2-07-50422/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mail 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-50422 Tsiviilasi BIAS-i hagi SB vastu võlgnevuse 54´699,84 krooni, intressi 6´128,02 krooni, viivise 3´787,21 krooni, leppetrahvi 10´939,97 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulude 800 krooni ja kahjuhüvitise 28´644,96 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – BIAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – Liisa Saamot (BIAS-i jurist, xxx) Kostja – SB(isikukood xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista SB´lt võlgnevus 105´000.- (ükssada viis tuhat) krooni, millest põhinõue on 54´699,84 (viiskümmend neli tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 84 senti), intressinõue 6´128,02 (kuus tuhat ükssada kakskümmend kaheksa krooni ja 2 senti) krooni, viivisenõue 3´787,21 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse krooni ja 21 senti), leppetrahvinõue 10´939,97 (kümme tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa krooni ja 97 senti) krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 (kaheksasada) krooni ja kahjuhüvitise nõue 28´644,96 (kaheksakümmend kaheksa tuhat kuussada nelikümmend neli krooni ja 96 senti) krooni BIAS-i kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Jätta BIAS-i poolt kantud menetluskulu riigilõiv ja õigusabikulu SB kanda.

BIAS-il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva 2-07-50422

2 jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

Asjaolud

Hageja nõue tuleneb 14.06.2006.a poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600854/27st. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 40´000.- krooni krediiti. 18.10.2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600854/27st kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisummat 18´000.- krooni võrra. Kostja pidi hagejale maksma intressi 26,96% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale 105´000.- krooni, millest põhinõue on 54´699,84, intressinõue 6´128,02 krooni, viivisenõue 3´787,21, leppetrahvinõue 10´939,97 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitise nõue 28´644,96 krooni.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.

3

Ele Liiv Kohtunik