3-08-945/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-945 Haldusasi J.S. avaldus elukoha küsimuse lahendamiseks ja sellekohase keeldumise läbivaatamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri J.S.le. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471). ASJAOLUD

1. J.S. on Tallinna Halduskohtule 13.05.2008. a esitanud avalduse elukoha küsimuse lahendamiseks ja sellekohase keeldumise läbivaatamiseks. Kaebaja selgitab, et viibis 1996–2008. aastal kinnipidamiskohas. Enne kinnipidamiskohta sattumist elas Võrus, aadressil xxxxxxx. Kinnipidamiskohas viibimise ajal õnnestus kaebajal elukoha aadressina rahvastikuregistrisse registreerida xxxxxxx, Tallinn. Kaebaja vabanes kinnipidamiskohast 2008. aasta aprillis. Kaebaja märgib, et rahvastikuregistris kaebaja elukohana märgitud korterit soovib selle omanik müüa, mispeale esitas kaebaja Mustamäe linnaosa eluasemekomisjonile avalduse munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks kui isikut, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kuid endisesse eluruumi elama asumine on võimatu. Mustamäe linnaosa eluasemekomisjon jättis kaebaja taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud ning põhjendab kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

3. Kohtule ei selgu üheselt, miks kaebaja on kohtusse pöördunud. Kohus selgitab, et kohus ei ole organiks, kes lahendab kaebajal tekkinud probleeme nn vastutuleku korras, kuna kohus saab lahendada konkreetse kaebuse alusel avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlust. Avalduses ei ole püstitatud vaidlusega seotud küsimusi. Kohus selgitab kaebajale, et kinnipidamisasutusest vabanenud isik saab abi rehabilitatsiooniteenuste osutamise korras. Avaldusest ei selgu, kuidas kinnipidamisasutuse ja omavalitsusorgani võrgustikutööna oli ette nähtud kaebaja eluvõi töötamiskoha lahendamine peale vabanemist. Avaldaja on pöördunud Mustamäe LOV poole munitsipaaleluruumi taotlemiseks, samas on tal elamispinna probleemi tekkimisel võimalused lahendada majutusküsimused ka muul viisil, so vastavalt sotsiaalhoolekande korraldamise juhendile Tallinnas, mis on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 18.04.2007. a määrusega nr 31 või näiteks lahendada küsimused Võru omavalitsusorganite kaudu vastavalt Võru Linnavolikogu määrusele „Eluruumide üürile andmise kord“ 11.04.2007. a nr 47, mille alusel on Võru linnast kinnipidamisasutusse määratud isikul vabanemisel õigus taotleda majutamist peale vabanemist.

Kuigi avaldaja on mingil põhjusel otsustanud jääda vabanemisest arvates Tallinnasse ja ta on üürinud omale elamispinna, ei anna selline tegevus automaatselt õigust nõuda teist üüripinda Tallinnas, kui üüripinda soovitakse müüa. Seejuures seni kasutada oleva korteri vabastamine sõltub eelkõige üürilepingust, mille avaldaja on sõlminud. Avaldusest ei nähtu, et korteri müümisega kaasnevad ilmtingimata tagajärjed, mille tulemusel isik peab elamispinnalt koheselt lahkuma. Asjaoludest ei nähtugi, et korteri müük toob kaasa vältimatult üürilepingu lõpetamise. Tagajärg on veel saabumata ning avaldaja mingil põhjusel eeldab, et saabuvad tagajärjed. Kui üürilepingut rikutakse, on avaldajal võimalik kaitsta oma õigusi lepingulise vaidluse korras Harju Maakohtus, so tsiviilasju lahendavas kohtus.

Abi vajavate isikute küsimused lahendatakse sotsiaalhoolekande korras vastavuses sotsiaalhoolekande seadusega (§ 28 ja 9 lg 4) ning kohus ei saa määratleda, missugust abi avaldaja vajab.

4. Kuna avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks püstitanud õigusliku vaidluse; kaebaja ei väida, et tema õigusi oleks rikutud konkreetse organi või riigi poolt, siis ei jäta kohus avaldust käiguta. Avaldusest ei nähtu seejuures, et avaldajal oleks pretensioone Mustamäe LOV vastu põhjusel, et teda ei võetud arvele justnimelt munitsipaaleluruumi taotlejana. Avaldajal on teisi seadusega ettenähtud võimalusi, kuidas lahendada enda majutamisküsimused, isegi kui ta jääb ilma elukohata peale korteri müüki.

5. Märgitud põhjustel leiab kohus, et avalduse alusel on kaebeõigus välistatud, kuna kohtulikult saab kaitsta isikut subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Avalduse põhjal ei saa järeldada, et isikul on subjektiivne õigus nõuda eelkõige Tallinnas munitsipaaleluruumi ja et munitsipaaleluruumi taotlemise avalduse mitterahuldamisega oleks isik kaotanud õiguse sotsiaalabi korras tema äramajutamiseks või et isikul juba on tekkinud olukord, mil ta on kaotanud õiguse kasutada üüritud ruumi. Antud tingimustel ei saa avaldajal olla õigust pöörduda avaldusega kohtusse elamispinna probleemide lahendamiseks, kuivõrd selle küsimuse lahendamiseks on pädevad sotsiaalhoolekande organid. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi, mitte avaldusi. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb jätta avaldus läbi vaatamata. Kohus tagastab avalduse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.

Karin Kalmiste kohtunik