2-08-1197/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-1197

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05. 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-1197 Tsiviilasi LKhagi DKvastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: LK(ik XXX, sünd XXXTallinnas, rahvus venelane EV kodanik, ei tööta, haridus kesk-eri, lahutus esimene, peale lahutust jätta perekonnanimeks K, eluk.XXX) Kostja: DK(ik XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad

08.04. 2008. a.

hageja Lija K tõlk Anna Talkop RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada LK(ik XXX, sünd XXXTallinnas, rahvus venelane EV kodanik, ei tööta, haridus kesk-eri, lahutus esimene, peale lahutust jätta perekonnanimeks K, eluk. XXX) ja DK(ik XXX) abielu, mis on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. kandega nr XXX.

Pärast abielu lahutamist LKperekonnanimeks jätta K.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Mõista välja D K`ilt (ik XXX) alates 01.11.2007.a. (so tagasiulatuvalt) igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni V K (sünd XXX) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni XXXLK`i kasuks. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 1250 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Tallinna Perekonnaseisuameti poolt XXX.a., kanne nr XXX. Kuni 13.10.2007 elasid pooled koos ühes leibkonnas. Peale nimetatud kuupäeva kostja lahkus poolte elukohast ja ei ole sellest ajast kuni käesoleva ajani hagejaga ühenduses olnud. Poolte abielust on XXX sündinud tütar V K, kes elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Pärast abielulahutamist hageja soovib jätta lapse oma juurde. Kuna lapsel on õigus saada ülalpidamiseks elatist ka kostjalt, taotleb hageja elatise väljamõistmist minimaalmääras ja ka tagasiulatuvalt. Ühisvara jagamist hagis ei taotleta. Menetluskulud jätta hageja taotlusel kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, kuid 08. 04. 2008.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja ei ole teatanud mitteilmumise põhjust ega pole ka esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. Hageja taotlusel kohus lahendab asja TsMS § 410 kohaselt sisuliselt. Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde ning palus poolte abielu lahutada ja elatis välja mõista lapse ülalpidamiseks. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus kuulanud ära hageja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Kohtuistungil hageja kinnitab, et hageja abielu taastada ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja selgituste kohaselt 13.10.2007 aastast pooled elavad lahus, hagejal puuduvad andmed kostja kohta. Hageja abielu taastada ei soovi. Pooltel on üks ühine laps, kellele hagaja taotleb ülalpidamiseks elatist hagi esitamisest alates tagasiulatuvalt, so 01.11.2007.

Vara jagamist hageja ei taotle. Hagile kostja vastuväiteid esitanud ei ole, millest kohus saab järeldada, et kostja nõustub esitatud hagiga. Kohus rahuldab eeltoodud asjaoludel hageja taotluse abielu lahutamiseks. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub hageja taotlusest, hageja perekonnanimi jätta muutmata. Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele.

Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Ka Riigikohtu 28.03.2007.a. otsusega nr 3-2-1-21-07 on leitud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused.

Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks.

TsMS § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmisele viivitamatult lapse ülalpidamiseks igakuiselt, alates 15.01.2008 hagi esitamisest summas 2175 krooni, kuid tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.

Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 11 9575 krooni (9 x 2175) ning RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Lukiina Vismann Kohtunik