2-08-9332/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

06. mai 2008 Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-9332 Hagi ese AS Saare Finants hagi E. L. vastu võla nõudes Menetlusosalised Hageja AS Saare Finants (Kohtu 1, Kuressaare 93812, registrikood 10581765), esindaja Riina Pavel, kostja E. L. (elukoht X, isikukood X) Asja läbivaatamise kuupäev Õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista E. L.lt (L.) AS Saare Finants kasuks võlg summas 26 230 (kakskümmend kuus tuhat kakssada kolmkümmend) krooni . Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja AS Saare Finants menetluskulu on riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis hageja AS Saare Finants kostja E. L.ga (L.) 19. 02. 2007 laenulepingu nr. 3499 (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 20000.- krooni, intressiga 24 % aastas. Vastavalt lepingu p. 1.1.2 sai kostja laenusumma kätte sularahas.

Kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma 28. 02. 2008.a. osamaksetena, vastavalt lepingu lisana kinnitatud graafikule, 2066,67 krooni kuus. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kostja võlg põhivõlana 11666,65 krooni, intressivõlg 3063,35 krooni.

Lepingu p. 4 järgi võttis kostja endale kohutuse maksetega viivitamise korral maksta viivist 1,0 % päevas igalt viivitatud osamakselt. Kostja võlg viivisena 18 637,85 krooni. Hageja on viivisenõuet vähendanud 11500 kroonini.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 8 lg.1, 2, 76 lg. 1, 94, 100, 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6, 108 lg. 1 ja 113 lg. 1, 142 lg. 1, 145 lg. 1, 396 lg. 1 ja 397 lg. 1 ja TsMS § 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1, 173 lg. 1, 339, 340, 363 taotleb hageja võlgnevuse 26 230 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja on oma kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud.

TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

(2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 19. 02. 2007 sõlminud laenulepingu /t.l. 4/, mille kohaselt hageja andis kostja E. L.le laenu 20 000 krooni intressiga 24 % aastas, tagasimakse tähtajaga 28. 02. 2008. Maksmine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule, igakuiste maksetena, 2066,67 krooni kuus.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata ja võlgneb hagejale põhivõlana 11 666,65 krooni ja intressidena 3063,35 krooni, mistõttu hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingu punktile 4 leppinud viivise määraks 1,0 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 18 637,85 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 11 500 krooni väljamõistmist kostjalt, e. põhivõlast väiksemas summas, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus hageja menetluskulu suuruse, milleks on riigilõiv summas 1000 krooni. Nimetatud summa on kostja kohustatud maksma hagejale.

Kohtunik: Külli Mõlder