2-08-2548/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

14. mail 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-08-2548 Tsiviilasi R V hagi M V vastu lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R V (isikukood: xxx, elukoht: xxx; lepinguline esindaja A Kukk Kostja: M V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon

1. Teha osaotsus R V hagis M V vastu lapse elukoha määramise ja lapsele elatise väljamõistmise osas.

2. Rahuldada R V hagi M V vastu lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks.

3. Välja mõista M Vlt igakuine elatis alates 25.01.2008.a summas 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poolte xxx.a sündinud poja E V ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni R V kasuks.

4. Määrata poolte xxx.a sündinud poja E V elukohaks R V elukoht. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 30.04.2008.a Tallinnas

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel abielu 12.09.1986.a. Pooled elavad eraldi alates 2007.a. Abielust on sündinud 1999.a poeg, kes elab koos hagejaga. Kulutused lapsele ühes kuus on 4500.00 krooni sh. toidule 1000.00 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 600.00 krooni, riietele ja jalanõudele 700.00 krooni, jalgpalli treeningutele 600.00 krooni, hügieenitarvetele ja ravimitele

500.00 krooni, eluasemekuludele 1100.00 krooni. 25.01.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja määrata lapse elukohaks hageja elukoht ja välja mõista kostjalt elatis lapsele miinimummääras alates hagi esitamisest hageja kasuks.

Kostja vastuväited Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS §

61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Sellest tulenevalt on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik PKS § 61 lg-tes 5, 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine, s.o vanem, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetule või ilmnevad muud kohtupoolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures ja õpib Algkoolis. Hageja keskmiseks netosissetulekuks on OÜ V 19.02.2008.a palgatõendi alusel 7606.33 krooni kuus. Poeg vajab ülalpidamiseks igakuiselt 4500.00 krooni sh. kulutused toidule 1000.00 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 600.00 krooni, riietele ja jalanõudele 700.00 krooni, jalgpalli treeningutele 600.00 krooni, hügieenitarvetele ja ravimitele 500.00 krooni, eluasemekuludele 1100.00 krooni. Hageja on poja ülalpidamise kulutuste tõendamiseks esitanud MTÜ JK 11.02.2008.a õiendi, teate, konto väljavõtte.

Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tegema kõik endast oleneva, et tagada oma lapsele võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama last ülal. Kostja on tõendanud AS E 16.04.2008.a palgatõendiga, et tema igakuiseks keskmiseks netosissetulekuks on 9653.00 krooni. Seega on ta võimeline oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Rahvastikuregistri andmetel kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 8-aastast poega, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid.

Hagejal tuleb tasuda lapse koolitamisega seotud kulutused, samuti lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kohus leiab, et arvesse võttes eelnenut ja mh kummagi vanema varalist seisundit, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele miinimummääras elatis pojale alates 25.01.2008.a, summas 2175.00 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et puudub PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse alandamiseks alla miinimummäära.

PKS § 51 alusel kokkuleppe puudumisel lahendab kohus vaidluse, kumma vanema juurde jääb elama laps, kui vanemad elavad lahus. Hageja palub poolte ühise poja jätmist enda juurde, kuna suudab last kasvatada ja tagada lapsele turvalise kodu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et poolte ühine poeg jätta elama hageja juurde. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et poolet ühise poja elukohaks tuleb määrata hageja elukoht.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkiri/

Kohtunik: