2-07-24689/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-24689 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L A hagi V A vastu ühisvara jagamise nõudes ja V A hagi L A vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2008. a Hageja/kostja: L A (IK xxx) Hageja/kostja esindaja: Klavdia Prošutinskaja (IK xxx), volikirja alusel Menetlusosalised Kostja/hageja:

V A (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. L A ja V A hagid ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt.

2. Jagada abikaasade ühisvara.

2.1. Jätta L A ainuomandisse korteriomand asukohaga Ahtme mnt 55 - 38 Kohtla-Järve linn (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriossa nr 800807).

2.2. Jätta V A ainuomandisse korterisisustus – magamistoa mööbel, külmik, teler, pesumasin, mikrolaineahi, videomakk, fritüür, muusikakeskus, tolmuimeja, köögikombain,

3 vaipa, õhusoojendaja.

2.3. Välja mõista L A´lt rahaline hüvitus perekonnaseaduse § 19 lg 4 alusel V A kasuks summas 98 402 (üheksakümmend kaheksa tuhat nelisada kaks) krooni 78 senti.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

L A ja V A abielu oli sõlmitud 09.oktoobril 1993.a. Poolte abielu oli lahutatud Viru Maakohtu 16.oktoobri 2006 otsusega.

L A hagiavaldus

L A esitas 03. juulil 2007.a Viru Maakohtule hagi V A vastu ühisvara jagamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 1993. a oktoobrist kuni 2004.a oktoobrini, mil nende abielusuhted lõppesid. Poolte abielu lahutati 16.10.2006. a. Abielu lahutamisel ühisvara ei jagatud. Kuna kostja nõuab endale põhjendamatult suuremat osa ühisvarast, siis pooled ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua.

Abielu ajal soetati korter Kohtla-Järvel xxx, üldpind 63,9 m2 ning sõiduauto Mazda-626 ehitusaasta 1985. Abikaasade ühisvara hulka kuulub korterisisustus – magamistoa mööbel, külmik, teler, pesumasin, mikrolaineahi, videomakk, fritüür, muusikakeskus, tolmuimeja, köögikombain, 3 vaipa, õhusoojendaja.

Peale abielusuhete lõppemist jäi korter kostja kasutusse. Hageja korterit kasutada ei saa, samuti on korter muutunud elamiskõlbmatuks. Kostja ei hooldanud korterit ega tasunud korteri eest hooldustasu ning kommunaalmakse. Selle tulemusena tekkis võlgnevus summas

12 094,45 krooni, mille hageja nimelt tasus 29.03.2007 ära tema ema K P.

L A hindab korteri väärtuseks abielu suhte lõppemise ajal 90 000 krooni ning koduse vara kogumaksumuseks 15 000 krooni. Sõiduauto on müüdud. Kokku moodustab ühisvara maksumus 105 000 krooni.

Kuna hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last, palub ta jätta korteriomand temale ning korteris olev sisustus kostjale. Hageja palub määrata kostjale hüvitis, millest ta palub kinni pidada ½ tema poolt varem tasutud võlast korteriühistule, summas 31 452,28 krooni (105 000 . 2 – 15 000 - /12 094,45 : 2/). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

V A vastus hagiavaldusele

Kostja esitas 07.septembril 2007 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on ta esitanud 08.03.2007 kohtusse hagi L A vastu ühisvara jagamise nõudes. Nimetatud tsiviilasi on menetluses Rakvere kohtumajas. Kostja arvab, et hageja on tahtlikult vähendanud korteri hinda ning ta ei nõustu korteri turuhinnaks märgitud 90 000 krooniga. Enne abiellumist omasid mõlemad pooled elamispinda, V A oli korter suurusega 53, 4 m2 aadressil Ahtme mnt 32- 4 Kohtla-Järve ning L A oli korter suurusega 31,9 m2 aadressil Ahtme mnt 55 – 84 Kohtla-Järve. 24.04.1995 omandati poolte poolt korter aadressil xxx Kohtla-Järve üldpinnaga 63,9 m2 . Kostja poolt on 2006 a jooksul tehtud korduvalt hagejale ettepanekuid ühise vara jagamiseks, kuid hageja on jätnud ettepanekutele vastamata. Üle kahe aasta on L. A keeldunud vara jagamisest, millega on veelgi suurendanud võlga korteri eest ning tahtlikult halvendanud kostja majanduslikku olukorda. Samuti ei maini L. A ühisvara hulka kuulunud ja käesolevaks ajaks müüdud garaaži ja sõiduautot.

V A hagiavaldus

V A esitas 08. märtsil 2007.a Viru Maakohtule hagi L A vastu ühisvara jagamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt elab L A alates 2004.aastast koos uue elukaaslasega välismaal. Enne abielu omasid mõlemad pooled elamispinda, V A oli korter suurusega 53, 4 m2 aadressil Ahtme mnt 32- 4 Kohtla-Järve ning L A oli korter suurusega 31,9 m2 aadressil Ahtme mnt 55 – 84 Kohtla-Järve. 24.04.1995 omandati poolte poolt korter aadressil xxx Kohtla-Järve üldpinnaga 63,9 m2 . Hageja poolt on 2006.a jooksul tehtud korduvalt ettepanekuid ühise vara jagamiseks, kuid kostja on jätnud ettepanekutele vastamata. Hageja palub jagada ühisvara ning jätta temale garaaž nr 17 asukohaga garaažiühistus Ahtme- 2 Iidla ja välja mõista kostjalt kompensatsioon ühetoalise korteri ostmiseks. Korteri aadressil xxx, Kohtla-Järve koos sisustusega palub hageja jätta kostjale.

V A poolt esitatud hagi oli kohtu tööjaotusplaanist tulenevalt antud lahendamiseks Rakvere kohtumajale. Kohus, saades teada, et poolte vahel on kahes erinevas kohtumajas samadel alustel menetluses sama nõue samade poolte vahel, leidis, et menetluslikult ei ole asjade selline lahendamine võimalik. Kuna pooled olid nõus menetluste liitmisega ja asja lahendamisega Jõhvi kohtumajas, liideti tsiviilasjad 10.septembril 2007 ühte menetlusse ning loeti liidetud tsiviilasja numbriks 2-07-24689.

V A hagiavalduse täpsustus

Kohtule 12.aprillil 2007.a esitatud hagiavalduse täpsustuses selgitab hageja, et juulis 2006.a oli korteri turuväärtus 300 000 krooni. 2007.a märtsi seisuga on korteri turuväärtus koos sisustuse ja kodutehnikaga 450 000 krooni. Garaaži maksumuseks hindab hageja 30 000 krooni. Hageja ei ole teadlik, kus asub sõiduauto Mazda 626. Juhul, kui kostja ei ole sõidukit müünud, siis hageja ei soovi autot enda omandisse jätta ega soovi selle eest ka kompensatsiooni. Hageja nimetab lõplikuks hagihinnaks 480 000 krooni.

L A haginõude suurendamise avaldus.

11.aprillil .2008.a esitas L A esindaja haginõude suurendamise avalduse ja korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve eksperthinnangu. Haginõude suurendamise avalduse kohaselt on L A 2004.a, so. abielu ajal, võtnud Hansapangast laenu summas 35 000 krooni. Laenu tagastab hageja üksi oma lahusvara arvelt. Tagastamisele kuulub 50 228,83 krooni, tagasimakse tähtajaga 05.11.2008.a. Hageja soovib jagada võetud kohustus poolte vahel võrdselt, arvestades kostjale määratavast hüvitisest maha pool pangale tagastatud summast, so.

25 114,40 krooni (50 228,83 : 2).

Kohtuistungid

05.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungil selgitas L A esindaja, et korterisse ei ole nad sisse saanud kolm aastat ega tea, millises seisus see võib praegu olla ning seetõttu hindasid nad korteri 90 000 kroonile. Sõiduauto Mazda on müüdud 2-3 aastat tagasi. L. A esindaja esitas tõendid selle kohta, et pooled pole kunagi olnud garaažiühistu liikmed ja palus garaaži mitte arvestada ühisvara hulka.

V A selgitas, et korter on normaalses seisus ja hindab korteri väärtuseks koos sisustusega

450 000 krooni, millest 25 200 krooni moodustab mööbli hind ja korteri väärtus on 400 000 krooni. V. A ei ole nõus, et korter jääb L. A ja mööbel temale. V. A ei ole teadlik, kas korteri võlad on makstud. Garaaži maksumuseks hindab V. A 30 000 krooni. Ta ei tea, kas garaaž on erastatud. Ta soovib korteri koos sisustusega jätta L. A ja kompensatsioonina saada poole korteri hinnast.

Kohtuistungil 21.04.2008.a palus L. A esindaja korteri sisustuse väärtuses umbes 12 000 krooni jätta V. A. Korteri võlgnevus kasvab pidevalt ajast, mil pooled koos ei ela. Esindaja palus jagada võlgnevuse pooleks. Pangalaen oli võetud poolte kooselu ajal 2004.a oktoobris. Laen võeti perele elamiseks ja korteri võlgade eest tasumiseks.

V. Akulenko jäi oma haginõuete juurde, selgitades, et pangalaenu tema ei võtnud ning ei tea mille tarbeks see läks. Auto müügist ei tea samuti midagi. Auto eest kompensatsiooni ta ei soovi. Kui on olemas tõend korteri võlgnevuse 12 000 krooni maksmise kohta, siis tal sellele vastuväiteid ei ole. Korteri eest ei ole ta maksnud 2005 aastast alates.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leiab, et hagid tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel; lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena; lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatükist (tl 7,84) nähtub, et L A on kantud kinnisturaamatu registriossa nr 800807 elamumaa Kohtla-Järve linn, xxx 619/42563 mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ja reaalosana korteri nr 38 omanikuna 08.03.2001.a.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara hulka kuulub korteriomand ja korteri sisustus, sh magamistoamööbel, külmik, teler, pesumasin, mööbel, mikrolaineahi, videomakk, fritüür, muusikakeskus, tolmuimeja, köögikombain, 3 vaipa ja õhusoojendaja. Poolte vahel vaidlust selles, et korteriomand asukohaga xxx jääb L A ainuomandisse, ei ole.

Korteri eksperthinnang (tl 151-164) on teostatud OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt 07.04.-08.04.2008.a. Kinnisvarabüroo hinnangul on korteriomandi aadressil xxx, Kohtla-Järve turuväärtus seisuga 08.04.2008.a 230 000 krooni.

TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ühisomanduses oleva vara jagamisel määratakse jagatava vara maksumus kindlaks lähtudes otsuse tegemise ajal kehtinud hindadest.

Pooled tõendeid koduse vara maksumuse kohta esitanud ei ole. L A on koduse vara kogumaksumuseks hinnanud 15 000 krooni. V A on hinnanud korteris oleva vara väärtuse järgmiselt: magamistoamööbel - 7200 krooni, külmik – 5000 krooni, teler – 1000 krooni, pesumasin – 3000 krooni, mikrolaineahi – 1000 krooni, videomakk – 2000 krooni, fritüür – 1000 krooni, muusikakeskus – 3000 krooni, tolmuimeja -1000 krooni, köögikombain – 1000 krooni, 3 vaipa – 1000 krooni, õhusoojendaja- 1000 krooni, kokku 27200 krooni (tl 20,22, 56,57).

Kuna poolte vahel on vaidlus koduse vara hinna osas, lähtub kohus poolte poolt vara maksumusena pakutud keskmisest vara koguväärtusest, s.o. 21 100 (15 000 + 27 200 = 42200 : 2) kroonist.

Kumbki pool ei soovi kodust vara oma ainuomandisse saada. Ühisvara jagamise eesmärgiks on eelkõige abikaasade ühisvara jagamine asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena. Kuna L A ainuomandisse saab korteriomand, leiab kohus põhjendatud olevat jätta kogu korterisisustus V A ainuomandisse. Koduse vara V A ainuomandusse jätmine on põhjendatud ka sellega, et viimane on alates poolte perekondlike suhete lõppemist seda vara vallanud ning kasutanud.

V A on soovinud enda omandusse saada garaaži nr 17 asukohaga garaažiühistu Ahtme-2 Iidla, selle võõrandamise korral aga rahalise hüvituse väljamõistmist. Kuigi toimiku kirjalikes materjalides oleva 21.07.2006 kirja (tl 27-28, 58-59) kohaselt väidab garaažiühistu Ahtme-2 Iidla juhatuse esimees G F, et L A omanduses on garaaž nr 17, mis on omandatud koos V A´ga, on 24.01.2007.a garaažiühistu esimees G. F andnud välja tõendi (tl 132), mille kohaselt on ühistu Ahtme Iidla liikmeks K P. 2000.a avalduse kohaselt (tl 133) on K P palunud end seoses garaažiboksi nr 17 ostmisega võtta kooperatiivi Ahtme-2 liikmeks. Samuti on ta teatanud, et annab garaaži ajutiselt kasutada oma tütrele L A´le. Äriregistri teabesüsteemi andmetel (tl 137 – 142) on hooneühistu Ahtme 2- Iidla liikmeks K P (liikmelisuse nr 17). Seega pole asjas tõendamist leidnud, et garaaž nr 17 asukohaga hooneühistu Ahtme – 2 Iidla kuulub poolte ühisvara hulka ning kohtul puudub alus nimetatud vara ühisvarana jagamiseks.

L A taotleb haginõude suurendamise avalduses 2004.a, so. abielu ajal, Hansapangast võetud laenukohustuse jagamist poolte vahel võrdselt, arvestades kostjale määratavast hüvitisest maha pool pangale tagastatud summast, so. 25 114,40 krooni (50 228,83 : 2).

Käenduseta väikelaenulepingu nr 04-497774-VL (tl 145-150) kohaselt on L A 29.10.2004.a saanud AS Hansapank laenu summas 35 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtpäevaga 05.11.2008.a. Koos intressidega kuulub kokku tagastamisele 50 228,83 krooni.

PKS § 18 lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

L A väitel on laen võetud abielu ajal perekonna huvides. Viru Maakohtu 16.oktoobri 2006.a otsuse (tl 4- 6) kohaselt väitis L A abielulahutuse hagi esitamisel, et poolte abielusuhted lõppesid oktoobris 2004.a.

Vastavalt PKS § 14 lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vara on TsÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest.

Riigikohus on oma 27.märtsi 2007 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-13-07 leidnud, et abikaasade ühisvaraks PKS § 14 lg 1 alusel ei ole siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Sedavõrd ulatuslik solidaarsus abikaasade omavahelistes varalistes suhetes ei oleks põhjendatud. Kuna PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel PKS § 20 lgst 2. Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa võetud kohustusest tingimata teadlik olema (vt Riigikohtu 19. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-05 (RT III 2005, 28, 292).

Asjas ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud, et rahaline kohustus oleks võetud perekonna huvides, st, et saadud raha kasutati perekonna hüvanguks. Seega puudub kohtul alus laenulepingust tuleneva kohustuse poolte vahel jagamiseks.

Kokku moodustab jagamisele kuuluva ühisvara maksumus 251 100 krooni (21 100 +

230 000), millest ühe abikaasa osa moodustab 125 550 krooni. PKS § 19 lg 4 alusel tuleb L A´lt V A kasuks välja mõista rahaline hüvitus 104 450 krooni (125 550 – 21 100).

Toimiku materjalides oleva maksekorralduse (tl 9) kohaselt on K P tasunud 29.03.2007.a xxx võlgnevusena L A eest 12 094, 45 krooni. V A võttis 21.04.2008 toimunud kohtuistungil õigeks, et alates 2005 aastast ei ole ta korteri eest tasunud. Kostja vastuväiteid selles, et tal on hageja ees varaline kohustus viimase poolt võlgnevusena tasutud 60 47, 22 (12094, 45 : 2) krooni osas, esitanud ei ole.

Arvestades mõlema poole vastastikuseid rahalisi kohustusi teineteise eest (L A peab maksma V A´le 104 450 krooni, V A peab maksma L A´le 60 47, 22 krooni), jääb tasaarvestuse puhul L A kohustuseks maksta V A´le 98 402,78 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagid osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise.

Helgi Vinni Kohtunik