2-07-47905/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-47905

KOHTUMÄÄRUS kompromissi kinnitamiseks

Määruse teinud kohtu nimi Harju Maakohus

Määruse tegemise kuupäev ja koht 19.mai 2008, Tallinn

Kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi OÜ A(registrikood XXX asukoht: XXX) hagi OÜ PR (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu 68 970.44 krooni saamiseks.

Resolutsioon

1. Kinnitada OÜ Aja OÜ PR vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1 Kostja tasub hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 34 485.00 (kolmkümmend neli tuhat nelisada kaheksakümmend viis) krooni. 1.2 Käesoleva määruse punktis 1.1 nimetatud summa mittelaekumise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summalt päevas kuni summa täieliku tasumiseni. 1.3 Käesoleva määruse punktis 1.1 nimetatud summa täieliku laekumisega määruse punktis 1.1 nimetatud arveldusarvele loevad pooled vaidluse lõppenuks ning loobuvad tagasivõitmatult ja vastuvaidlematult mistahes teineteise vastu suunatud nõuetest ning kinnitavad, et nimetatud nõudeid ei ole enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist loovutatud kolmandatele isikutele. 1.4 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5 Pooled on kokku leppinud käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaja lühendamises 2 (kahe) päevani, st määruskaebus tuleb esitada kahe päeva jooksul pärast määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-47905.

3. Tagastada OÜ-le A pool antud tsiviilasjas tasumisele kuulunud riigilõivust summas 1 000.00 (üks tuhat) krooni.

4. Tagastatav riigilõiv summas 1 000.00 krooni kanda OÜ A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank.

5. Määrus saata punktide 3 ja 4 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

2 Määrusele saab esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohus tuvastas 15.05.2008 esitasid pooled vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

Hageja palus kohtul tagastada pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust.

Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasumisele kuulunud riigilõivust summas 1 000.00 krooni.

Lähtudes hagihinnast (34 571.65 krooni) ja riigilõivuseaduse (RLS) Lisast 1 oli hageja kohustatud riigilõivu tasuma suuruses 2 000.00 krooni. Hageja on riigilõivu tasunud kokku 4 439.70 krooni (689.70 maksekäsu kiirmenetluse avalduselt + 3 750.00 hagiavalduselt). TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel seadusest enamtasutud riigilõiv tagastatakse osas, mille võrra riigilõivu oli tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 3 alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel

3 tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Eeltoodu alusel on hagejal vastava taotluse esitamisel kohtule õigus nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

TsMS § 150 lg 5 alusel riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud antud määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe päevani arvates määruse kättetoimetamisest.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok