2-08-12309/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2008, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-12309

Tsiviilasi M K hagi V U vastu elatise suuruse muutmiseks ja vara lahusvaraks tunnistamiseks, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxxxxx xxx x-xx), kostja V U ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxx x)

Resolutsioon Välja mõista V Ult elatis 2175.- krooni alates 03.04.2008 M K kasuks kuni tütre A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ning suurendada elatise suurust Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära suurendamisel.

Lõpetada V Ult elatise kinnipidamine Rapla Maakohtu 03.07.2001 otsuse alusel.

Tunnistada M K lahusvaraks korteriomand, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxx, xxxxxxxx xxx xx-x.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest .

Asjaolud Poolte abielust on sündinud tütar A xx.xx.xxxx. Abielu kostjaga on lahutatud Rapla Maakohtu poolt 03.07.2001. Elatis lapse ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud sama maakohtu otsusega 400.- kr suuruses summas. Elatise alammäär on käesolevaks ajaks tõusnud ning lapse vajadused suurenenud. Poolte abielu lahutati Rapla Maakohtu otsusega 03.07.2001 ja kohtuotsus jõustus 03.03.2003. Koos abileulahutusega jagas kohus poolte abielu ühisvara. Poolte abielulised suhted katkesid 07.11.1999, kui hagejalahkus kostja juurest ja asus elama xxxxx xxxxxxxx xxx xx-x. Peale abieluliste suhete lõppemist 16.12.2002 ostis hageja korteri aadressil xxxx, xxxxxxxx xxx x-xx hinnaga 20 000.- kr. Käesoleval ajal soovib hageja teha varalisis tehinguid, kuid ilma kostja nõusolekuta ei ole see võimalik.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus, mis siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära tõusuga ning tunnistada hageja lahusvaraks korteriomand reg.nr xxxxxxx asukohaga xxxx, xxxxxxxx xxx x-xx.

Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna enne kohtusse pöördumist hageja kostja poole ei pöördunud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatise miinimummäär kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. 2175.- kr on perekonnaseadusega kehtestatud väljamõistetava elatise miinimummäär alates 2008.a. Elatise miinimummäära väljamõistmisel ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud Perekonnaseadusega. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Seega on hagejal seaduslik alus pöörduda hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Kostja poolt elatise tasumine alla seadusega kehtestatud määra on vastuolus lapse huvidega. Ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu, tal on olemas töökoht ja kindel sissetulek. Seega kostja poolt elatise tasumine 400.- krooni kuus ei ole põhjendatud. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt Perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abieellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Kostja võtab hagi omaks ning seega leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted lõppesid 07.11.1999. Korteriomandi müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga 16.12.2002 loeb kohus tuvastatuks, et hageja ostis korteriomandi reg.nr xxxxxxx asukohaga xxxx. xxxxxxxx xxx x-xx 16.12.2002. Seega omandas hageja korteriomandi pärast abielusuhete lõppemist ning korteriomand on hageja lahusvara.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võttis hagi koheselt õigeks ning enne hagi esitamist kohtusse hageja kostja poole kohtuvälise kokkuleppe saamiseks ei pöördunud.

Kohtunik