3-06-2295/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2295 Haldusasi

Pjotr Godžitašvili kaebused Kodakondsusja Migratsiooniameti otsuste tühistamiseks ning toimingute sooritamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.03.2007 otsus nr 3-06- 2295 ja 16.02.2007 otsus nr 3-06-2334 Menetluse alus ringkonnakohtus Pjotr Godžitašvili apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 29.04.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Pjotr Godžitašvili Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniamet

RESOLUTSIOON

Jätta Pjotr Godžitašvili apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.03.2007 otsus nr 3-06-2295 ja 16.02.2007 otsus nr 3-06-2334 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 15.05.2008.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väljasaatmiskeskusesse paigutatud Eestis seadusliku aluseta viibiv määratlemata kodakondsusega P. Godžitašvili esitas 19.10.2006 (registreeritud 25.10.2006) Kodakondsusja Migratsiooniametile (KMA) erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse. Taotlust põhjendas asjaoluga, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist pole ta võtnud ühegi riigi kodakondsust, Vene Föderatsioonis või muus riigis väljaspool Eestit ei ole tal sissekirjutust ning viimane sissekirjutus oli aastatel 1988/1989 Eestis. KMA 09.11.2006 kirjaga nr 15.3-09/45256-1 teatati P. Godžitašvilile, et tema erandina elamisloa siseriigis taotlemise sooviavaldus jäeti rahuldamata ning elamisloa taotlus läbi

3-06-2295 2(6) vaatamata, sest sooviavalduses nimetatud asjaolusid ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, miks taotlejal puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses.

14.11.2006 esitas P Godžitašvili taotluse viidatud otsuse venekeelse tõlke saamiseks, mille rahuldamisest KMA 17.11.2006 kirjaga nr 15.3-09/48468-1 keeldus, selgitusega, et kirja tõlkimiseks tuleb pöörduda väljasaatmiskeskuse töötajate poole ja tõlkega mittenõustumise korral tuleb kasutada tõlkebüroode teenuseid.

23.11.2006 esitas P. Godžitašvili kaebuse KMA 09.11.2006 otsuse nr 15.3-09/45256-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja sooviavalduse menetlusse võtmiseks ning elamisloa ja dokumentide vormistamiseks; samuti palus kaebaja tuvastada tema 1996. aastal Eestist lahkumise põhjuse, kodakondsuse puudumise ja õiguse saada Eesti kodakondsus. Avalik-õigusliku suhte tuvastamise nõude esitas kaebaja veel 02.01.2007 esitatud kaebustes, mis liideti menetluses olnud haldusasja juurde. Kaebuse põhjendustest järelduvalt leiab kaebaja, et kuna ta on kaua aega elanud Eestis, omab sissekirjutust Narva linnas, Eestis on tema vara (mootorsõidukid), 1996. a sõitis Venemaale mitte sinna elama asumise eesmärgil, vaid ajutiselt ja ei saanud tagasi pöörduda, sest 1996. a tunnistas Eesti riik NSV Liidu passid kehtetuks, Vene Föderatsioonis talle viibimisalust ei antud, pole taotlenud ega soovi taotleda ühegi teise riigi, va Eesti kodakondsust, Eesti välisesinduses ei saanud elamisloa taotlust esitada kehtiva dokumendi puudumise tõttu ning väljasaatmiskeskusesse paigutamine ja seal jätkuv viibimine on piisavad põhjused erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse menetlemiseks.

30.11.2006 esitas P. Godžitašvili kaebuse KMA toimingule, millega keelduti talle 09.11.2006 otsuse kirjaliku venekeelse tõlke väljastamisest ning palus kohustada KMA-d väljastada talle kõik teda puudutavad dokumendid kirjalikult veene keelde tõlgituna. Kaebuse kohaselt viibib kaebaja väljasaatmiskeskusest, eesti keelt ei oska ega peagi oskama. Kaebajale arusaadavasse keelde teda puudutavate dokumentide tõlkimata jätmine riivab tema õigusi dokumentidest aru saada ja neile reageerida. Väljasaatmiskeskuse töötajate poolt tehtud suuline tõlge on ebarahuldav ega pole võrreldav ametliku kirjaliku tõlkega. Õigus venekeelsete tõlgete saamiseks KMA dokumentidest tuleneb kaebajale muuhulgas põhiseaduse (PS) §-st 21.

KMA vaidles kaebustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Tulenevalt välismaalaste seaduse (VS) § 111 lg 1 taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest ning KMA-st saab taotleda üksnes siis, kui talle on selleks erand antud tingimusel, et tal puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesindusest (VS § 111 lg 6). Kaebaja sooviavaldus on jäetud rahuldamata, sest selliseid mõjuvaid põhjusi kaebaja oma avalduses ei näidanud ja KMA sooviavalduse menetlemise käigus ei tuvastanud. Kaebaja väide, et ta on aastaid püüdnud seadustada oma viibimist Vene Föderatsiooni territooriumil on tõendamata. Üldreeglist erandi tegemiseks ei anna alust asjaolu, et väidetavalt on kaebajal Eestis vara. P. Godžitašvili on elanud Venemaal aastatel 1980-1990 ja alates 1996 ning tal on seal elukaaslane ja lapsed. Seega on tal lähedased ja ka elukoht välisriigis. Samas elamisloa taotluse esitamine välisesindusele ei ole seatud sõltuvusse viibimiskoha ja lähedaste sugulaste olemasolust välisriigis ega vara asukohast. Välismaalase subjektiivsete õiguste hulka ei kuulu Eestis elamine. Elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ei ole käsitletavad subjektiivsete õiguste rikkumisena. KMA vaidlustatud 09.11.2006 toiming on vajalik ja proportsionaalne. Elamisloa taotlemine välisesindusest kannab endas eesmärki vältida olukorda, kus isik viibiks riigis seadusliku aluseta. Kaebaja suhtes läbiviidavas väljasaatmismenetluses on tuvastatud, et isiku väljasaatmine Vene Föderatsiooni pole perspektiivitu ning talle isikut

3-06-2295 3(6) tõendava dokumendi vormistamine teeb võimalikuks elamisloa taotluse esitamise Eesti välisesinduse kaudu. Eestis 1996. a lahkudes oleks pidanud kaebaja pöörama tähelepanu oma NSV Liidu passi kehtivusajale ja sellega arvestama, kui soovis Eestisse tagasi pöörduda. Kaebaja ei olnud ise oma asjade ajamisel hoolas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale võisid välismaalased taotleda tähtajalist elamisluba kuni 30.04.1996, kaebaja viibis sel ajal Eestis, kuid jättis õigusaktidega sätestatud võimaluse kasutamata. Kirjalike tõlgete esitamisest keeldumisel on KMA lähtunud haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 20 lg-st 1 ja keeleseaduse (KelS)§ 7 lg-st 4. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust tagada väljasaadetavale isikule teda puudutavate dokumentide kirjalikud võõrkeelsed tõlked. Suuline tõlge ja dokumentide selgitamine on tagatud, kuid selleks on vajalik isiku enda initsiatiiv. Kaebusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et suulisest tõlkest või dokumentide/õigusaktide suulisest selgitusest oleks keeldutud.

Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2007 otsusega asjas nr 3-06-2295 ja 16.02.2007 otsusega asjas nr 3-06-2334 kaebused rahuldamata järgmistel motiividel: VS § 111 lg 1 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks KMA-le. Juhud, mil elamisluba saab taotleda otse KMA-st, on kirjas VMS § 111 lg-s 2. Selle sätte p

6 kohaselt saab KMA-st taotleda elamisluba välismaalane, kellele on KMA selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Kaebajal selliseid mõjuvaid põhjusi ei esine ning KMA jättis 09.11.2006 kirjaga kaebaja sooviavalduse rahuldamata õiguspäraselt. Kaebaja varasemad katsed 2004 taotleda elamisluba Eesti välisesindusest Vene Föderatsioonis luhtusid seetõttu, et kaebajal puudus kehtiv isikut tõendav dokument. Käesolevaks ajaks on väljasaatmismenetluse käigus tuvastatud, et isiku väljasaatmine Vene Föderatsiooni ei ole võimatu.

Reisidokumendi vormistamine teeb võimalikuks elamisloa taotluse esitamise Eesti välisesinduses. See on menetluse käik, millises järjekorras peaks kaebaja oma elamisloa taotluse menetlemise asja ajama. Et kaebaja lihtsalt ei taha Venemaale naasta ja takistab selle menetluse läbiviimist, ei ole mõjuvaks põhjuseks VS tähenduses erandi tegemiseks siseriiklikult elamisluba taotleda. Erandi tegemiseks ei anna alust kaebaja Eestis asuv vara ega kunagine sissekirjutus Narvas. Avalik-õigusliku suhte (kaebaja ei lahkunud 1996 Eestist eesmärgiga asuda elama Venemaale) tuvastamise nõue jääb rahuldamata, kuivõrd faktiline asjaolu, miks kaebaja 1996 Eestist lahkus, ei ole avalik-õiguslik suhe HKMS tähenduses, mida saaks halduskohtumenetluses tuvastada.

Avalik-õigusliku suhte - kaebaja on kodakondsuseta isik ning tal on õigus Eesti Vabariigi kodakondsuseletuvastamiseks pole kaebajal põhjendatud huvi, mistõttu jääb ka see taotlus rahuldamata. Kaebaja poolt taotletuud asjaolude tuvastamisel kohtu poolt puuduks reaalne õiguslik tähendus kaebaja jaoks, kuivõrd kodakondsuse taotlemise ja omandamise menetlus on õigusaktidega täpselt reguleeritud ning seda läbinmata ei ole võimalik kohtul kaebaja kodakonduse saamise võimalikkuse kohta seisukohta võtta. HMS §-de 20 ja 21 ning KelS §-de 3 ja 8 lg 4 alusel oli KMA-l õigus keelduda kaebajale 09.11.2006 otsuse venekeelse tõlke esitamisest.

Ükski seaduse säte, sealhulgas kaebaja viidatud PS § 21 sellekohast kohustust ette ei näe. Väiteid, et kaebaja pole aru saanud, miks ta väljasaatmiskeskusesse paigutati, esitatud pole. Kohtuistungitel halduskohtutes on kaebajale olnud tagatud venekeelne tõlge ja ka riigi õigusabi tema õiguste kaitseks. Kaebaja õiguste kaitse väljasaatmiskeskuses peab olema tagatud haldusorgani selgitamiskohustuse ja väljasaadetavale võimaldavate suhtlusvahendite kaudu. Kaebajal on tulenevalt VSS §-st 2611 lg-test 5 ja 6 õigus piiramatule kirjavahetusele riigiasutuste,

3-06-2295 4(6) kaitsjaga jne. Kirjavahetus ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul. Kirjavahetuseks viidatud sättes märgitud isikutega võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud, kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid. Vastavalt HMS §-le 36 selgitab haldusorgan menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. Asja materjalide põhjal järeldub, et haldusorgan on neid nõudeid täitnud. Kaebajale on osutatud väljasaatmiskeskuse töötajate poolt igakülgset abi venekeelsete õigusaktidega tutvumisel, ankeetide ja avalduste täitmisel, selgitatud tema suhtes läbiviidava haldusmenetluse ja kohtuotsuste peale edasikaebamise korda ning abistatud suulise venekeelse tõlkega. Kirjalike tõlgete mitte saamine ei ole takistanud kaebajal oma õigusi kaitsmast.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsused ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada.

P. Godžitašvili jäi apellatsioonkaebustes halduskohtule esitatud kaebuste põhjenduste juurde ning on jätkuvalt seisukohal, et tal oli ja on õigus taotleda elamisluba siseriigis, tal on põhjendatud huvi kaebuses näidatud avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks ning KMA oli ja on kohustatud väljastama kaebajat puudutavad eestikeelsed dokumendid koos kirjalike tõlgetega keelde, mida kaebaja valdab, so vene keeles. Ükski suuline tõlge ei asenda tõestatud kirjalikku tõlget. Kuna apellant väljendas selgelt soovi saada sellised tõlked, siis KMA-l puudub õigus keelduda selle andmisest ja otsustada, milline informatsioon oleks apellandi jaoks eelistatav. Veel leiab apellant, kohus ei olnud asja arutamisel objektiivne, lähtus ainult vastustaja positsioonist arvestamata kaebaja väiteid tema Eestis elamise ja Venemaale sattumise asjaolude kohta. Kohus põhjendamatult liitis kaebaja erinevad kaebused ühte menetlusse. Apellandi esindaja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus vääralt VS §

11.1 ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme: tugines väljasaatmismenetluses tuvastatule ja jättis KMA 09.11.2006 otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata põhjendusega, et kaebajale väljastatakse dokument, mis teeb võimalikuks tema väljasaatmise ja elamisloa taotluse Eesti välisesinduses esitamise; eeltooduga on väljutud asja arutamise piiridest ja rikutud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtet. Elamisloa taotluse esitamine Eesti välisesinduse kaudu Vene Föderatsioonis eeldab, et apellandil on seaduslik alus viibida Vene Föderatsiooni territooriumil. Apellandil puudub Venemaa territooriumil viibimiseks seaduslik alus ja ta on ka korduvalt karistatud Venemaal seadusliku aluseta viibimise eest. Kohus ei võtnud seisukohta, kas ja mille alusel võib apellant viibida Venemaal, millega rikkus kohtuotsuse motiveerimise nõuet. Viidates sellele, et Eestis antakse apellandile isikut tõendav dokument, mis võimaldab viibimist Venemaal ja ühtlasi elamisloa taotlemist Eesti välisesinduse kaudu, pidanuks kohus selgitama, kuidas KMA või mõni teine Eesti ametiasutus saab anda apellandile seadusliku aluse viibimiseks välisriigis ning millisest õigusaktist või välislepingust tuleneb Eesti ametiasutuse pädevus otsustada isiku õiguse üle viibida välisriigis.

KMA leidis, et esimese astme kohtuotsused on neis esitatud põhjendusel seaduslikud ja põhjendatud ning palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-06-2295 5(6)

Apelleeritud halduskohtu otsuste muutmiseks pole alust. Halduskohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Liites P. Godžitašvili kaebused ning vaadates need läbi ühe haldusasja raames, ei ole kohus rikkunud menetlusnorme. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 374, mis HKMS § 5 lg 1 kaudu on kohaldatav ka halduskohtumenetluses, näeb ette otstarbekuse põhjendusel asjade liitmise võimaluse. Apellandi väide, et kohus polnud asja lahendamisel objektiivne, on paljasõnaline ja tõendamata.

Õige on apellandi esindaja väide, et kuivõrd haldusasjas nr 3-06-2295 oli vaidluse esemeks KMA 09.11.2006 keeldumine teha kaebaja suhtes erand elamisloa taotlemise üldkorrast, siis vaidlesid pooled mineviku asjaolude hindamise üle. Asjaolu, et kohus vastuseks menetlusosaliste poolt kohtumenetluses esitatud selgitustele märkis, et väljasaatmismenetluse käigus tuvastatu kohaselt pole kaebaja Vene Föderatsiooni väljasaatmine võimatu ja et väljasaatmise menetluses vormistatakse kaebajale kehtiv isikut tõendav dokument, mis teeb võimalikuks elamisloa taotluse esitamise Eesti välisesinduses, ei tähenda kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte rikkumist ega ebakohastele materjalidele tuginemist.

Kaebuses taotleti KMA 09.11.2006 otsuse nr 15.3-09/45256-1 tühistamist ning KMA kohustamist kaebaja elamisloa taotlus menetlusse võtta. Seetõttu oli kohtuotsuses põhjendatud vastamine KMA väidetele puudutavalt kaebaja väljasaatmise perspektiivi ja jätkuvalt aluse puudumist lubada kaebajal taotleda elamisluba siseriiklikult. Kohus leidis, et kaebajal puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid Eesti välisesindusest elamisloa taotlemist ja KMA 09.11.2006 keeldumine on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub kohtu selle seisukohaga. Asjakohased pole kaebaja väited tema Eestis väidetavalt kauaaegsest elamisest, sissekirjutusest ja vallasvara omamisest.

Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse menetlus ja elamisloa taotluse menetlus on kaks erinevat asja. Kaebaja viidatud asjaolud võivad omada tähendust elamisloa taotluse põhjendatuse üle otsustamisel, kuid mitte sooviavalduse menetluses. Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse menetlemisel ei hinnata elamisloa andmise asjaolusid ning sellise sooviavalduse rahuldamisest keeldumine ei ole elamisloa andmisest keeldumine. Ka ei tulene Eestis elamisloa taotlemise õigusest ja elamisloa taotluse esitamisest isikule õigust elada Eestis enne elamisloa andmise otsustamist.

VS § 11.1 lg 2 punktist 6 tulenevalt võib tähtajalise elamisloa taotluse vahetult KMA-le esitada välismaalane, kellele on selleks ameti poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Õigusaktid ei sisalda välisesinduses elamisloa taotlemist takistavate „mõjuvate põhjuste“ legaaldefinitsiooni, mistõttu tuleb selle õigusmõiste igakordsel sisustamisel arvestada nii asjaolusid, mis on esile toodud elamisloa Eesti välisesinduses taotlemise takistusena, kui ka siseriiklikult elamisloa taotlemise piirangu eesmärki.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VS § 11.1 lõikes 2 toodud siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise õigust omavate isikute ühisteks tunnusteks on üldreeglina viibimine Eestis seaduslikul alusel ja/või suur tõenäosus, et tähtajalise elamisloa taotlus kuulub rahuldamisele. Seega nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalase viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Eeltoodust järeldub, et VS § 11.1 lg 2 punktis 6 sätestatud erandit on kohane võimaldada isikutele, keda iseloomustavad asjaolud, so elamisloa saamise tõenäosus ja taotluse esitamise ajal riigis viibimise seaduslikkus, sarnanevad teistele selles lõikes loetletud juhtudele ning kelle puhul oleks välisesinduse kaudu elamisloa taotlemine seotud niisuguste takistustega, mille tõttu kujuneks elamisloa taotlemine tõenäoliselt riigist ajutiseks, kuid eriti koormavate tagajärgedega eemalviibimiseks.

Taotleja ise ei tohi aga

3-06-2295 6(6) tekitada takistusi elamisloa taotlemiseks ettenähtud üldkorras. Elamisloa siseriigis taotlemise võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise jätkamiseks ja välismaalaste seaduse rikkumiseks. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kaebaja saabus Eestisse Venemaalt, ületades 07.10.2006 ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri (ujus üle Narva jõe) ning Tartu Halduskohtu 10.10.2006 määrusega paigutati ta väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega viibis kaebaja taotluse esitamise ajal Eestis ilma seadusliku aluseta ning õige ja põhjendatud on vastustaja seisukoht, et taotluses märgitud asjaolud – määratlemata kodakondsus, sissekirjutuse ja viibimisaluse puudumine väljaspool Eestit ning väidetud sissekirjutus Eestis ei ole asjaolud, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks siseriigis erandina elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamiseks. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et ka kaebajale siseriigis elamisloa taotluse esitamise võimaldamine ei looks talle alust riigis viibimiseks, sest vastavalt VS § 5.1 lõikele 2 on välismaalase viibimine Eestis tema elamisloa taotluse läbivaatamise ajal seaduslik üksnes juhul, kui taotlus on esitatud elamisloa kehtivuse ajal. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Kaebaja kinnipidamine ja väljasaatmiskeskuses viibimine ei ole käsitatav kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusena, mis takistab tal elamisloa taotlemiseks pöördumist välisesindusse. Kinnipidamise ja väljasaatmiskeskusesse paigutamise ja tema seal jätkuva viibimise põhjustas kaebaja enda käitumine. Ebaseaduslikult Eestisse saabunud kaebajal polnud kehtivat reisidokumenti, mis oleks võimaldanud ta koheselt riiki, kust ta Eestisse saabus, tagasi saata; ning ta keeldus täitmast Vene Föderatsiooni reisidokumendi taotlusankeeti. Kuna kaebaja ei soovinud täita väljasõidukohustuse ja sissekeelu seaduse § 26.4 lg 1 punktis 3 sätestatud kohustust aidata kaasa väljasaatmiseks vajaliku reisidokumendi saamisele, oli temale erandina siseriigis elamisloa taotluse esitamise võimaldamisest keeldumine vajalik meede õigusrikkumise lõpetamiseks. Elamisloa taotlemisel välisesindusest erandi tegemise aluseks ei saa olla välismaalase allumatus Eesti õiguskorrale ega asjaolu, et ta ei soovi Eestist lahkuda.

Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotlused avalik-õigusliku suhte olemasolu/puudumise tuvastamise nõuetes. Kohus leidis õigesti, et Eestist lahkumise põhjus on faktiline asjaolu, mille tuvastamise taotlust ei saa iseseisva nõudega käsitleda; kodakondsuse olemasolu/puudumise tuvastamiseks pole aga kaebaja oma põhjendatud huvi näidanud. Apellatsioonkaebuses kordab apellant, mis asjaoludel ta 1996. a lahkus Eestist ja mis tingis järgnevatel aastatel Eestist eemalviibimise, kuid ümber pole lükatud kohtu seisukoht, et kaebaja taotletut pole võimalik avalik-õigusliku suhtena tuvastada. Kodakondsuse saamine on haldusmenetlus, mille andmisest keeldumist saab kohtus vaidlustada ja selles menetluses kaebaja õigust Eesti kodakondsusele või selle puudumisele kontrollida ja hinnata. Kodakondsuse puudumise tuvastamise põhjendatud huviks ei ole Eesti kodakondsuse saamise soov.

Kohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kohustada KMA-d väljastada kaebajale kõigi teda puudutavate dokumentide, sealhulgas 09.11.2006 otsuse nr 15.3-09/45256-1 kirjalikud venekeelsed tõlked. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldustega ja põhjendustega ega korda neid. Asjaolu, et apellandi arvamus ei lange kokku kohtu seisukohaga, ei tähenda, kohus on kohaldanud ebaõigesti seadust.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman