2-06-8234/103 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-8234 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mail 2008.a, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi N V (H) hagi O H’i vastu ühisvara jagamise ja laste elukoha määramise nõudes O H’i vastuhagi N V’i vastu ühisvara ja kohustuste jagamise nõudes Viimase kohtuistungi toimumise aeg 23. aprillil 2008 kell 11.00 Hageja: N V (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Menetlusosalised Kostja: O H (isikukood XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Vastuhagi rahuldada osaliselt.

3. Määrata kindlaks L H’i (isikukood XXX) ja J H’i (isikukood XXX) elukoht, milleks on nende ema N V (isikukood XXX) elukoht.

4. Jagada poolte ühisvara alljärgnevalt:

4.1. Jätta N V’i omandisse korteriomand asukohaga XXX maksumusega 813 000 (kaheksasada kolmteist tuhat) krooni;

4.2. Jätta O H’i omandisse korteriomandi asukohaga XXX vara omandiõigusest ilma jäämise seisu, so 17.05.2006 kinkelepingu sõlmimise hetke, vara turuväärtus 300 000 (kolmsada tuhat krooni);

4.3. Jätta O H’i omandisse osak garaažiboksi kasutamiseks garaažiühistus XXX maksumusega 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni;

4.5. Jätta kostja O H’i omandisse osak OÜ-s XXX maksumusega 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni;

4.6. Jätta kostja O H’i omandisse rahalised vahendid summas 111 744 (ükssada üksteist tuhat seitsesada nelikümmend neli) krooni;

2(14)

4.7. Jätta aianduskrunt AÜ XXX, krunt 38, reg nr 2400207, asukohaga XXX, kostja O H lahusvaraks;

4.8. Jätta rahuldamata O H nõue kommunaalkulude ja korteri hooldustasu nõudes.

4.9. Mõista hagejalt N V’ilt kostja O H’i kasuks hüvitis ühisvara osa arvelt summas 180 628 (üks sada kaheksakümmend tuhat kuussada kakskümmend kaheksa) krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõuded

1. Hageja esitas 05. aprillil 2006 Viru Maakohtusse hagi kostja vastu abielulahutuse, lastele elatise ja laste elukoha määramise ning ühisvara jagamise nõudes (tl 3-4).

2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid 18.03.2000 (tl 8). Kooselust on sündinud kaks poega: 27.09.2000 sündinud L H ja 25.05.2004 sündinud J H (tl 9).

3. Hageja palub kohtul abielu lahutada, kuna kostja käitus 14.03.2006 kuni 16.03.2006 hageja suhtes vägivaldselt ning põhjustas talle kehavigastusi (tl 10). Kostja peksis teda, karjus ta peale laste juuresolekul ning sellega hirmutas ka lapsi. Peale toimunut kolis hageja koos lastega elama oma ema juurde, et vältida kostja rünnakuid ning laste traumeerimist, mida kostja vägivaldne käitumine põhjustab (tl 3). Hageja soovib peale lahutust saada tagasi endist perekonnanime V, kuid laste perekonnanimesid hageja muuta ei soovi.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise, kuna noorim poeg on alles 2- aastane ning hageja on hetkel lapsega kodus ja ei käi tööl ning tema ainsaks sissetulekuks on lastetoetust, millest laste kasvatamiseks ei piisa(tl 3).

5. Hageja palub jagada poolte ühisvara: 3- toaline korter asukohaga XXX (tl 15) ning kostjale kuuluv firma OÜ XXX (tl 16,17). Hageja palub ühisvara jagamisel jätta korteri hagejale ja firma kostjale (tl 3).

6. Hageja palub määrata mõlema lapse elukohaks hageja elukoha. Hageja põhjendab elukoha määramist sellega, et lapsed on harjunud koos kasvama ning hoolivad üksteisest väga ja nende lahutamine oleks vastuolus laste huvidega(tl 4).

7. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse (tl 5-7).

8. Viru Maakohtu 16.05.2006 määrusega on rahuldatud N H taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks (tl 32-33). 17.05.2006 määrusega on N H hagi O H’i vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise, elatise ja laste elukoha määramise nõudes võetud menetlusse (tl 36).

II Kostja vastus

3(14) 9. Kostja oma 13. juuni 2006 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 39) tunnistas hageja nõudeid osaliselt.

10. Kostja on nõus abielulahutuse nõudega, kuid ei ole nõus ühisvara jagamise ja elatise summaga. Kostja soovib ühisvara jagamise küsimust arutada kohtuistungil (tl 39).

III Kohtuistung 08. septembril 2006

11. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja seletas, et töötab hetkel ja tema palk on 3900 krooni. Sissetulekuteks ongi palk ja lastetoetus. Hageja palus ühisvara jagamise nõudes asja arutamise edasi lükata. Hageja leidis, et peresuhteid pole võimalik taastada, kuna tema hoidis peret koos läbi kannatuse, kostja on vägivaldne inimene, kelle pärast on ta pidanud lastega varjupaigas olema. Hageja leiab, et kooselu ei ole poolte vahel võimalik. Hageja selgitas, et kostja ei lase hagejal lastega T korteris elada ja hageja peab korterit üürima, peale hagi esitamist on kostja hakanud materiaalset toetama, kuid laste kasvatamisel pole ta kunagi osalenud ja kui hageja tööle läks siis keeldus kostja lapsi lasteaiast ära toomast. Hageja selgitas, et kostja tegi oma arveldusarve tühjaks, et näidata, et tal pole millestki elatist maksta.

12. Kostja kohtuistungil abielulahutamisega nõus ei olnud ning leidis, et peret on veel võimalik koos hoida. Kostja oli nõus elatise välja mõistmisega, kuid ei olnud nõus elatise summaga. Laste elukoha määramise osas selgitas kostja, et lapsed võiksid elada pool kuud ema ja pool kuud isa juures ning soovis, et vanem laps elaks tema juures. Firma kohta selgitas kostja, et tegemist ei ole tegevfirmaga. Kostja selgitas, et tema pole vägivalda tarvitanud, avaldus politseisse tehti šantažeerimiseks, kuna hageja sõbranna töötab politseis ja soovitas seda teha. Kostja selgitas, et kooselu jätkamine on siiski võimalik, sest 7 kuud oli tal aega järelemõtlemiseks. Perenõustaja poole pooled pöördunud ei ole. Kostja ei olnud nõus abielulahutusega, kuid oli nõus laste elukoha määramisega ja elatise nõudega.

IV Menetluse edasine käik

13. 12.09.2006 esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (47-51). Viru Maakohtu 10. oktoober 2006 määrusega määrati hagejale esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl 59-60).

14. Viru Maakohtu 28.09.2006 kohtuotsusega (osaotsusega) rahuldati täielikult abielulahutuse ja elatise nõue. Osaotsusega lahutati poolte vahel 18.03.2000 sõlmitud abielu ning anti hagejale tagasi abielueelne perekonnanimi V ning mõisteti kostjalt välja elatis summas 1500 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Kohtuotsus on jõustunud 18.05.2007(tl 52-55).

15. 18.10.2006 kohtuistung lükati edasi hageja esindaja taotlusel (tl 61-62).

16. Kohus saatis eeskosteasutusele, Kohtla-Järve linnale nõude arvamuse andmiseks laste elukoha määramise nõude osas (tl 66). Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt kontrolliti hageja elukohta (XXX) ning leiti, et laste elukohaks peaks olema nende ema elukoht. Korter on 2-toaline, kõikide mugavustega, hädavajalik mööbel on olemas, korter on puhas ja hubane. Lastel on eraldi magamiskohad ja palju mänguasju. Arvamusele on lisatud kodukülastusakt ja lasteaia vastus (tl 92-94).

17. Kohus tegi päringu SA-le Ahtme Haigla, et välja selgitada, kas pooled on pöördunud haiglasse ja mis ajal ning milline on olnud nende diagnoos (tl 67). SA Ahtme Haigla tõendi kohaselt hageja ei ole pöördunud nende poole psühhiaatrilise abi saamiseks (tl 89), kuid kostja on 1997 kuni 1999 pöördunud nende poole psühhiaatrilise abi saamiseks (tl 90).

4(14) 18. Kohus tegi päringud pankadesse nõudega väljastada O H’i ja OÜ XXX konto olemasolul pankadest konto väljavõtte alates 01.01.2006 (tl 68-72). Nordea Bank Finland PLC klient kostja ja OÜ XXX ei ole (tl 75). AS-i Sampo Pank klient kostja ei ole ning OÜ XXX omab arveldusarvet pangas, kuid rahalisi liikumisi arvel toimunud ei ole (tl 77). AS-i Hansapank vastuse kohaselt esitati kohtule O H’i arvelduskonto väljavõte perioodist 01.01.2006 kuni 31.10.2006 eest ning teatati, et OÜ XXX panga klient ei ole (tl 79-83). AS SEB Eesti Ühispank klient O H pole ning kohtule esitati OÜ XXX konto väljavõte (tl 85-86). Krediidipanga klient kostja ja OÜ XXX ei ole(tl 88).

19. 06. detsembriks 2006 määratud kohtuistung (tl 106) lükati edasi kostja haiguse tõttu (tl 96-97).

20. Kohus tegi päringu Ida Maksuja tollikeskusele OÜ XXX 2005 bilansiaruande saamiseks(tl 103). Maksu-ja Tolliamet palus pöörduda bilansiaruande saamiseks Viru Maakohtu registriosakonna poole (tl 111).

21. Kohus tegi eestkosteasutusele kohustuseks laste isa kohta arvamuse andmise laste elukoha määramise küsimuses (tl 108). Eestkosteasutus ei saa kontrollida laste isa elamistingimusi, kuna tema sõnade kohaselt on korter asukohaga XXX müüdud ja kostja elab XXX (tl 194).

22. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule FIE O H’i 2004 ja 2005 aasta deklaratsioonid (tl 117). Kostja esitas interneti deklaratsioonid (120-143) ja 2004 ja 2005 OÜ XXX majandusaasta aruanded (tl 145-171).

V Täiendav hagiavaldus

23. Hageja esitas 14. detsembril 2006 täiendava hagiavalduse, milles palus ühisvara jagada alljärgnevalt: jätta hageja omandisse korteriomand asukohaga XXX; jätta kostja omandisse garaažiboks XXX jätta korteriomand XXX kostja omandisse; jätta kostjale osak OÜ-s XXX; jätta kostja omandisse rahalised vahendid summas 111 744 krooni, mis oli Hansapanga arvel abielusuhete lõppemise momendil ning menetluskulud jätta kostja kanda ( tl 112-113).

VI Menetluse edasine käik

24. 05. veebruariks 2007 määratud kohtuistung lükati edasi seoses kostja haigusega (tl 176-178). 12. märtsiks 2007 määratud kohtuistung lükati edasi seoses kostja haigusega (tl 186-188). Kohus saatis kostjale seisukoha lepingulise esindaja võtmiseks, kui ta oma tervisliku seisundi tõttu pole võimeline jätkuvalt kohtuistungist osa võtma (tl 189).

VII Kostja vastus täiendavale hagiavaldusele

25. Kostja ei võta hagi ühisvara jagamise nõudes õigeks. Kostja väidab, et garaažiboks on omandatud kostja emalt 10.05.2004 saadud laenuga ja seoses laenu tagastamise raskustega võõrandas kostja osaku emale laenu katteks (tl 202, 204). Kostja väidab, et korter asukohaga XXX on ostetud enne abielu registreerimist (tl 206-209). Kostja väitel ei ole hageja arvestanud ühisvara koosseisu tema arveldusarvetel olevat vara abielusuhete lõppemisel. Kostja esitas kohtule eksperthinnangu esimese lehe korteri XXX väärtuse 380 000 krooni kohta (tl 205). Kostja väitel on ühisvara koosseis abielusuhte lõppemisel: rahalised vahendid Hansapangas 111 744 krooni; osak OÜ-s XXX väärtusega 20 000 krooni ja korter asukohaga XXX väärtusega 380 000 krooni. Kostja palub jätta korteri asukohaga XXX väärtusega 380 000 krooni kostja omandisse; Hansapanga arveldusarvel olev raha 111 744 krooni hagejale ja ühisvara lõplik rahaline jaotus teostada peale hageja nimele avatud abielusuhete lõpetamise hetkel arveldusarvetel oleva vara väärtuse kindlakstegemist (tl 199-200).

5(14) 26. Kostja taotles kohtul seisuga 16.03.2006 teha järelpäringud pankadesse hageja nimel olevate arveldusarvete rahaliste vahendite kindlakstegemiseks (tl 201).

VIII Kohtuistung 09. mail 2007

27. Hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduse juurde ja palusid hagi rahuldada. Hageja esindaja märkis, et korter on erastatud enne abielu, kuid kantud kinnistusraamatusse abielu kestel.

28. Kostja tunnistas hagi laste elukoha määramise nõudes, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise nõudele. Kostja selgitas kohtuistungil, et esitatud võlakirja on kirjutanud N H, avaldused garaažikooperatiivi kohta esimees Veersalu.

29. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule garaažiühistu põhikirja.

IX Hageja seisukoht kostja vastusele

30. Hageja oma seisukohas kostja vastusele väidab, et garaažiühistu osaku võõrandamine laenu katteks kutsub esile kahtlusi, kuna kostja arveldusarvel oli piisavalt rahalisi vahendid, ei saanud kostjal olla materiaalseid raskusi väidetava laenu tagastamiseks. Hageja leiab, et N H allkiri ei ole usaldusväärne, kuna kostja ei rääkinud kunagi hagejale garaažiboksi võõrandamisest ega ole küsinud selleks tema nõusolekut. Korteriomand asukohaga XXX, oli kostjal erastatud enne abielu sõlmimist, kuid kinnistatud abielu kestel. Hagejal puudusid rahalised vahendid abielusuhete lõppemisel.

31. Hageja arvamusel on ühisvara alljärgnev: korter asukohaga XXX hinnaga 380 000 krooni; garaažiboks hinnaga 50 000 krooni; korter asukohaga XXX, hinnaga 300 000 krooni; osak osaühingus hinnaga 20 000 krooni, rahalised vahendid summas 111 744 krooni. Ühisvara moodustab hageja arvates 861 744 krooni. Hageja palub kõrvale kalduda ühisvara jagamisel osade võrdsusest ja lugeda hageja osaks ühisvarast 2/3 ja kostja osaks ühisvarast 1/3 ning jagada ühisvara alljärgnevalt: jätta hageja omandisse korteriomand asukohaga XXX, jätta kostjale garaažiboks garaažiühistus; jätta kostjale korteriomand XXX; jätta kostjale osaühing OÜ-s XXX; jätta rahalised vahendid kostjale (tl 219-220).

X Kohtuistung 13. juunil 2007

32. Hageja kohtuistungil selgitas, et garaažiboksi võõrandamine ei ole tõendatud. Hageja ei olnud nõus asja arutamise edasilükkamisega, kuna kostjal on piisavalt aega olnud esitada omapoolseid tõendeid. Kostjal oli aega, et endale esindaja leida ning taotlust riigi õigusabi saamiseks kostja esitanud ei ole.

33. Kostja taotles oma ema N H ülekuulamist tunnistajana, et tõendada, et garaažiboks on võõrandatud. Kostja selgitas, et korter asukohaga XXX on võõrandatud, et ta andis selle emale tagasi ja ema võõrandas selle. Kostja soovis asja arutamise edasilükkamist, et esitada kohtule garaažiühistu põhikiri ja firma osaku väärtust tõendavad dokumendid ja garaažiühistu võõrandamist tõendavad dokumendid.

XI Menetluse edasine käik

34. Hageja esindaja esitas kohtule KÜ XXX tõendi, mille kohaselt kostja ei ela aadressil XXX (tl 228-229).

35. Kostja esitas 30.07.2007 kohtule garaažiühistu XXX põhikirja (tl 230-235).

6(14) 36. Hageja taotles 31.08.2007 esitatud taotluses garaažiühistu XXX esimehe T V ülekuulamist tunnistajana.

XII Kohtuistung 12. septembril 2007

37. Hageja esindaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja tahtlikult venitab protsessi ja palub seda arvestada kohtukulude jaotamisel. Hageja esindaja selgitas, et loobub taotlusest tunnistaja ülekuulamiseks, kui täna saab asja arutamisega lõpuni minna.

38. Kostja esitas korteri ostu-müügilepingud ja laenulepingu (tl 246-252), et tõendada, et enne abielu oli soetatud korter, mis müüdi ja osteti T korteri eelmise korteri müügist saadud raha eest. Laenulepinguga soovib kostja tõendada, et võttis korteri remondiks raha. Laen on juba tasutud ja selle tasumise kohta dokumenti ei ole, kuna laenu sai võtta hea tuttava käest. Kostja selgitas, et töötab praegu oma emale kuuluvas firmas OÜ XXX.

XIII Menetluse edasine käik

39. Hageja esitas 05. oktoobril 2007 taotluse nõuda krediidiasutustest välja konto väljavõtted O H’i kohta. Hageja taotles tunnistajate N H ja N V’i ülekuulamist. Hageja taotles välja nõuda OÜ-st XXX kostjaga sõlmitud töölepingu ärakiri, samuti andmed tema viimase 6 kuu töötasu kohta. Hageja põhjendab seda taotlust nõudega määrata kindlaks vanema poja elukoht. Samuti taotleb hageja välja nõuda Maksu-ja Tolliametist andmed O H’i töökoha kohta ning nõuda välja garaažiühistult XXX liikmete registreerimisraamat 2004 ja 2006 aastate eest.

40. Kohus nõudis välja garaažiühistult XXX garaažikooperatiivi liikmete registreerimise raamat 2004 ja 2006 aastate eest (tl 264); OÜ-lt XXX kostjaga sõlmitud tööleping ning tema andmed viimase 6 kuu töötasu kohta(tl 265) ja kontrollis kostja töökoha andmeid E-Maksuametist, mille kohaselt kostja ei tööta. T V esitas 30. oktoobril 2007 kohtule avalduse, milles teatab, et tema ei kuulu enam garaažiühistu juhatusse ning dokumentatsioon on üle antud uuele juhatusele (tl 296). OÜ XXX esitas kohtule kostja palgatõendi, kuid töölepingut ei esitanud (tl 300).

41. 22. oktoobriks määratud kohtuistung lükati edasi seoses kostja haigestumisega (tl 269-270). Kohus saatis 23. oktoobril 2007 kostjale tõendi nõude koos trahvi hoiatusega ning kohustas kostjat esitama kohtule nõuetele vastav tõend haiguse kohta ning soovitas kostjal võtta endale esindaja(tl 276-277). Hageja esitas 02.11.2007 perearsti tõendi ja haiguslehe (tl 297-298).

42. Kohus tegi järelpärimise Toila vallale arvamuse andmiseks laste elukoha määramisel(tl 278). Toila valla arvamuse kohaselt peavad lapsed kasvama koos ja ema juures(tl 299). 43. Kohus kohustas esitama krediidiasutusi andmeid kohtule kostja konto väljavõtetest perioodil 01.01.2004 kuni 031.05.2004 (tl 280-285). Nordea Bank Finland PLC; AS SEB Eesti Ühispank; AS Eesti Krediidipank ja AS Sampo Pank teatasid, et kostja nende klient pole (tl 285-289). AS Hansapank esitas kohtule O H’i arvelduskonto väljavõte alates 01.01.2004 kuni 31.05.2004.

44. 09. jaanuariks 2008 määratud kohtuistung lükati edasi, kuna kostja ja tunnistajad ei ilmunud kohtuistungile(tl 304).

XIV Kohtuistung 23. jaanuaril 2008

45. Hageja palus lisada tsiviilasja materjalide juurde Ida Politseiprefektuuri teatise kriminaalmenetlus alustamise kohta (tl 320). Hageja taotles paikvaatluse tegemist.

46. Kostja selgitas, et ta pole valmis praegu paikvaatluse tegemiseks, kuna tal pole võtmeid kaasas.

7(14) 47. Toila Vallavalitsuse sotsiaalspetsialist Aime Kuningas selgitas, et kostjaga võeti ühendust telefoni teel. Naabrite ütluste kohaselt ei ela kostja selles korteris ja temal ei õnnestunud elamistingimusi üle vaadata, sest kostjale ei sobinud tema poolt pakutavad ajad.

48. Tunnistaja N V, kes on KÜ esimees, ütluste kohaselt kostja aadressil XXX ei ela. Tema elab seal alaliselt, kuid pole seal kedagi näinud. Kostjal on võlgnevused umbes 11 000 krooni, on maksnud hoiatuse saamisel kaks korda 1000 krooni. Mis seisus korter on, ei osanud tunnistaja öelda. Tuli on viimasel ajal toas tunnistaja ütluste kohaselt põlema pandud, sest see põleb nii öösel kui päeval, näitamaks kellelegi, et elab seal (tl 324-325).

49. Tunnistaja N H, kes on kostja ema, ütluste kohaselt töötab ta lasteaias Kalevipoeg. Tunnistaja ütluste kohaselt andis tema pojale raha garaaži ostuks, töötasu on 8000 krooni ja pension. Andsin pojale 45 000 krooni garaaži ostuks ja koostasime võlakirja. Võlakirjas on kirjas, et andsin raha garaaži ostuks ja garaaži müüdi mulle, kuna mina andsin raha. Tunnistaja ütluste kohaselt elab poeg praegu Toilas, kuid tema seal käinud ei ole (tl 325).

50. Kohus määras, et paikvaatlus toimub 23. jaanuaril 2008 kell 15.00 ning kostja on kohustatud tagama sissepääsu korterisse paikvaatluse teostamiseks (tl 326).

51. Paikvaatluse kohta on koostatud menetlustoimingu protokoll koos fotodega (tl 329-333).

XV Vastuhagi avaldus

52. Kostja esitas 12. veebruaril 2008 kohtule vastuhagi ühisvara ja ühiskohustustuste jagamise nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt on hageja nõus, et korter asukohaga XXX, muutus kinnistu ühisomandiks. 17.05.2006 kinkelepingu alusel kinkis O H kinnistu N H’le (II köide tl 9-11). Kuna vara on võõrandatud, võivad pooled jagada selle maksumust tehingu sooritamise hetkel. Kuna kinnisvara omandati hageja vallasvara arvel ((II köide tl 6,7) ja maa erastamise eest maksid pooled 150 krooni (II köide tl 8), siis kostja osaks on 1/100 6000 kroonist, mis on 6 krooni(II köide tl 2).

53. Enne abielu sõlmimist omandas hageja ühetoalise korteri aadressil XXX, kus pooled elasid pärast abielu sõlmimist kuni 2001 veebruarini. 2001 omandas hageja kolmetoalise korteri asukohaga XXX (II köide tl 12-13) ning 1-toaline korter müüdi (II köide tl 14) ning 19.03.2001 tagastati korteri ostmiseks võetud võlg A G’ule. Korter omandati seega hageja lahusvara arvel. Abielu ajal kanti korter kinnistusraamatusse. Hageja palub lugeda kostja osaks ¼ ja hageja osaks ¾ kinnisasjast. Kinnisasja väärtus on 813 000 krooni (II köide tl 16-23), seega hageja osa moodustab 609 750 krooni ja kostja osa 203 250 krooni (II köide tl 2).

54. 1991 omandas hageja AÜ-s XXX osaku krundile nr 38. Abielu ajal, kuid pärast abielusuhete lõppemist, erastati maa aiandusühistus hageja nimele (II köide tl 15), ning kanti 05.05.2006 kinnistusraamatusse. Seega aianduskrunt kuulub hageja lahusvara hulka, kuna on omandatud pärast abielusuhete lõppemist kostjaga (II köide tl 2).

55. Abielu ajal võttis hageja N H käest võlgu 45 000 krooni (II köide tl 24) boksi omandamiseks, et kasutada seda garaažiboksina. Hagejale eraldati kapitaalremonti nõudev ehitis, kuna ehitises ei olnud ühte seina, uksi polnud paigaldatud, lagi lõhutud, puudus elektrijuhtmestik. Ehitise omandamise eest maksis hageja 10 000 krooni, ülejäänud raha kuulus garaažiboksi remondi peale. 2004 juulis asutati garaažiühistu XXX (II köide tl 25). 05.05.2006 erastas garaažiühistu garaažide aluse maa (II köide tl 26). 15.02.2006 andis hageja avalduse alusel liikme kohustuste täitmise üle N H’le. Üleandmise tehing on tühine, kuna tehing polnud notariaalne. Seega GÜ XXX garaažiboksi kasutamise osak moodustab käesoleval ajal 20 000 krooni (II köide tl 2, 3, 27-32).

8(14) 56. Abielu ajal omandasid pooled osa OÜ-s XXX maksumusega 20 000 krooni (II köide tl 33). Alates 2005 hakkas osaühing kandma kahjusid ning käesoleval ajal ei ole ka mingit majandustegevust. Osa maksumus käesoleval ajal on väiksem. Hageja palub jätta osa hagejale maksumusega 10 000 krooni ja maksumusega 10 000 krooni kostjale (II köide tl 3).

57. Abielu ajal võtsid pooled laenu N H’lt summas 45 000 krooni (II köide tl 24) garaažiboksi omandamiseks, mis ei ole käesoleva ajani tagastatud. Seega abikaasade osa moodustab 22 500 krooni kohustusest mõlemale poolele (II köide tl 3).

58. Pooled elasid alaliselt aadressil XXX, 2005 detsembris kolisid pooled kogu perega korterisse XXX. 2005 detsembris võttis hageja perekonna huvides laenu A G’ult vajaliku mööbli ostmiseks ja remondi tegemiseks summas 150 000 krooni (II köide tl 34). Abielusuhete lõppemisel oli kostja arvel 111 744 krooni, mida kostja avaldas põhihagis kui jagamisele kuuluvat. Nimetatud summa oli võetud perekonna huvides. Kostja osa laenust moodustab seega 75 000 krooni (II köide tl 4).

59. 2006 märtsist käesoleva ajani on korteril võlgnevus summas 11 161,65 krooni ja kommunaalteenuste võlg summas 3117,40 krooni (II köide tl 35). Kuna kostjale kuulub korteriomandist ¼, siis tema kohustused moodustavad 3569,76 krooni (II köide tl 4).

60. Hageja leiab, et ole alust osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kuna kostja kasuks mõisteti hagejalt välja elatis (II köide tl 4).

61. Hageja palub määrata kostja osaks kinnistu aadressil XXX müügist 1/100, mis on 6 krooni; kalduda kinnistu XXX osade kindlaksmääramisel kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ning määrata poolte osaks ¾ hagejale ja ¼ kostjale, kuna vara omandati hageja lahusvara arvelt; jätta kostja ainuomandisse kinnistu XXX maksumusega 813 000 krooni, kohustusega maksta hagejale 609 750 krooni; tuvastada aianduskrunt aadressil XXX AÜ XXX krunt nr 38 hageja lahusvaraks, kuna see omandati pärast abielusuhete lõppemist; osak maksumusega 20 000 krooni garaažiboksi kasutamiseks jätta hagejale kohustusega maksta kostjale 10 000 krooni; OÜ XXX osa maksumusega 20 000 jagada hageja ja kostja vahel võrdseteks osadeks, kummalegi poolele 10 000 krooni; jagada A G’lt võetud laen võrdseteks osadeks summas 75 000 krooni; välja mõista kostja kommunaalkulude ning korteri tasumise eest 3569,76 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda (II köide tl 5). Hageja taotles N H kaasamist menetlusse kolmanda isikuna.

XVI Menetluse edasine käik

62. 13. veebruaril 2007 esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse (II köide tl 36-40).

63. 18. veebruariks 2008 määratud kohtuistung lükati edasi seoses menetlusabi taotlusega (II köide tl 47).

64. 06. märtsil 2008 määrusega rahuldati O H’i taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks ja vabastati ta täielikult riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel (II köide tl 58-59).

XVII Vastus vastuhagiavaldusele

65. Kostja tunnistab vastuhagi osaliselt. Kostja nõustub, et kostja osa korteris XXX on 0% ja hageja osa 100%, seega kostja loobub nõudest jagada korteriomand asukohaga XXX. Kostja ei ole nõus, et korter asukohaga XXX oli soetatud A G’ult saadud laenu abil, mis oli antud hageja lahusvaraks oleva ühetoalise korteri s.t hageja lahusvara arvel. Kostja ei tea midagi väidetavast laenukohustusest. Ostu-müügileping korteri XXX omandamiseks oli sõlmitud 13.02.2001 ja korteri asukohaga XXX ostu-müügileping sõlmitud 19.03.2001, seega oli korter ostetud varem kui

9(14) oli müüdud hageja lahusvaraks olev korter. Seega ei vasta hageja väide tegelikkusele, et korter oli soetatud lahusvara arvelt. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et aianduskrunt on hageja lahusvara. Kostja on nõus, et osak GÜs XXX on poolte ühisvara, kuid ei ole nõus osaku maksumusega. Kostja palub jätta osaku garaažikooperatiivis hageja omandisse. Kostja on nõus osaku maksumusega OÜ-s XXX, kuid ei ole nõus selle jagamise variandiga, kuna osaühinguga tegeles ainult hageja ning kostjal ei ole teadmisi ja kogemusi osaühingu asjaajamises. Kostja ei ole nõus laenuga summas 45 000 krooni, allkirja kirjutamise eesmärk on hageja osa vähendamine ning kostja ei tunnista seda perekonna huvides võetud laenuna. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, kus küsimusele, kas ema kirjutas allkirja pojale ka 150 000 krooni laenu andmise kohta (I köide tl 253-254), millele hageja vastas, et kui vaja kirjutab ema ka selle kohta allkirja. Kostja ei ole nõus, et hageja poolt A G’ult võetud laen oli võetud perekonna huvides. Kostja ei teadnudki sellest laenulepingust. Laenuleping oli sõlmitud 15.01.2006 ja hageja väidab, et rahalised vahendid, mis on abielu suhete lõppemise ajal hageja arvel, oli laenujääk. Kuna perekond kolis detsembris 2005, enne laenu võtmist, ei saanud laenu kasutada kolimiseks ega perekonna huvides. Kostja leiab, et kuna laen ei olnud võetud perekonna huvides, siis peab ka hageja ise vastutama oma kohustuste eest isiklikult. Kostja leiab, et nõue korteritasu ja kommunaalteenuste eest ei kuulu läbivaatamisele ühisvara jagamise nõude raames. Garaaži seisundi tõendamiseks palub kostja üle kuulata tunnistajana L K, kelle ilmumise kindlustab kostja ise. Kostja vaidleb vastu taotlusele kolmanda isiku kaasamiseks (II köide tl 69-72).

XVIII Kohtuistung 23. aprillil 2008

66. Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjal ei ole vastuhagiavalduses nõuet tunnistada korteriomand asukohaga XXX hageja lahusvaraks. Oli ainult, et määrata korter kostja osaks ja sellega hageja nõustub, kuid ühisvaras on ta nagunii. Korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõuet esitatud ei ole (II köide tl 75-76, 78-81). Hageja esindaja leiab, et laste elukohaks peab jääma ema elukoht, sellel arvamusel on ka eestkosteasutus et lapsi ei tohiks lahutada. Poolte ühisvaraks on korteriomand XXX, garaažiboks ja osak OÜ-s XXX. Korterit ei ostetud 6000 krooni eest, vaid 98 000 krooni eest, lepingus oli märgitud väiksem summa, et maksta vähem notaritasu. Hageja ei tunnista, et O H ema andis laenu garaažiboksi ostmiseks. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et garaažiboks osteti 20 000 krooni eest. Hageja palub jätta ühisvarast talle korteriomandi asukohaga XXX arvestades laste huvisid ning asjaolu, et kostja ise ei ela antud korteris. Ülejäänud vara jätta kostja omandisse. Kuna kostja on venitanud asja arutamist, peab ta kandma kõik menetluskulud. Hageja leiab, et nõue kommunaalteenuste tasumiseks ei ole võimalik lahendada ühisvara jagamise nõudes. Laenukohustust A G ees hageja ei tunnista, kuna see pole võetud perekonna huvides (II köide tl 75-76, 78-81).

67. Kostja jäi oma vastuse juurde ja vastuhagi palus rahuldada. Kolmanda isiku (N H) kaasamise nõudest hageja loobus. Kostja taotles korteri asukohaga XXX tunnistamist hageja lahusvaraks. Kostja ei vaielnud vastu nõudele laste elukoha määramiseks ema juurde. Korter asukohaga XXX on omandatud kostja lahusvara arvelt. Kostja ei nõustu väitega, et korter soetati 98 000 krooni eest ja leiab, et nimetatud väide on tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud garaažiboksi maksumust summas 50 000 krooni. Rahalised vahendid, mis olid arveldusarvel abielusuhte lõppemisel oli 15.01.2006 saadud laenu jääk. Kostja jäi esitatud vastuhagi avalduse juurde. Kostja väitis, et ta ei ole menetlust venitanud, et menetluskulud tema kanda jätta.

68. Tunnistaja L K’i ütluste kohaselt oli tema garaažiboksi omanik. Müük toimus mais 2004. Garaaž oli normaalses seisus, kõik seinad olid püsti, katus oli peal, uksed ees, kuna auto seisis garaažis. Garaaži müüs tunnistaja oma ütluste kohaselt 20 000 krooniga, kuid nüüd on hinnad tõusnud, maksab praegu kindlasti rohkem kui 20 000 krooni. Pool summat maksti kohe välja ja teine osa vähehaaval. Garaažis ei olnud elektrit, väravad olid garaažil metallkarkassiga, garaažil oli valatud põrand, garaaž oli lukustatav (II köide tl 77).

10(14) XIX Kohtuotsuse põhjendused

69. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja vastuhagiavaldusega uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Laste elukoha määramise nõue

70. Poolte kooselust on sündinud kaks poega: 27.09.2000 sündinud L H ja 25.05.2004 sündinud J Ho (tl 9). Hageja palub määrata laste elukohaks hageja elukoha (I köide tl 4). Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus leiab, et laste huvidest lähtudes tuleb määrata alaealiste L H’i ja J H’i elukohaks nende ema elukoht (I köide tl 92-94). Toila Vallavalitsuse arvamuse kohaselt peavad vennad J H ja L H kasvama koos ning eestkosteasutus ei näe vajadust laste emast lahutamiseks (I köide tl 299). Kostja on nõus laste elukoha määramisega ema juurde (II köide tl 79). Perekonnaseaduse (PkS § 51) kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kuna poolte vahel puudub vaidlus osas, et laste elukohaks jääb laste ema elukoht, määrab kohus laste (L H’i ja J H’i) elukohaks hageja N V’i elukoha.

Ühisvara jagamise nõue

71. PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hagi on kohtule esitatud 05.04.2006 (I köide tl 3). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielusuhted lõppesid 16.03.2006, seega kohus arvestab abielu suhete lõppemise ajaks 16.03.2006 ning tuvastab ühisvara abielusuhete lõppemise seisuga.

72. 05.04.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte ühisvara: korteriomand asukohaga XXX, ja firma OÜ SXXX osak (I köide tl 3,4, 15,16,17). 14.12.2006 esitatud täiendava hagiavalduse kohaselt poolte ühisvara on: korteriomand asukohaga XXX, garaažiboks XXX,XXX kooperatiivis, korteriomand asukohaga XXX, osak OÜ-s XXX, rahalised vahendid summas 111 744 krooni (I köide tl 112-113 XXX hageja osa on 100% ja kostja osa 0%.

73. 12.02.2008 kohtule esitatud vastuhagi kohaselt poolte ühisvara on: korteriomand asukohaga XXX (kuid kuna kinnistu on võõrandatud, saavad pooled jagada selle maksumust tehingu sooritamise hetkel); korteriomand asukohaga XXX; GÜ XXX garaažiboks, osa OÜ-s XXX ja ühised kohustused laen N H’le summas 45 000 krooni; laen A G’ule summas 150 000 krooni, korteri võlgnevused summas 11 161,65 krooni ja kommunaalteenuste võlg summas 3117,40 krooni (II köide tl 1-35).

74. Kohus tuvastas, et poolte ühisvara abielusuhete lõppemise seisuga on: 5. korteriomand asukohaga XXX (I köide tl 15); 6. garaažiboks garaažiühistus XXX (II köide tl 26); 7. korteriomand asukohaga XXX (I köide tl 11); 8. osak OÜ-s XXX (II köide tl 25); 9. rahalised vahendid summas 111 744 krooni (I köide tl 112-113).

Pooltel puudub vaidlus selles, et aianduskrunt aadressil XXX AÜ XXX krunt nr 38 on vastuhagis hageja lahusvara, kuna see on omandatud peale poolte abielusuhete lõppemist (II köide tl 15 ja 70).

11(14) Korteriomandi asukohaga Pühaoru 9-11, Toila vald, Ida-Virumaa maksumus ja jagamine

75. Poolte vahel puudub vaidlus korteriomandi maksumusega osas. Vastuhagis hageja on esitanud kohtule Arol Kinnisvara OÜ poolt koostatud korteriomandi müügiperspektiivide analüüsi, mille kohaselt korteri väärtuseks on 813 000 krooni (II köide tl 16-23). Vastuhagis kostja nõustub korteriomandi maksumusega (II köide tl 78). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Kohus nõustub korteriomandi maksumusega summas 813 000 krooni, kuna kostja on omaks võtnud korteriomandi maksumuse summas 813 000 krooni.

76. Poolte vahel on vaidlus ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamise osas. Hageja palub jätta korteriomandi ühisvara jagamisel hagejale ning kostja (vastuhagis hageja) palub jätta korteri ühisvara jagamisel talle. Vastuhagis hageja leiab, et kohus peaks kõrvale kalduma osade võrdsusest, kuna korter on omandatud tema lahusvara arvelt (II köide tl 2, 12-13, 14, 79). Kohus ei nõustu vastuhagis hageja väitega, et kohus peaks ühisvaraga jagamisel kalduma kõrvale osade võrdsuse põhimõttest, kuna korter omandati tema lahusvara arvelt. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud (lg 2). Riigikohus on oma 17.02.2004 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-14-04 märkinud, et kui abikaasade vaidlusalune kinnisasi on omandatud abielu kestel, siis tuleb see PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Hageja ja kostja abiellusid 18.03.2000 (I köide tl 8). Korteriomand asukohaga XXX on kantud kinnistusraamatusse 26.02.2001 (I köide tl 15). Vastuhagis hageja palub kohtul ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda põhjendusel, et korter omandati tema lahusvara arvel. PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Vastuhagis hageja väitel kuna pooltel puudusid rahalised vahendid, võttis hageja laenu A G’ult ning peale korteri ostmist müüdi hageja lahusvaraks olev korter asukohaga XXX. Kohtule esitatud korteri ostu-müügilepingu (II köide tl 12-13) kohaselt osteti korter asukohaga XXX 13.02.2001 6000 krooni eest. Korter asukohaga XXX võõrandati 19.03.2001 6000 krooni eest (II köide tl 14). Kohtule ei ole esitatud laenulepingut A G’ult laenu võtmise kohta korteri soetamise perioodil. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisi. Kohus leiab, et kostja (vastuhagis hageja) ei ole tõendanud, et korter asukohaga XXX soetati tema lahusvara arvel ning kõrvalekaldumine abikaasade osade võrdsuse põhimõttest (PkS § 19 lg 1) ei ole võimalik. Põhihagis hageja palub jätta korteri asukohaga XXX hageja omandisse, kuna hageja soovib seda kasutada enda ja alaealiste laste elukohana, kuna hageja elab hetkel alaealiste lastega üürikorteris. Kostja palub jätta korteri tema omandisse. Tunnistaja N V, kes on KÜ XXX esimees, ütluste kohaselt (I köide tl 324) O H ei ela aadressil XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt elab ta ise seal majas alaliselt ja O H seal ei ela. Tunnistaja ütluste kohaselt vee, elektri ja soojuse eest maksavad korteriomanikud ühistule ja esitavad näidud samuti ühistule, kuid O H pole esitanud ühtegi näitu ei elektri ei vee tarbimise kohta, seega ei saa ju elada midagi tarbimata. Tunnistaja ütluste kohaselt on tuli toas põlema jäetud, see põleb nii päeval kui öösel, et jätta muljet enda seal elamise kohta. Kohus leiab, et tunnistada ütlustega on tõendatud, et kostja O H tegelikult nimetatud aadressil ei ela ega kasuta korterit elukohana. Kohus leiab, et korteriomand asukohaga XXX maksumusega 813 000 krooni tuleb jätta hageja (põhihagis hageja) omandisse arvestades poolte ühiste alaealiste laste huvi ja hageja huvi kasutada nimetatud korterit enda ja laste elukohana.

Korteriomand asukohaga XXX maksumus ja jagamine

77. Hageja palub hagiavalduse täienduses (I köide tl 112-113) jagada korteriomand jättes see kostjale. Vastuhagis hageja palub jagada korteriomandi maksumust tehingu sooritamise ajal, kuna

12(14) korter on võõrandatud. Vastuhagis hageja leiab, et kuna korter omandati vallasasjana ning kinnistati abielu kestel ning abielu jooksul tasuti 150 krooni maa erastamise eest, siis palub vastuhagis hageja määrata kostja osaks kinnisvarast 1/100, kuna maa erastamine toimus minimaalsete kuludega (II köide tl 1; 6-8). Vastuhagis hageja viitab Riigikohtu otsusele 3-2-1-77- 07 kohus võib ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda muu hulgas juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel (PkS § 19 lg 2 p 3). Kostja oma vastuses vastuhagile (II köide tl 70) tunnistab, et korteriomandist hageja osa on 100% ja kostja oma 0%. Kohtuistungil 23.04.2008 hageja esindaja selgitas, et vastuhagis nõuet lahusvaraks tunnistamiseks korteriomandi asukohaga XXX kohtule esitatud ei ole, on vaid kirjas, et korter jätta kostja osaks. Vastuhagis kostja tunnistab, et see on soetatud lahusvara arvelt ning palub enda osaks määrata 0% ja vastuhagis hageja osaks määrata 100% (II köide tl 76). PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielusuhted lõppesid 16.03.2006. Abielu suhete lõppemise sisuga oli korteriomand poolte ühisvara. Hageja N V hindab korteriomandi väärtuseks 300 000 krooni. Hageja poolt nimetatud väärtust kostja menetluse käigus vaidlustanud ei ole. Kostja võõrandas korteri N H’le 17.05.2006, so peale abielusuhete lõppemist ning lepingupooled määrasid kinkelepingu sõlmimisel tehingu väärtuseks 6000 krooni (II köide 9-11). Põhihagis hageja loobus korteriomandi asukohaga XXX jagamise nõudest jagada korteriomand pooleks ning on nõus, et korteriomand jääb kostjale ja hageja osaks on 0% korteriomandist. Hageja nimetab korteriomandi väärtuseks 300 000 krooni, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-77-07 märkinud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Põhihagis hageja ei palu kohtul välja mõista hüvitist enda kasuks korteriomandi kaotamise eest. Toimiku II köite lk 9-11 kinkelepingu kohaselt on vaidlusalune korteriomand kingitud N H’le 17.05.2006 ning pooled määravad lepingu sõlmimisel kinke tehinguväärtuseks 6000 krooni. Korter oli poolte omandis abielusuhete lõppemise seisuga 16.03.2006, kuid omandiõigus on üle läinud N H’le ja kohus ei saa jagada asja, mis reaalselt pole enam poolte omandis. Kohus möönab, et kuna kostja kinkis korteriomandi oma emale ja kasutas ühisvara omamata selleks teise abikaasa nõusolekut, peaks olema põhihagis hagejal õigus õiglasele hüvitisele, kuid hageja hüvitist ei nõua, vaid palub määrata tema osaks korteriomandist 0 % ja vastuhagis hageja osaks 100 %. Seega leiab kohus, et kuna poolte omandis asja, mida jagada, enam ei ole, saab lähtudes vara väärtusest omandist ilma jäämise hetkel, määrata kindlaks vastuhagis hageja osa ühisvara jagamisel korteriomandi turuväärtusest, milleks on 300 000 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks ega õiglaseks lähtuda vara väärtuse määramisel poolte poolt kokkulepitud tehingu väärtusest kinkelepingu sõlmimise ajal, vaid vara turuväärtusest omandist ilmajäämisel. Kohus on seisukohal, et notariaalse lepingu sõlmimisel määratav lepingu eseme väärtus on vaid aluseks notaritasude arvestamisel ning see ei kajasta lepingu eseme tegelikku turuväärtust, mis tuleb võtta aluseks ühisvara jagamisel.

Osak osaühingus XXXt

78. Poolte vahel puudub vaidlus, et osak on poolte ühisvara ja selle maksumuse osas, vaidlus on osa jagamises. Hageja palub jätta osaku kostjale, kuna ei ole ise kunagi osaühinguga tegelenud ning tal pole sellealaseid teadmisi ja kogemusi. Kostja vastuhagis palub jagada osa poolte vahel võrdsetes osades. Kohus leiab, et osa jagamine on põhjendatud jättes see kostjale ning kohus nõustub hageja väitega, et hageja omamata teadmisi ja kogemusi osaühinguga asjaajamises ning arvestades asjaolu, et osaühingu tegevusega on tegelenud kostja, jätab kohus ühisvara jagamisel osaku OÜ-s XXX maksumusega 20 000 krooni kostja omandisse.

Garaažiühistu XXX garaažiboks

13(14) 79. Poolte vahel puudub vaidlus, et garaažiboks kuulub ühisvara hulka. Vaidlus on hinna osas. Hageja leiab, et garaažiboksi maksumus on 50 000 krooni, kostja hindab garaažiboksi väärtuseks 20 000 krooni. Tunnistaja L K’i ütluste kohaselt (II köide tl 77) oli tema garaaži omanik ning müüs garaaži 20 000 krooni eest O H. Kohus möönab, et garaažiboksi hind on tõusnud alates selle soetamisest, kuid pooled kohtule selle hetke kõrgemat turuväärtust tõendanud ei ole. Vastuhagis hageja on esitanud kohtule (II köide tl 29-32) Arol Kinnisvara OÜ müügiperspektiivide analüüsi, mille kohaselt on garaažiboksi hind 20 000 krooni. Seega leiab kohus, et on põhjendatud hinnata garaažiboksi väärtuseks 20 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus garaažiboksi jagamise osas. Hageja palub jätta garaažiboksi kostjale ja vastuhagis hageja palub jätta garaažiboksi vastuhagis hagejale, seega kohus jätab ühisvara jagamisel garaažiboksi maksumusega 20 000 krooni vastuhagis hagejale.

Rahalised vahendid

80. Hageja palub jagada rahalised vahendid summas 111 744 krooni, mis olid kostja arveldusarvel abielusuhete lõppemise hetkel ning palub jätta rahalised vahendid kostjale (I köide tl 112-113). Kostja palub jätta rahalised vahendid hagejale (I köide tl 199). Hiljem väitis kostja, et tegemist oli A G’lt võetud laenu jäägiga (II köide tl 4). Riigikohus on oma 07.06.2006.a. otsuses tsiviilasjas 3- 2-1-46-06 märkinud, et abikaasade abielu kestel ükskõik kumma abikaasa pangaarvele raha laekumisega muutub see PkS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seega ka kostja arveldusarvel abielusuhete lõppemisel olev raha summas 111 744 krooni on poolte ühisvara. Kohus leiab, et rahalised vahendid summas 111 744 tuleb jätta kostjale ühisvara jagamisel, kuna hageja nimetatud rahalisi vahendeid endale ei soovi.

Rahalised kohustused

81. Vastuhagis hageja palub jagada poolte vahel rahalised kohustused, milleks on 45 000 krooni võetud laen N H’lt ja laen summas 150 000 krooni A G. Allkirja kohaselt (II köide tl 24) andis N H laenu oma pojale O H’ile 45 000 krooni garaaži ostmiseks, uste, lukkude, elektritööde ja remondi tegemiseks. Vastuhagis kostja ei tunnista, et emalt võetud laen summas 45 000 krooni oli võetud perekonna huvides. Samuti leidis kostja, et tegelikult on allkiri kirjutatud aastal 2006, mitte 2004, ajal, mil kooselu hakkas lagunema ja nimetatud allkirja eesmärk on kostja osa vähendamine ühisvaras. Kohus leiab, et vastuhagis kostja ei ole tõendanud, et allkiri kirjutati hiljem ja eesmärgiga vähendada hageja osa ühisvarast, kuid nõustub vastuhagis kostja väitega, et nimetatud laen ei ole võetud perekonna huvides, kuna perekonna huvides võetud laen eeldab mõlema poole teadmist laenukohustusest. PkS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetus rahalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa ühisvaraga. Riigikohus oma otsuses 3- 2-1-13-07 leidis, et abikaasade ühisvaraks ei ole PkS § 14 lg 1 alusel mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arveta, vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest vastutavad abikaasad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale otsuses 3-2-1-82-05 on perekonna huvides võetus kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Kuna pole tõendatud, et laen võeti perekonna huvides, leiab kohus, et antud nõue ei kuulu rahuldamisele.

82. Vastuhagis hageja palub kohtul jagada laenusumma 150 000 krooni A G’ule võrdsetes osades. Vastuhagis kostja ei ole nõus, et antud laenu puhul on tegemist perekonna huvides võetud laenukohustusega, kuna kostja ei teadnud laenulepingust midagi. Pooled kolisid korterisse 2005 detsembris ning laenulepingu kohaselt on laen võetud 15.01.2008, seega ei saanudki seda laenu kasutada perekonna huvides kolimiseks nagu vastuhagis hageja väidab. Tuginedes

14(14) eelpoolnimetatud Riigikohtu lahendites 3-2-1-13-07 ja 3-2-1-82-05 toodud põhjendustele, leiab kohus, et laen summas 150 000 krooni A G’ule ei ole võetud perekonna huvides ja antud nõue ei kuulu rahuldamisele.

83. Vastuhagis hageja palub kostjalt välja mõista kommunaalkulud ning korteri tasumise eest summas 3569,76 krooni. Kostja leiab, et nimetatud nõuet ei kuulu läbivaatamisele ühisvara jagamise nõude raames. Kohus leiab, et antud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei saa võlgnevuste väljamõistmise nõuet lahendada ühisvara jagamise menetluse käigus.

84. Poolte ühisvara koguväärtuseks on 1 264 744 krooni, seega kummagi abikaasa osa ühisvara jagamisel on 632 372 krooni. Kuna hageja osaks ühisvara jagamisel on 813 000 krooni ja kostja osaks 451 744 krooni, siis on kostjal õigus rahalisele hüvitisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Kostjal on vähem saadud ühisvara arvelt õigus saada rahalist hüvitist summas 180 628 krooni.

XX Menetluskulud

85. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täies ulatuses või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud, et kohtukulude jagamine kahjustaks ülemäära ühe abikaasa huvisid või asjaolu, et kostja oleks põhjustanud menetluse kuna pole andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta.

86. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole endi kanda. Kohus on rahuldanud nii hagi kui vastuhagi osaliselt.

87. Viru Maakohus on 16.05.2006 määrusega rahuldanud N H taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ning vabastanud ta riigilõivu tasumisest abielulahutuse, ühisvara jagamise, elatise ja laste elukoha määramise nõudes. 10.10.2006 määrusega on N H’le määratud esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viru Maakohtu 06.03.2008 määrusega rahuldati O H’i taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks ja vabastatud ta täielikult riigilõivu maksmisest vastuhagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja.

88. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud ja õiglane, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

Kohtunik