et kui kvoorumit kokku ei tule, toimub korduvkoosolek 8. juunil 2007. a kell 19.30. Käsikirjas on

tehtud kutse paremasse ülemisse nurka dateering „29. mai 2007. a“.

Hageja väitel (tl 4) kutsusid 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokku ühistu liikmed, kel on põhikirja

järgi vaid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhul, kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul

avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud ja seejärel revisjonikomisjon ei ole 15 päeva

jooksul alates avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud. Üldkoosoleku kokkukutsumisest

tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, näidates koosoleku kutses koosoleku

toimumise koha, aja ning päevakorra (punktid 35, 36, 37). Kostja väitel (tl 31) tehti ühistu liikmetele

koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord teatavaks põhikirja punktis 37 ettenähtud korras ehk

siis üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ette vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kostja

on nii vastuses hagile kui kohtuistungil leidnud, et omakäelise märke tegemisega kutsele ei saa

lugeda tõendatuks, et 8. juuni 2007. a koosoleku kutse oleks ühistu liikmetele edastatud põhikirjas

sätestatud korda rikkudes (tl 31, 74). Kostja ei ole esitanud otsest vastuväidet koosoleku

kokkukutsuja (kas juhatus või initsiatiivgrupp) ja sellest tulenevalt üldkoosoleku kokkukutsumise

korra

järgimise

vajalikkuse

kohta

(initsiatiivgrupil

avalduste

esitamine

juhatusele

ja

revisjonikomisjonile põhikirjas sätestatud tähtaegu järgides). Kostja on vaid leidnud (tl 30), et hageja

väited üldkoosoleku kokkukutsumist puudutavate põhikirja punktide rikkumiste kohta on

paljasõnalised, esitamata seejuures ühtegi omapoolset tõendit. Kuivõrd kumbki pool ei ole esitanud

kohtule tõendeid oma väidete ja vastuväidete kinnitamiseks, puudub kohtul võimalus usaldusväärselt

tuvastada, kelle poolt kutsuti kokku KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosolek ja kas seda tehti seaduses

ning kostja põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud nõudeid järgides.

Samas leiab kohus, et kostja on rikkunud 8. juuniks 2007. a korduvkoosoleku kokkukutsumisel

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on 8. juuni 2007. a üldkoosolekul kõik vastuvõetud

otsused tühised.

Kostja põhikirja punktiga 52 on reguleeritud kokkukutsutud üldkoosoleku uuesti kokkukutsumise

kord juhuks, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline. Kohtule esitatud KÜ L. 3 8. juuni 2007. a

üldkoosoleku protokollist nähtub (tl 45), et kvoorumit ei saadud kokku ja korduvkoosolek toimub

kohe kell 19.30. Põhikirja punkti 52 kohaselt tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama

päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise korra punktis pole

muudetud kostja põhikirjas ette nähtud üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teavitamise korda

(üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist,

punkt 37). Arvestades asjaolu, et üldkoosoleku ja uue üldkoosoleku vahele peab jääma mingi

ajavahemik, tuleb uuest üldkoosoleku toimumise ajast ning kohast informeerida ühistu liikmeid

arvestades põhikirja punktis 37 sätestatud etteteatamise aega. Seega uue koosoleku kokkukutsumisel

tuleb samuti lähtuda seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korrast ehk kui

kokkukutsutud üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, tuleb uue üldkoosoleku kokkukutsumisest ette

teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist (punkt 37) ja uus koosolek tuleb läbi viia sama

päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul (punkt 52). Nii seadusest kui põhikirjast tuleneb koosoleku

kokkukutsujatele kohustus anda ühistu liikmetele informatsiooni koosolekute toimumise kohta.

Põhikirja punkti 32 kohaselt on ühistu liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan, mille

tööst on õigus osa võtta igal ühistu liikmel isiklikult või oma esindaja kaudu (punkt 13.3). Samas on

ühistu liige põhikirja punkti 15.1 järgi kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite

otsuseid. Seega on ühistu liikme õigus osaleda juhtimises olulisim õigus, mis peab olema igal juhul

tagatud. Teistkordselt kokku kutsutava üldkoosoleku toimumisest õigeaegseks informeerimiseks ei

saa lugeda üldkoosoleku ja teistkordselt kokku kutsutava koosoleku samaaegselt teatamist, kui

koosolekute toimumise vahele jääb vaid pool tundi. Selliselt riivatakse liikme õigust otsuste tegemise

kaudu võtta osa ühistu juhtimisest. Põhikirja järgides saanuks 8. juuni 2007. a üldkoosoleku

kokkukutsumise teates koheselt teatada korduvkoosoleku kokkukutsumisest 23. juuniks 2007. a

(vähemalt 15 päeva hiljem). Koosoleku kokkukutsujatel tulnuks ka sel juhul trepikodadesse uus

koosoleku teade üles panna. Kohus leiab, et ühistu liikmeid tuleb teavitada üldkoosoleku nurjumisest

ja uue üldkoosoleku kokkukutsumisest, kuna vastasel juhul puudub liikmel, kes ei osalenud

üldkoosolekul, informatsioon, kas üldkoosolek toimus või mitte ja kas korduvkoosolek saab

toimuma juba väljakuulutatud ajal. Koosolekul mitteosalejatele tuleb juhtimisõigus tagada info

teatavaks- ja kättesaadavaks tegemisega, et ühistu liikmed saaksid teostada neile seadusest tulenevat

õigust.

Hageja on hagiavalduses märkinud (tl 5), et 16. juunil 2007. a teatati ühistu liikmetele üldkoosoleku

toimumisest 18. juunil 2007. a ja et koosoleku kutsusid kokku samad ühistu liikmed, rikkudes

koosoleku kokkukutsumisel kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja

on kirjalikus vastuses hagile teatanud (tl 32), et hageja väited põhikirjas ettenähtud koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisest ei pea paika, sest hageja ei ole esitanud tõendeid oma väidete

kinnitamiseks. Samas ei ole kostja omapoolsete väidete, et koosoleku kokkukutsumise korda ei

rikutud, kinnitamiseks esitanud ka ise ühtegi tõendit. Kui kirjalikus vastuses hagile on kostja leidnud

(tl 32), et 18. juunil 2007. a toimus KÜ L. 3 erakorraline üldkoosolek, kus oli täidetud põhikirja

punktis 52 sätestatud kvooruminõue, siis kohtuistungil on kostja leidnud (tl 74-75), et 15 päeva

asemel 10 päevane etteteatamine koosolekust ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul

vastuvõetud otsuste tühisuse. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et 18. juuni 2007. a koosoleku

protokollis ei ole selgelt märgitud, et tegemist on korduva koosolekuga. Kohus leiab, et kostja on

sisuliselt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist tunnistanud, pidades samas 5 päevast rikkumist

lubatavaks. Kohus ei saa eelpool toodud põhjendustel sellega nõustuda. Seaduseandja on pidanud

seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuete järgimist üldkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosolekul

otsuste vastuvõtmise eelduseks (MTÜS § 21 lõige 1). Kostja on ise põhikirjas pikendanud seaduses

ettenähtud seitsme päevast etteteatamise tähtaega 15 päevale, pidades põhikirjas toodud aega

piisavaks, et üldkoosolekuks ette valmistuda ja juhtimisõigust teostada. Kohus märgib siinjuures, et

selguse mõttes on otstarbekas märkida nii koosoleku kutsel kui protokollis, kas tegemist on korralise

või erakorralise üldkoosolekuga (punkt 33) või hoopis uuesti (teistkordse/korduva) kokkukutsutava

üldkoosolekuga põhjusel, et esmalt kokkukutsutud koosolek ei olnud otsustusvõimeline (punktid 52

ja 53). Kohus peab antud asjaolu äramärkimist oluliseks ka põhjusel, et hoida ära asjatuid vaidlusi

teemal, kas üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltuvalt kohalolevate liikmete arvust (50 + 1 häält)

või on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust.

Vastavalt MTÜS § 21 lõikele 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on

järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui üldkoosoleku

kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lõikest 3

tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on

esindatud kõik liikmed. Käesoleval juhul ei esine MTÜS § 21 lõikes 3 sätestatud asjaolu. MTÜS

§ 241 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku

huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses

sätestatud muul juhul. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni

2007. a üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on nimetatud üldkoosoleku otsused

tühised. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõikest 2 saab huvitatud isik otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Asjaolu, et hageja oli üldkoosolekul

ümbervalitud juhatuse liige, ei saa iseenesest olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel TsMS

§ 368 lõike 1 tähenduses. Hagejal ei ole subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas

on hagejal, kes on korteriühistu liige, õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse

suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist seaduses sätestatud

juhul.

Vastavalt MTÜS § 21 lõikele 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on

üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid,

kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Käesolevas

vaidluses ei osalenud ega olnud esindatud üldkoosolekutes kõik ühistu liikmed (tl 43-44, 48-51).

Seega tulenes üldkoosoleku läbiviijatele seaduses sätestatud kohustus järgida väljakuulutatud

päevakorda. Kohtule esitatud KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku protokolli väljavõttest (tl 11) ja

üldkoosoleku protokollist (tl 45) nähtub, võrreldes 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise

kutses (tl 20) märgitud päevakorraga, et üldkoosoleku otsusega on kutsutud tagasi 15. mail 2007. a

valitud juhatuse liikmed ning valitud ühistule uus juhatus, samuti on muudetud ja täiendatud

korteriühistu põhikirja. Sellega on üldkoosolek ületanud oma pädevust ja rikkunud ühistu liikmete

põhikirjalist õigust valida ühistu juht- ja kontrollorganeid ja olla valitud nendesse (punkt 13.4) ning

põhikirja punktis 37 sätestatud nõuet lisada üldkoosoleku kutsele põhikirja muudatuste või täienduste

projekt, kui koosolekul peaks tulema arutusele põhikirja muutmine või täiendamine. Arvestatav ei

ole kostja seletus (tl 31-32), et kuivõrd üldkoosolekul kuulusid arutamisele ning otsustamisele ka

muud küsimused, siis oli ilmnenud asjaolusid arvesse võttes (teatavaks sai 15. mail 2007. a uue

juhatuse valimise asjaolu) koosolek õigustatud otsustama juhatuse ümbervalimise ja põhikirja

muutmise ning täiendamise üle. Kohus kordab eelpool öeldut, et ühistu juhtimises osaletakse

eelkõige üldkoosolekul tehtavate otsuste kaudu, seega on oluline, et igal liikmel oleks aegsasti teada,

millal ja kus koosolek toimub ning mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei järgita, ei ole tema

liikmele juhtimisõigus tagatud ning sellisel koosolekul vastuvõetud otsused on tühised ja kehtetud

algusest peale. Kohus leiab, et kostja on ise rikkumisest aru saanud, julgedes 11. juunil 2007. a

esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse vaid juhatuse ümbervalimise kannete

muutmiseks registris (tl 46). Kuivõrd kohtule ei ole esitatud 18. juuni 2007. a üldkoosoleku

kokkukutsumise teadet, millelt nähtuks koosoleku päevakord, ei ole kohtul võimalik otsustada, kas

18. juuni 2007. a üldkoosolekul võeti otsuseid vastu küsimustes, mis oli üldkoosoleku

kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Vastuolulised on kostja enda selgitused (tl 32, 74) ja esitatud

tõendid (tl 48), kas toimunud on korduvkoosolek (nõutav sama päevakord) või erakorraline

üldkoosolek (uue päevakorraga).

MTÜS § 22 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole

koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on

hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet (MTÜS § 23 lõige 1). Vastavalt KÜS §-le 101 võib

üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik

volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik

või teine ühistu liige. Tulenevalt põhikirja punktist 52 on ühistu liikmete üldkoosolek

otsustusvõimeline, kui kohalolevatele liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Kui

üldkoosolekule ilmunud ühistu liikmetele kuulub pool või vähem hääli, tuleb üldkoosolek uuesti

kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud

üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust

(punkt 53). Punkti 54 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai üle poole koosolekul

osalenud liikmete häältest. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning

ühistu reorganiseerimise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui see sai vähemalt 2/3 koosolekul

osalenud liikmete häältest. Kohtule esitatud KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku protokollist

(tl 45)

nähtub,

et

toimub

korduvkoosolek

39 ühistu

liikmega.

Seega

on

üldkoosolek

otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust. Samas ei ole võimalik

veenduda, kas üldkoosolekul hääletusele pandud otsused on ka vastu võetud, kuivõrd ei nähtu, et

koosolekul oleks hääli kokku loetud. Otsuse punktide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9 ja 10 vastuvõtmiseks

vajalike häälte arv olnuks 50 + 1 häält 39-st ehk 20 häält (punkt 54). Otsuse punkti nr 7 (väljaarvatud

punkt 7.3) vastuvõtmiseks vajalike häälte arv olnuks 2/3 39-st ehk 26 häält (punkt 54). Kuna hageja

on nii hagiavalduses kui kohtuistungil leidnud, et kvoorumit ei olnud koos 8. juuni 2007. a

üldkoosolekul, siis eelnevalt tuvastatust puudub kohtul vajadus hinnata volikirjade olemasolu ja

volituste andmist seaduses sätestatud isikutele, kes saavad olla ühistu liikme esindajaks

üldkoosolekul.

Kuivõrd hagiavalduse esemeks ei ole KÜ L. 3 24. aprillil 2007. a, 15. mail 2007. a ja 21. aprillil

2008. a toimunud üldkoosolekud ning nende otsuste tühisuse tuvastamine, puudub kohtul vajadus

uurida ja anda hinnang KÜ L. 3 24. aprilli 2007. a erakorralisest koosolekust osavõtnute nimekirjale

(tl 38), 15. mai 2007. a erakorralise üldkoosoleku protokollile ja üldkoosolekul osalenute nimekirjale

(tl 39-42) ning 21. aprilli 2008. a üldkoosoleku protokollile (tl 60).

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L.G. ’i hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastab

KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsuste tühisuse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik