2-08-9823/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-9823 Tsiviilasi NZhagi ASvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NZ(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AS(ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 13.05.2008. a, hageja NZ, kostja AS RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista AS`lt NZ kasuks igakuine elatis 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus DZ(ik XXX) ülalpidamiseks alates 16.05.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a. 3. Välja mõista AS`lt NZkasuks igakuine elatis 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus DZ(ik XXX) ülalpidamiseks alates 16.05.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a. 4. Välja mõista AS`lt riigilõiv 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud 17.03.2008. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis poolte ühise tütre DZ ülalpidamiseks 3345 krooni kuus ja poolte ühise poja DZ ülalpidamiseks 3585 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Kostja laste ülalpidamisest

osa ei võta. Kostja tasub vaid kommunaalteenuste eest ja mõnikord ostab kooskõlastamata hagejaga toiduaineid. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel ja alates oktoobrist 2007. a ei saa enam emapalka. Hageja ülalpidamisel on ka veel 10.07.1995. a sündinud poeg D Zagorski. Hageja hinnangul kulub tütre D ülalpidamiseks igakuiselt 5285 krooni ja poeg Denisi ülalpidamiseks igakuiselt 5661 krooni. 13.05.2008. a toimunud kohtuistungil palub hageja elatise välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. Tõendid: sünnitunnistuste ärakirjad, lasteaia tõend, Jalgpalliklubi tõend, MTÜ tõend, MTÜ LA tõend, palgatõend, väljavõte rahvastikuregistrist, L - ja N keskuse „T “ tõend, telefoniteenuste arve, ühishüpoteegi ja asjaõigusleping, käendusleping, kinnistusraamatu väljavõte, laenulepingu lisakokkulepe, kommunaalteenuste arve. Kostja seisukoht 07.04.2008. a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kannab hageja ja laste ülalpidamiskulud endises ulatuses, samuti suhtleb kostja lastega. Kostja ostab toiduained ja muud kaubad regulaarselt enda kogemustest ja kooskõlastades hagejaga. Kostja materiaalne olukord ei võimalda hageja nõutud summas elatist maksta. 13.05.2008. a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma kahele lapsele kokku elatist 4500 krooni. Kostja sissetulek on 9500 krooni kuus. Kostja on kogu aeg lastele süüa ostnud. Kostja peab endale uue elamise otsima, poolte kaasomandisse kuuluvast korterist jätab kostja oma osa lastele. Tõendid: töölepingu lisa, pangaväljavõtted, ostutšekid, maksekorraldus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja on nõus maksma poolte ühistele lastele elatist kokku 4500 krooni. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja töötasu suurus igakuiselt keskmiselt 9500 krooni. Nimetatud töötasu ei võimalda maksta kostjal poolte ühisele tütrele elatist igakuiselt 3345 krooni ja pojale 3585 krooni. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, laste vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista ühe lapse ülalpidamiseks 2250 krooni kuus.

Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool lapse ülalpidamiskuludest. Seega on mõlema lapse vajadused koos hageja osaga kaetud. Elatis tuleb kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 40 500 krooni (9 x 4500 = 40 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 40 500 krooni riigilõivu 2500 krooni.

Maie Seppo kohtunik