2-07-30909/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30909 Tsiviilasi MA hagi AA vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MA(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Andres Veski (AB Sirje Must, asukoht XXX) Alaealise lapse E-KAmääratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB T. M Hiob, asukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht XXX) Eestkosteasutuse esindaja Karin Kuslap Eestkosteasutuse esindaja Vallavalitsus (asukoht XXX) Eestkosteasutuse esindaja Eduard Oskar Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

2. Muuta Tartu Maakohtu 16.06.2006.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-2597 määratud E-KA elukohta ning määrata poolte kooselust sündinud tütre E- KA(isikukood XXX) elukohaks lapse ema MA elukoht.

3. Välja mõista AA’lt MA kasuks igakuine elatusraha 2500 (kaks tuhat viissada) krooni tütar E-KA(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 23.08.2007.a kuni tütre E- KAtäisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

4. Välja mõista AA’lt MA kasuks igakuine elatusraha 2500 (kaks tuhat viissada) krooni tütar C-IA(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 23.08.2007.a kuni tütre C-IA täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud MA esitas kohtule 23.08.2007.a. hagi AA vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled XXX.a. ning poolte abielu lahutati Poolte kooselust enne abielu sündisid tütred E-K ja C-I, kelle põlvnemine pooltest on tuvastatud poolte avaldustega vastavasisulise kande tegemiseks sünniaktis. Poolte abielust sündinud lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Tartu Maakohtu 16.06.2006.a. kohtumäärusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt määrati tütre C-I elukohaks hageja elukoht ja tütre E-K elukohaks kostja elukoht.

Koos laste elukohaga lepiti kokku ka laste ja vanemate suhtlemiskord. Pärast kompromissi sõlmimist elas E-K kohtu poolt määratud elukohas isa juures kuni 26.05.2007.a. Tütar lahkus isa juurest ja elab sellest ajast pidevalt hageja elukohas. Tütre lahkumise ajendiks isa juurest oli nähtuvalt 21.06.2007.a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kostja füüsiline ja psüühiline vägivald ning isa ja tütre vaheline tüli. Prokurör leidis, et kostja selline käitumine tekitas lapsele ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone, mis on taunitavad.

Hageja leiab, et kostja ei olnud õigustatud kasutama füüsilisi võtteid, mis tekitasid lapsele ebamugavustundeid. E-K on väljendanud kindlat soovi jääda elama ema juurde, kuna ema juures on tagatud lapse täisväärtuslik ja igakülgne areng. Hageja elab koos tütardega kolmetoalises korteris, kus lastele on eraldi kasutada üks tuba. Kõik laste õppimiseks ja mängimiseks mõeldud asjad ja muud vajalikud esemed asuvad seal. Laste eest hoolitsemine, hügieeninõuete järgimine jms on valdavalt hageja korraldada, kuna kostja ei pööra selle piisavalt tähelepanu, samuti oli E-K kostja juures korralikult söömata ning tema käitumine koolis muutus mitterahuldavaks.

E-K hakkas isa vähese tähelepanu ja ebapiisava nõudlikkuse tõttu II õppeveerandil eirama kooli kodukorda, samuti käitus ebaõpilaslikult, kodused tööd olid sageli tegemata. Hageja leiab, et laste lahutamine ei ole õige ning ei vasta laste huvidele, kuna kostja ei suuda pöörata pidevat tähelepanu laste kasvatamisele ja hooldamisele. Asjaolu, et lapsed on vahel viibinud kostja juures, ei tõenda, et kostja saab lapse või laste eest hoolitsemisega pikaajaliselt hakkama. Isa juurest saabudes on lapsed hoolitsemata välimusega ja ei ole järginud väljakujunenud päevarežiimi.

Seega leiab hageja, et E-KA elukohaks peaks olema tema elukoht. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks igakuine elatis. Kostja ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud pärast E-K elama asumist hageja juurde. Hageja leiab, et kostja tööalane suutlikkus ja varalised võimalused on piisavad, et katta arenevate laste suurenevad vajadused. Kostjal on püsiv ja hästi tasustatud töö OÜ-s R S A , kus kostja töötab sõiduinstruktorina. Lisaks praktilisele sõiduõppele tegeleb kosja ka sõidukijuhtide teoreetilise ettevalmistamisega, millise töötasu on tavakohasest tunduvalt suurem.

Kostja nimele on registreeritud XXX maatulundusmaa. Hageja igakuine brutotöötasu on PE OÜ-s 12 847 krooni. Hageja leiab, et perekonna kulutuste arvestamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et kolmetoalise eluruumi kuludeks on talvekuudel umbes 1500 krooni, suvekuudel 1000 krooni, elekter on 200 krooni. samuti maksab hageja pangalaenu igakuiselt 7000 krooni. Seega jääb hagejal endale ja lastele peale eluasemekulude ja pangalaenu tasumist umbes 2000 krooni. Transpordile ja telefoniarvetele kulub vähemalt 400 krooni. Laste huvialaringidele 500 krooni, toidule 775-900 krooni, vitamiinidele 56 krooni, muule hädavajalikule 300-400 krooni.

Hulgaliselt raha kulub ka treeningvarustusele. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kummagi tütre ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2500 krooni alates elatishagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.

Eestkosteasutuste arvamused Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) ja Vallavalitsus kohtule kirjalikke arvamusi esitanud ei ole.

Alaealise lapse E-KA määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja ei kahtle, et mõlemad vanemad armastavad tütreid väga ja soovivad neile parimat, sealhulgas ka seda, et lapsed kasvaksid just nende, mitte eemalelava vanema juures. Vanemate ellusuhtumine ja väärtushinnangud on tõenäoliselt väga erinevad. Eraldi kolimine ei muutnud kummagi vanema väärtushinnanguid ja hoiakuid, sealhulgas ka laste kasvatamise põhimõtteid. Hageja on väga kõrgelt motiveeritud, kindlate põhimõtetega ja järjekindel ning ka laste suhtes nõudlik.

Kostja on leebe, järeleandlik ja ilmselt laste suhtes mitte nii järjekindel ning nõudlik, kui avaldaja. Määratud korras esindaja on seisukohal, et hageja nõuab lastelt järjekindlust ja oma võimete maksimaalset ärakasutamist õppetöös, kontrollib ja motiveerib neid paremini, kui kostja. Vanemad peavad arvestama, et enda huvidest ettepoole tuleb seada laste huvi: tegemist on väikeste tüdrukutega, teineteisele lähedaste õdedega, kelle teineteisest eraldamine ei ole mõistlik ega laste huvides ning kahes kohas lapsed korraga elada ei saa.

Õdede teineteisest eraldamiseks puudub sisuline põhjendus ja laste määramine elama kumbki teise vanema juurde põhjustab laste eemaldumist teineteisest ning lähedussuhte kadumist. Määratud korras esindaja on seisukohal, et E-K elukohaks peaks edaspidi jääma hageja elukoht. Määratud esindaja on E-K kohtunud kahel korral: 04.09.2007 ja 11.09.2007: mõlemal juhul avaldas E-K soovi jääda elama ema ja noorema õe juurde ning suhelda isaga, keda E-K kõrgelt hindab ja kelle heakskiitu väga vajab. E-K on rõõmsameelne, väga arenenud ja intelligentne laps: tema mõtted, kõneviis ja suhtlemisoskus on märkimisväärselt arenenud ja varaküps.

Vanemate erimeelsusi tema elukoha suhtes on E-K osanud kasutada enda huvides, esindajale on jäänud E –K vestluse põhjal mulje, et vanemate „ümber sõrme keeramine” ei oleks probleem. Lapse edaspidise arengu seisukohalt oleks olnud parem, kui lapse elukoha küsimus oleks leidnud lahenduse vanemate kokkuleppel, mitte kohtumääruse alusel. Vanemate kokkulepe annaks E-K selge sõnumi, et vanemate erimeelsused tema elukoha küsimuses on lõppenud ja E-K ei saa kasutada vanemate erimeelsusi enda huvides ning olukorda juhivad edaspidi mõlemad vanemad ühiselt.

Vanemate üksmeel lapse elukoha ja kasvatusmeetodite suhtes on eraldi elavate vanemate puhul oluline eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Eeltoodu põhjal leiab määratud korras esindaja, et esikohale tuleb seada E-KA huvide kaitse. Laps on ema ja noorema õe elukohas kohanenud, käib Tallinnas koolis, on klassikaaslastega sõbrunenud ja tegeleb klassivälise tööga. Hageja on nõudlik ja võimekas ema. E-K elukoha muutmine ja lapse saatmine tagasi isa elukohta ei ole mõistlik ega lapse huvides. Peatselt murdeikka jõudval tütarlapsel on vaja ema lähedust.

Tähelepanuta ei saa jätta, et kostja elukohast vallas on E-K kooli minna ligi 40 km ja sama pikk tagasitee, mis ei ole mõistlik. E-KA määratud esindaja arvamuse kohaselt tuleb hagi rahuldada ja E-KA elukohaks määrata hageja elukoht. Laste suhtlemine isaga peab toimuma mõistlikul ja jõukohasel viisil.

Maakohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungit arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kuna pooled on avaldasid 18.02.2008.a. toimunud istungil soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, määras kohus 25.02.2008.a. kohtumäärusega lahendada MA hagi AA vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele aega esitada arvamusi. avaldusi ja dokumente hiljemalt 30.04.2008.a ning samaks tähtajaks protsessiosalistel teatada, kas nad soovivad olla ära kuulatud. Samuti teavitas kohus, et kohtulahendi teeb kohus teatavaks 14.05.2008.a.

TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. Kuigi tsiviilasja menetleti hagimenetluse korras on kohus neid printsiipe laste elukoha määramise nõude arutamisel jälginud.

PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 58 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.

MA esitas kohtule 23.08.2007.a. hagi AA vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 16.06.2006.a. kohtumäärusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt määrati tütre C-I elukohaks hageja elukoht ja tütre E-K elukohaks laste isa elukoht. Pärast kompromissi sõlmimist elas E-K kohtu poolt määratud elukohas isa juures kuni 26.05.2007.a. Tütar lahkus isa juurest ja elab sellest ajast pidevalt hageja elukohas. Tütre lahkumise ajendiks isa juurest oli nähtuvalt 21.06.2007.a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kostja füüsiline ja psüühiline vägivald ning isa ja tütre vaheline tüli. Prokurör leidis, et kostja selline käitumine tekitas lapsele ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone, mis on taunitavad. Hageja leiab, et kostja ei olnud õigustatud kasutama füüsilisi võtteid, mis tekitasid lapsele ebamugavustundeid. Hageja elab koos tütardega kolmetoalises korteris, kus lastele on eraldi kasutada üks tuba. Kõik laste õppimiseks ja mängimiseks mõeldud asjad ja muud vajalikud esemed asuvad seal. Kostja juures elades E-K käitumine koolis muutus mitterahuldavaks. E-K hakkas isa vähese tähelepanu ja ebapiisava nõudlikkuse tõttu II õppeveerandil eirama kooli kodukorda, samuti käitus ebaõpilaslikult, kodused tööd olid sageli tegemata. Hageja leiab, et laste lahutamine ei ole õige ning ei vasta laste huvidele, kuna kostja ei suuda pöörata pidevat tähelepanu laste kasvatamisele ja hooldamisele. Asjaolu, et lapsed on vahel viibinud kostja juures, ei tõenda, et kostja saab lapse või laste eest hoolitsemisega pikaajaliselt hakkama. Isa juurest saabudes on lapsed hoolitsemata välimusega ja ei ole järginud väljakujunenud päevarežiimi. Seega leiab hageja, et E-KA elukohaks peaks olema tema elukoht.

Kohus on E-KAära kuulanud, laps soovib elada ema ja õe juures , samuti soovib laps käia koolis XXX.

E-KA määratud korras esindaja on seisukohal, et E-Kelukohaks peaks edaspidi jääma hageja elukoht. Määratud esindaja on E-K kohtunud kahel korral: 04.09.2007 ja 11.09.2007: mõlemal juhul avaldas E-K soovi jääda elama ema ja noorema õe juurde ning suhelda isaga, keda E-K kõrgelt hindab ja kelle heakskiitu väga vajab. E-Kon rõõmsameelne, väga arenenud ja intelligentne laps: tema mõtted, kõneviis ja suhtlemisoskus on märkimisväärselt arenenud ja varaküps. Laps on ema ja noorema õe elukohas kohanenud, käib koolis, on klassikaaslastega sõbrunenud ja tegeleb klassivälise tööga. Hageja on nõudlik ja võimekas ema. E-K elukoha muutmine ja lapse saatmine tagasi isa elukohta ei ole mõistlik ega lapse huvides. Peatselt murdeikka jõudval tütarlapsel on vaja ema lähedust. Tähelepanuta ei saa jätta, et kostja elukohast vallas on E-K kooli minna ligi 40 km ja sama pikk tagasitee, mis ei ole mõistlik.

Eestkosteasutuste esindajate avaldasid 18.02.2008.a. toimunud istungil, et mõlemad vanemad saaksid laste kasvatamisega hakkama, kuid leidsid, et lapsed peaksid koos kasvama. Kostja leidis 18.02.2008.a. toimunud istungil, et ei saa olla kindlad, kelle juures E-K elada tahab, kuna tema mõtted muutuvad kiiresti. 23.04.2008.a. edastas eestkosteasutuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja kohtule e-postiga teate, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et poolte ühised lapsed jäävad elama hageja juurde.

Kuna E-K soovib ema juures elada ning pooled on kokkuleppele jõudnud, et E-K elukohaks jääb ema elukoht, siis leiab kohus, et hageja nõue lapse elukoha kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning E-KA elukohaks tuleb määrata hageja elukoht. Kohus nõustub ka lapse määratud korras esindajaga, et hageja on nõudlik ja võimekas ema ning E-K elukoha muutmine ja lapse saatmine tagasi isa elukohta ei ole mõistlik ega lapse huvides. Peatselt murdeikka jõudval tütarlapsel on vaja ema lähedust ja tähelepanuta ei saa jätta ka, et kostja elukohast vallas on E-K kooli minna ligi 40 km ja sama pikk tagasitee, mis ei ole mõistlik.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et poolte kooselust sündinud tütre E-KA elukohaks tuleb määrata lapse ema MA elukoht.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS §

61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni alates elatishagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja kirjalikke vastuväited kohtule esitanud ei ole. Samuti ei avaldanud kostja 18.02.2008.a. toimunud istungil palju on kostja nõus maksma elatist laste ülalpidamiseks.

Seega asub kohus seisukohale, et hagi tuleb elatise nõudes rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar E-KA ülalpidamiseks 2500 krooni alates 23.08.2007.a. kuni E-KA täisealiseks saamiseni, s. o XXX.a. ja igakuine elatis tütar C-IA ülalpidamiseks 2500 krooni alates 23.08.2007.a. kuni E-KA täisealiseks saamiseni, s. o XXX.a.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik