3-07-1572/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1572 Haldusasi Tallinna linna (Tallinna Haridusameti kaudu) kaebus Kadrina valla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning toimingu sooritamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kadrina Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Kadrina Vallavalitsus, esindaja advokaat Küllike Namm Vastustaja Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu) RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2008 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus. Jätta Tallinna linna (Tallinna Haridusameti kaudu) kaebus Kadrina valla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning toimingu sooritamiseks kohustamiseks rahuldamata seoses sellega, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja lõpetada asja menetlus. Välja mõista Tallinna linnalt 10620 (kümme tuhat kuussada kakskümmend) krooni halduskohtus kantud menetluskulude eest ja 8656 (kaheksa tuhat kuussada viiskümmend kuus) krooni apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude eest Kadrina valla kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

2

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 29.12.2002, 04.08.2003, 24.05.2005, 27.09.2005, 19.12.2005, 17.08.2005 ja 21.06.2007 on Tallinna Haridusamet saatnud Kadrina Vallavalitsusele arve nr 665, 29.12.2002, lasteaiakulude tasumiseks summas 54 949 krooni 2002. a osutatud haridusteenuse eest. 21.06.2007 kirjas teatas Tallinna Haridusamet vallavalitsusele, et tema haldusterritooriumil lasteasutustes käinud laste tegevuskuludest on tasumata 54 949 krooni ja palus selle summa hiljemalt 01.09.2007 Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse kontole üle kanda. Kadrina Vallavalitsuse 04.07.2007 kirjas põhjendati arvete mittetasumist ja paluti esitada kreeditarve summas 54 949 krooni, et korrastada raamatupidamine mitteseadusjärgselt esitatud arvetest. 06.08.2007 saabus halduskohtusse Tallinna linna kaebus, milles taotleti Kadrina valla toimingu Tallinna linna koolides õppivate õpilaste ja lasteasutustes käivate Kadrina valla haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude Tallinna linnale mittemaksmises õigusvastaseks tunnistamist ning Kadrina valla kohustatamist tasuma Tallinna linnale Kadrina valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate õpilaste ja lasteasutustes käivate laste eest arveid kokku summas 54 949 krooni. Kaebuses leiti, et Kadrina Vallavalitsuse keeldumine on õigusvastane ja rikub Tallinna linna õigusi, ning selgitati oma seisukohti koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 27 lg 6, 7 ja põhikoolija gümnaasiumiseaduse §-de 44 ja 441 tõlgendamise suhtes. Tallinna linn sai Kadrina Vallavalitsuse keeldumisest teada 05.07.2007 ning vaidlustas keeldumise HKMS 9 lg 2 alusel tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest.

2. Kadrina Vallavalitsus palus kohtul lõpetada asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Juhul, kui kohus ei lõpeta menetlust, siis palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Esitatud arve on põhistamata. Kaebaja ei ole täitnud põhikoolija gümnaasiumiseaduse alusel vastuvõetud VV 10.11.2000 määruses nr 355 „Koolikohustuslike laste arvestamise kord“ sätestatud nõudeid (valla teavitamine 2002. a õpilaskoha maksumusest ja Kadrina vallas elavate õpilaste arvust). Koolieelse lasteasutuse teenuse osutamiseks on Kadrina vallas olemas kõik võimalused ning põhjendamatu on ilma vanema ja valla eelneva kokkuleppeta paigutada last Tallinna linna koolieelsesse lasteasutusse. Täiskasvanute koolituse seadus ning põhikoolija gümnaasiumiseadus ei kohusta omavalitsust tasuma õpilaskohtade eest õhtukoolides õppija valitud koolide järgi ilma elukohajärgse kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 30.01.2008 otsusega kaebuse ning tunnistas Kadrina Vallavalitsuse keeldumise tasuda valla haldusterritooriumil elavate ja Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käinud laste ning Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate õpilaste eest tegevuskulusid Tallinna linna kasuks õigusvastaseks ning kohustas Kadrina Vallavalitsust tasuma Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käinud laste ning Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate õpilaste tegevuskulud (summas 54 949 krooni 2002. a eest) hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus mõistis Kadrina Vallavalitsuselt Tallinna linna kasuks välja riigilõivu 80 krooni. Kadrina Vallavalitsuse menetluskulud jättis kohus tema enda kanda.

3 Kohus leidis, et kaebus on vastavalt HKMS § 9 lg 2 esitatud tähtaegselt, kuna vastustaja toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, on 05.07.2007 keeldumine haridusasutuste tegevuskulude tasumisest (vastustaja 04.07.2007 kiri nr 6-25/867). KELS § 27 lg 6 (16.07.2000-02.11.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et lasteasutuse vallavõi linnaeelarvest kaetavate majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

Kohustamiskaebuse raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, milleks võib olla konkreetse rahasumma väljamaksmise nõue. KELS § 27 lg 6 alates 03.11.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt peavad lasteasutuse majapidamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises täies ulatuses osalema teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Seaduse muutmisel lähtuti seisukohast, et elukoha terminit kasutatakse rahvastikuregistri tähenduses ja sellekohase algatuse tegijate eesmärgiks oli välistada mitmeti tõlgendamise probleeme.

KELS § 27 lg 7 alusel kinnitab vallavõi linnavalitsus igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. Tallinna linna 2002. a koolieelse lasteasutuse arvestuslik kohamaksumus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrusega nr 127. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 44¹ lg 1 sätestab, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil elavate õpilaste arvuga.

Tallinna linna 2002. a munitsipaalkooli õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrusega nr 126. VV 30.10.2001 määruse nr 330 „Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord“ § 5 lg 6 reglementeerib üksikasjalikult munitsipaalkooli tegevuskulude katmise korda ning sätestab, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arvete tasumise kohustusest. Munitsipaallasteaia ja -koolide kulude katmisega seonduv on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik kohustus.

Viimatinimetatu tuleneb kaudselt KOKS § 6 lg 2, mille kohaselt on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Kadrina vallal lasub KOKS § 6 lg 3 p 1 tulenev kohustus täita ülesandeid, mis on talle pandud teiste seadustega, antud juhul põhikoolija gümnaasiumiseaduse §-dega 44; 44¹ ja KELS § 27. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja jättis tasumata 2002. a eest Kadrina valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate, õpilaste tegevuskulude ja lasteasutustes käivate laste tegevuskulude eest kokku 54 949 krooni.

Vastustajal ei ole võimalik tugineda lepingu puudumisele, sest koolieelsete lasteasutuste seaduses ning põhikoolija gümnaasiumiseaduses ei ole seatud laste tegevuskulude kandmise tingimuseks kohalike omavalitsuste vahelise lepingu olemasolu. Rahvastikuregister on kohane alus lapse elukoha määratlemisel nii koolieelse lasteasutuse kulude kui ka munitsipaalkooli kulude katmisel, seda kinnitab rahvastikuregistri seaduse § 2 sätestatud seaduse eesmärk tagada rahvastiku arvestuse pidamine. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 3 on määratletud, et kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

Samuti on seaduseandja sama seaduse § 48 lg 2 p 3 kehtestatuga andnud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile õigusliku tähenduse kõigil neil juhtudel kui elukohajärglus on seotud avaliku ülesande täitmisega. Seetõttu on vastustaja vastuväited kaebusele asjakohatud.

4 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kadrina Vallavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist HKMS § 12 lg 3 alusel. Juhul kui ringkonnakohus ei lõpeta menetlust HKMS § 12 lg 3 alusel, siis tühistada kohtuotsus ja jätta Tallinna linna kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2 sätestatud tähtaega rikkudes. HKMS § 9 lg 2 kohaselt tuleb kaebus toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavaks tegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti.

Tallinna Haridusameti 29.12.2002 arve nr 665 maksetähtajaks oli 20.01.2003. Nimetatud kuupäevaks arvet ei tasutud ja seega algas kaebeõigus 21.01.2003 ning kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 20.02.2003. Põhjendamatud on väited, et rikkumisest saadi teada alles Kadrina Vallavalitsuse 04.07.2007 kirjast. Vallavalitsusele on saadetud korduvaid meeldetuletusi ja vald on jätkuvalt arve tasumisest keeldunud. Seega oli Tallinna Haridusametil juba 2003. a ühemõtteline teave, et vallavalitsus ei tasu arvet nr 665. Kaebus Kadrina Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud tähtaja rikkumisega.

Vastavalt HKMS § 9 lg 5 võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kadrina Vallavalitsuse jättis toimingu sooritamata 20.01.2003, s.o arvel märgitud maksetähtajal. Seega sai selle toimingu õigusvastasust tuvastada kuni 2006. a alguseni. Kaebus on esitatud ka HKMS § 9 lg 4 toodud tähtaja ületamisega. Nimetatud sätte kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kadrina Vallavalitsus teatas kohe arvete saamisel, et ei tasu esitatud arveid. HKMS § 12 lg 3 sätestab, et kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, lõpetab halduskohus asja menetluse ja teeb selle kohta määruse. Analoogses haldusasjas, s.o Tallinna Linna Haridusameti kaebuses Kaarma valla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamiseks, mis seisnes 2002. a haridusteenuse eest esitatud arve tasumata jätmises, on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-07-1553 13.02.2008 määruses asunud seisukohale, et Tallinna Haridusameti seisukoht nagu oleks Kaarma Vallavalitsus haldusmenetluse oma kirjaga 2007. a uuendanud ja seetõttu on kaebus esitatud tähtaegselt, ei ole õige.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et menetlus ei kuulu lõpetamisele, on apellant seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja otsus tuleb nimetatud alusel tühistada Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 441 alusel vastu võetud VV 10.11.2000 määruse nr 355 „Koolikohustuslike laste arvestamise kord“ (edaspidi Kord), millise alltoodud redaktsioon kehtib 29.11.2002 seisuga, § 3 lg 2 sätestab, et õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta saadakse vallavõi linnaeelarve projektis kirjeldatud ning põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 441 lõikes 2 loetletud tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvate munitsipaalkoolide õpilaste arvuga 10. septembri seisuga.

Korra § 4 lg 1 kohaselt teatab vallavõi linnavalitsus kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele või linnadele õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt 15. detsembriks. Käeoleval juhul pidi teave 2002. a õpilaskoha maksumuse kohta olemas olema 15.12.2001. Tallinna Haridusamet vastavasisulist teavet Kadrina Vallavalitsusele ei esitanud ning Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrused nr 127 ja 126 saadeti Kadrina vallale koos arvega nr 665. Korra § 4 lg 2 kohaselt kaetakse 1. septembrist 31. detsembrini munitsipaalkooli tegevuskulud vastavalt 10. septembril määratud munitsipaalkooli õpilaste arvule ning 1. jaanuarist

31. augustini vastavalt 10. jaanuaril määratud munitsipaalkooli õpilaste arvule. Seega on oluline õpilaste arvu fikseerimine, sh Kadrina vallas elavate õpilaste arvu fikseerimine ja

5 sellest Kadrina valla teavitamine jooksva aasta septembrikuus, et kohalik omavalitsus saaks kulutusi planeerida. Tallinna Haridusamet nimetatud nõudeid ei täitnud. Vastavalt Korra § 5 lg 1 esitab vallavõi linnavalitsus munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise arve asjaomasele vallale või linnale kolm korda aastas:

1. märtsil ajavahemiku 1. jaanuarist 31. märtsini eest, 1. juunil ajavahemiku 1. aprillist 31. augustini eest ja 1. oktoobril ajavahemiku 1. septembrist 31. detsembrini eest. Seega oli Tallinna Haridusametil võimalik esitada arve 01.10.2002. Kuna Tallinna Haridusamet põhikoolija gümnaasiumiseaduses ning seaduse alusel vastuvõetud Korras sätestatud nõudeid ei täitnud, siis ei tasunud vallavalitsus arvet 29.12.2002nr 665, ja motiveeris mittetasumise Tallinna Haridusametile saadetud kirjades. Kadrina vald möönab, et õpilased, kelle kohta on esitatud arve nr 665, asusid Tallinna linna õppeasutustes õppima alates 01.09.2002, kuid Kadrina vald ei ole Tallinna linnalt seadusega ettenähtud õpilaste nimekirja tähtaegselt saanud, mistõttu ei olnud võimalik ja ei ole ka kaebemenetluses võimalik kontrollida arve põhjendatust.

Kadrina vald sai tema haldusterritooriumil elavate õpilaste õppima asumisest Tallinna linna koolidesse teada alles koos esitatud arvega. Eelnimetatud sätete täitmata jätmine ei ole võimaldanud Kadrina vallal pidada arvestust koolikohustuse täitmise kohta ja sellest tulenevalt on esitatud arve põhistamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil elav laps väidetavalt Tallinna linna õppeasutuses õpib, on üksnes tegevuskulude katmise kohustus, samal ajal kui Tallinna linnal kui teenuse osutajal on kohtuotsuse kohaselt õigus temale õigusaktidega pandud teavitamiskohustus ja arve õigeaegse esitamise kohustus täitmata jätta.

Kohus ei ole tähelepanu pööranud vastuses kaebusele esitatud väitele, et kaebaja ei tõenda ühegi dokumentaalse tõendiga, kellele haridusteenust osutati. Koolieelse lasteasutuse teenuse osutamiseks on Kadrina vallas olemas kõik võimalused ning põhjendamatu on ilma vanema ja valla eelneva kokkuleppeta paigutada last Tallinna linna koolieelsesse lasteasutusse. Juhul kui Tallinna linn vastavat teenust osutas, siis puudub tal õigus nõuda Kadrina vallalt teenuse eest tasumist. Sellest tulenevalt vaidlustas Kadrina Vallavalitsus ka arve osas, milles oli ettenähtud tasu kolme lasteaialapse eest.

Koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole välja toodud, et teise valla või linna territooriumil elavate laste arvestamiseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid. Kohtu väide, et kohaldamisele kuuluvad rahvastikuregistri andmed, ei ole millegagi põhistatud. Isiku elukoht on eraõiguslik määratlus ja selle mõiste sisustamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab; lõike 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.

Ei ole usutav, et lapsed elasid Kadrina vallas ja käisid Tallinna linnas lasteaias. Samas puudub vallal teave nende laste kohta, kellele teenuse osutamise eest temalt tasu nõutakse. Kuna puudub teave, kellele osutatud haridusteenuse eest tasu nõutakse, siis on põhjendatud viide ka täiskasvanute koolituse seaduse ning põhikoolija gümnaasiumiseaduse nendele sätetele, mille kohaselt eelnimetatud seadused ei kohusta omavalitsust tasuma õpilaskohtade eest õhtukoolides õppija valitud koolide järgi ilma elukohajärgse kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata.

Tulenevalt täiskasvanute koolituse seadusest on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada soovijatele põhija keskhariduse omandamine õhtuses või kaugõppe vormis. Kadrina Vallavalitus on taganud vastava võimaluse Kadrina Gümnaasiumis ja ei pidanud vajalikuks osta täiendavaid õpilaskohti teistest omavalitsustest. Vald esitas nimetatud väite juba vastuses kaebusele, kuid kohus ei ole pidanud vajalikuks nimetatule tähelepanu pöörata, jättes täielikult analüüsimata arve põhjendatuse.

5. Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist.

6 Vastuväidete kohaselt on toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist taotletakse, Kadrina Vallavalitsuse 04.07.2007 keeldumine lasteasutuste tegevuskulude tasumisest. Tallinna linn sai eeltoodud keeldumisest teada 05.07.2007 ning vaidlustas keeldumise 06.08.2007, s.o HKMS § 9 lg 2 alusel 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest. Tähtaja küsimuses korduva pöördumise puhul on Riigikohtu halduskolleegium võtnud seisukoha haldusasjades nr 3-3-1-80-04 ja 3-3-1-36-04. Tallinna Haridusameti 21.06.2007 korduv pöördumine kirjaga nr 3- 50/1415 Kadrina Vallavalitsuse poole ettepanekuga hüvitada vabatahtlikult lasteasutuste tegevuskulud summas 54 949 krooni on vaadeldav jätkuva haldusmenetlusena.

Nimetatud asjaolu kinnitab ka Kadrina Vallavalitsuse vastus. Teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude hüvitamine on kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud kohustus (KELS § 27 lg 6). Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on kulud reaalselt kandnud kohalikul omavalitsusel õigus nõuda sellelt kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o nõuda kohustuste täitmist. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 28.09.2006 võttis Riigikogu vastu põhikoolija gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, millega muudeti KELS § 27 lg 6 viisil, et selle tekstist jäeti välja sõna „alaliselt“.

Nimetatud muudatuse kohta Riigikogu kultuurikomisjoni 05.06.2006 istungil öeldust tulenevalt ei ole muudatus sisuline. Seaduse muutmisel lähtuti seisukohast, et elukoha terminit on alati kasutatud rahvastikuregistri tähenduses ja sellekohase algatuse eesmärgiks oli välistada mitmeti tõlgendamise probleeme. Tallinna linna ja Kadrina valla vahelised erimeelsused said alguse just antud õigusnormi erinevast tõlgendamisest. KELS § 27 lg 6 muudatus on käsitletav HMS § 44 lg 1 p 1 toodud alusena, mille kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud.

Seega kehtib maksuõiguse üldpõhimõte – seaduses sätestatud ülesanded ja/või sellega seonduvad kulutused on kohustatud täitma või kandma omavalitsus, kellele laekuvad isikuga seonduvad maksud. Kohus on põhistanud, viidates rahvastikuregistri seaduse §-dele 2; 6 lg 3 ja 48 lg 2 p 3, miks tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kadrina vald ei ole kunagi väitnud, et ei tea, kes need lapsed on, kelle eest temalt tasu nõutakse, vaid on leidnud, et nende laste puhul tuleb lähtuda nende tegelikust elukohast, mitte rahvastikuregistri kandest, ning on seetõttu keeldunud kulude hüvitamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2008 otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega lõpetab asjas menetluse seoses sellega, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsusega, et Tallinna linna kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 9 lg 2 kohaselt kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna vastustaja toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, on 5. juuli 2007 keeldumine haridusasutuse tegevuskulude tasumisest (vastustaja 4. juuli 2007 kiri nr 6-25/867). Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.

7 Kaebuse esitaja on oma avalduses halduskohtule ka ise kinnitanud, et Kadrina Vallavalitsus on korduvalt keeldunud haridusasutuste tegevuskulude võlgnevuse hüvitamisest. Tallinna Haridusameti 29. detsembri 2002 arve nr 665 maksetähtajaks oli 20. jaanuar 2003. Nimetatud kuupäevaks arvet ei tasutud ja seega algas kaebeõigus 21. jaanuarist 2003 ning kohustamiskaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 20. veebruar 2002. Isegi juhul, kui lugeda seda mitte kaebuse esitamise tähtaja alguse kuupäevaks, siis pidi Tallinna Haridusametil 14. märtsi 2003 Kadrina Vallavalitsuse poolt saadetud kirjast nr 6-25/03/282 olema selge, et Kadrina Vallavalitsus keeldub esitatud arvet tasumast.

HMS § 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.

Nimetatud säte ei näe uuendamise alusena ette menetlusosalise korduvat pöördumist sama toimigu sooritamiseks. Kadrina Vallavalitsuse 4. juuli 2007 kiri nr 6-25/867 ei ole käsitletav menetluse uuendamisena või haldusaktina. Vallavalitsus on viidatud kirjas jäänud kindlaks juba 2003. aastal väljendatus seisukoha juurde. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-80-04 ei anna alust teistsuguseks seisukohaks. HKMS § 9 lg 5 alusel kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.

Kadrina Vallavalitsus jättis toimingu sooritamata 20. jaanuaril 2003, kui ei tasunud esitatud arvet. Seega sai toimingu õigusvastasust tuvastada kuni 2006. aastani. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

20. jaanuaril 2003 arvet ei tasutud ja sellest ajast tekkis kaebajal õigus esitada kaebust. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis ei pea ta vajalikuks anda hinnangut teistele apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, mis on seotud kaebuse põhjendatusega. Kaebuse rahuldamata jätmise korral kuuluvad Tallinna linnalt väljamõistmisele Kadrina Vallavalitsuse poolt kantud menetluskulud. Tegemist on vaidlusega, mis väljub kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevuse raamidest ja ringkonnakohtu arvates on põhjendatud advokaadi abi kasutamine. Halduskohtu on Kadrina Vallavalitsus õigusabikulude eest tasunud 10620 krooni ja apellatsioonimenetluses 8576 krooni. Samuti on tasutud 80 krooni riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest. Kõik need summad kuuluvad Tallinna linnalt väljamõistmisele.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi