3-07-1901/11 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1901 Haldusasi J.S. i kaebus Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes telefoni kasutamise mittevõimaldamises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.S. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – J.S. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Täiendada Tartu Halduskohtu 23. novembri 2007 otsust ning välja mõista Tartu Vanglalt J.S. kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni (kaheksakümmend krooni). Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 23. novembri 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, millega ei võimaldatud tal helistada prokurörile ja advokaadile. Kaebuse kohaselt esitas Tartu Vanglas kinni peetav J.S. 05.06.2007 kontaktisikule avalduse telefoni kasutamiseks, soovides helistada prokurör Steven-Hristo Evestusele ja advokaat Vaike Eermale. Kaebuse esitaja oli 05.06.2007 helistamise võimaldamiseks kirjutatud avalduses ära näidanud ka nimed ja telefoninumbrid. Avaldust ei rahuldatud ning seda põhjendati sellega, et helistamiseks on ettenähtud kindlad päevad. 06.06.2007 esitas J.S. Tartu Vangla direktorile kaebuse, millele ta sai vastuse 06.07.2007. Samuti kirjutas J.S. sama probleemi osas kirja Justiitsministeeriumile, millele vastas Tartu Vangla 11.09.2007 kirjaga nr 2-2-2/11249-1. Kaebuse kohaselt tekitati telefoni kasutamise mittevõimaldamisega talle mittevaralist kahju, mis seisnes närvisüsteemi kahjustamises. Telefonikõne mittevõimaldamise tõttu ei saanud ta esitada prokurörile vajalikku informatsiooni seoses kriminaalasjaga nr 06730000581, samuti ei saanud ta helistada advokaadile seoses haldusasjaga, mistõttu advokaat ei ilmunud 27.06.2007 toimunud kohtuistungile.

2. Vastustaja Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole Tartu Vangla J.S. i õigusi rikkunud ning õigusvastaselt helistamist piiranud, seega puudub kaebajal kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja kirjutas 05.06.2007 avalduse kasutada telefoni, kuna soovis helistada prokurörile. Tõele ei vasta J.S. i kaebuses esitatu, et ta märkis samas avalduses ka soovi helistada advokaadile V. Eermale, selles oli märgitud ainult prokuröri nimi. Kuna sel päeval graafikujärgset helistamist ei olnud, käsitleti kaebaja avaldust erakorralise helistamise soovina. Kontaktisik kontrollis, kas kaebajal on pooleli kriminaalasja menetlus ning kuna selgus, et ei ole, loeti kaebaja esitatud taotlus erakorralise helistamise saamiseks põhjendamatuks. Alusetu on kaebaja väide, et kuna ta ei saanud advokaadile helistada, siis kaotas ta ühe kohtuasja (27.06.2007 kell 10.00 oli Tallinna Halduskohtus arutlusel haldusasi nr 3-06-1593 J.S. i kaebus Murru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes), sest Murru Vangla juristi Sven Ranniste sõnul nimetatud asjas kaebajal esindajat ei olnud. Tartu Vangla andmetel kasutas kaebaja telefoni 31.05.2007 ja 07.06.2007, seega oli tal võimalus suhelda nii prokuröri kui ka enne toimuvat kohtuistungit advokaadiga. Samuti oli võimalus kirjutada nii prokurörile kui advokaadile, kui selleks oli olemas hädavajadus. Seda võimatust vanglale teadaolevalt kaebaja ei kasutanud. Kaebuses märgitud närvilise seisundi pärast J.S. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhtaja Piret Paabi sõnul meditsiiniosakonna poole abisaamiseks pöördunud ei ole. Tartu Vangla on lähtunud telefonide kasutamise korra kehtestamisel eelkõige võrdse kohtlemise printsiibist, tagamaks kõikidele eelvangistushoones viibivatele kinnipeetavatele isikutele vanglavälist suhtlemist muuhulgas ka helistamise näol. Vaatamata kehtivale helistamise korrale on vangla võimaldanud kinni peetavatel isikutel helistada ka väljaspool kodukorras kehtestatud aega, kui selline taotlus on mõistlikult põhjendatud ja vangla igapäevane töökorraldus seda lubab. Vastustaja leidis, et kaebajale graafikuvälise helistamise mittevõimaldamine ei ole õigusvastane.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus tunnistas 23. novembri 2007 otsusega õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse telefoni kasutamise mittevõimaldamises. Otsuse kohaselt olid isikuteks, kellele kaebuse esitaja soovis helistada, prokurör ja õiguskantsleri nõunik ehk riigiasutuse ametiisikud, kellele helistamist vangistusseaduse kohaselt piirata ei tohi. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 28 lg 3 sätestab, et kinnipeetava telefoni kasutamise õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke.

Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Kaebaja avaldusele tehtud keeldumist ehk otsust ei ole millegagi põhjendatud. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-46-07 märkinud, et vanglal puudub helistamise piirangu kehtestamisel õigus piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Selline piiramine võib toimuda erandlikel asjaoludel, näiteks kui on rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga vm.

Vangla on oma keeldumisel märkinud: „Avaldus ei ole põhjendatud. Ei luba“. Samas ei VangS § 28 ega TVKK sätted ei näe ette, et telefoni kasutamiseks esitatud avalduses peab olema välja toodud põhjendused, miks helistada soovitakse. TVKK p 16.2.4 näeb ette, et avalduses tuleb märkida oma nimi, kambri number, kuupäev ja kasutatava telefonikaardi seerianumber. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-07 on halduskolleegium andnud seisukoha, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele VangS §-is 28 lg 3 nimetatud isikutele helistamise soovi.

Helistamise motiveerimise kohustust vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Seega on vastustaja keeldumine helistamise võimaldamiseks motiivil, et avaldus ei ole põhjendatud, õigusvastane. Kinnipeetavale antud võimalus pöörduda kirjalikult riigiametnike poole ei võta samas ära kinnipeetava õigust saada neile helistada vastavalt VangS §-ile 28 lg 3. Kuna kaebuse esitaja 05.06.2007 avalduses ei ole soovinud advokaadile helistamist, mida ta esialgses kaebuses märkis, siis jättis kohus nii vastustaja kui kaebuse esitaja väited selles osas tähelepanuta.

Kohus märkis, et kohtukulude osas ei ole menetlusosaliste poolt kohtule taotlust esitatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 23. novembri 2007 otsuse tühistamist kohtukulude osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega tagastada J.S. ile riigilõiv summas 80 krooni. Samuti palub apellant tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes Tartu Vangla poolt apellandi 06.06.07 esitatud kaebusele 36 päeva pärast vastamises, s. o pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud ebaõigesti määramata, et vastustaja peab maksma kaebajale kohtukulude eest. Kaebaja on tasunud riigilõivu 80 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud protsessi kaotanud pool; 2) tuleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus osas, mida esimese astme kohus ei arvestanud. Tartu Vangla direktor on vastanud J.S. i 06.06.2007 kaebusele alles 12.07.2007, kuigi vangistusseaduse järgi peab kaebustele, avaldustele ja taotlustele vastama 30 päeva jooksul. Kaebuse esitaja sai direktori vastuse kätte 36 päeva pärast.

5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele osaliselt vastu.

Vastuväidete kohaselt: 1) on õige apellandi väide, et halduskohus jättis kohtukulude osas seisukoha võtmata. Tulenevalt HKMS §-ist 25 lg 3 otsustab kohus otsust tehes ka kohtukulude jaotuse. Juhul, kui halduskohus ei vabastanud apellanti riigilõivu tasumisest ning apellant tasus esimese astme kohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni, pidanuks halduskohus lahendama ka kohtukulude jaotamise küsimuse. Kuna halduskohus sisuliselt rahuldas apellandi nõude täies ulatuses ja otsus tehti vastustaja kahjuks, jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel Tartu Vangla kanda; 2) on ebaõige väide Tartu Vangla poolt kaebusele vastamistähtaja rikkumise kohta. Apellant on esimese astme kohtule esitatud kaebuses palunud tunnistada õigusvastaseks üksnes 05.06.2007 prokurörile ja advokaadile helistamise mittevõimaldamise, kuid ei ole taotlenud ka kaebusele vastamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamist. Kuna HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, ei pidanudki kohus selles osas seisukohta võtma. Tulenevalt HKMS §-ist 34 lg 3 ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu

23. novembri 2007 otsust tuleb täiendada ning välja mõista Tartu Vanglalt J.S. i kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni. Muus osas tuleb jätta Tartu Halduskohtu 23. novembri 2007 otsus muutmata.

7. Vastavalt HKMS §-ile 1 vaatab ringkonnakohus käesoleva seadustikuga sätestatud korras läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale. HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Apellant ei ole esitanud halduskohtule nõuet Tartu Vangla direktori tegevuse J.S. i 06.06.2007 kaebusele vastamisel õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuna sellist nõuet halduskohtule ei olnud esitatud ning HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, ei saanudki halduskohus selles osas seisukohta võtta. Samuti jätab ringkonnakohus HKMS § 34 lg 3 alusel tähelepanuta apellandi nõude tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori tegevus J.S. i 06.06.2007 kaebusele vastamisel.

8. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebus on esitatud ainult menetluskulude jaotuse tegemata jätmise kohta ning selles osas ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

9. Õige on apellandi väide, et halduskohus on alusetult jätnud talle välja mõistmata tema poolt esimese astme kohtus kantud menetluskuluna riigilõivu 80 krooni ning selles osas tuleb halduskohtu vaidlustatud otsust täiendada. HKMS § 25 lg 3 kohaselt otsust tehes otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. Halduskohus on jätnud asjas otsustamata menetluskulude jaotuse. Vastavalt HKMS §-ile 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on otsus tehtud Tartu Vangla kahjuks ning seetõttu peab Tartu Vangla kandma ka menetluskulud. J.S. on kaebuse esitamisel halduskohtule tasunud riigilõivu 80 krooni (tl 13) ning kuna tema kaebus rahuldatakse, siis tuleb see välja mõista Tartu Vanglalt tema kasuks.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson