2-07-47840/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-07-47840

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-47840 Tsiviilasi

Menetlusosalised, esindajad H. M.´e hagi Lihula Vallavalitsuse vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja ehitise pärandvara hulka arvamiseks.

Hageja H. M. (isikukood X, elukoht X), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp Kostja Lihula Vallavalitsus (asukoht Jaama 1 Lihula 90302)

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hageja H. M. hagist loobumine Lihula Vallavalitsuse vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja ehitise pärandvara hulka arvamiseks ning lõpetada käesolevas asjas menetlus.

2. Tagastada Raudsepa Advokaadibüroole( arveldusarve nr. 1120081995 Hansapangas) pool tasutud riigilõivust s.o 500 (viissada) krooni. (Riigilõivu summas 1000 krooni tasus hageja osadena 14. 11. 2007 H. M. kontole nr 10220034796011 SEB pangas, viitenumber 2900072369 summas 750.- krooni ja 03.01. 2008 Raudsepa Advokaadibüroo kontole nr. 221023778606, viitenumber sama summas 250.- krooni, selgitus: riigilõiv ts. asjas nr. 2-07-47840). Makse tegemisel märkida selgitusse tsiviilasi nr. 2-07-47840.

3. Määruse ärakiri väljastada menetlusosalistele ja peale jõustumist Kohtute Raamatupidamisekeskusele riigilõivu tagastamiseks hagejale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

2-07-47840

2 14.11.2007.a. esitas H. M. kohtule hagi Lihula Vallavalitsuse vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja ehitise pärandvara hulka arvamiseks. Hagi kohaselt ostis H. M.e (edaspidi hageja) abikaasa A. M. 20. novembril 1999.a. OÜ Anavalt (käesolevaks ajaks likvideeritud) Lihula linnas X 6 veetorniga külgneval krundil poolelioleva majandushoone hinnaga 12 000 krooni, millele lisandus käibemaks 2160 krooni, seega kokku tasus A. M. OÜ-le Anava 14 160 krooni. Nimetatud tehingu kohta sõlmiti lihtkirjalik ostu-müügi leping. 02. mail 1999.a. tasus A. M. arvega nr 1 OÜ Anavale lepingus ettenähtud ostuhinna ja võttis samal päeval hoone enda valdusesse ning hakkas seda ehitama. 30. mail 2000.a. abiellus avaldaja A. M.ega. Enne abielu oli avaldaja A. M.ega koos elanud üle kümne aasta ja neil oli ühine majapidamine. 05. jaanuaril 2007.a. A. M. suri. 13.03.2007.a. esitas hageja Haapsalu notar Eha Naudile pärandi vastuvõtmise avalduse, kus märkis, et soovib pärida muu vara hulgas X 6 asuvat majandushoonet, kuivõrd majandushoone oli ostetud avaldaja ja A. M.e ühiste vahendite eest ja valmis ehitatud nende abielu ajal. A. M.el teisi pärijaid ei olnud. 29.05.2007.a. notar Eha Naudi poolt välja antud pärimisõiguse tunnistuses märgitakse: OÜ Anava ja pärandaja vahel on sõlmitud 20. novembril 1999.a. lihtkirjalik ostu-müügi leping kohustusega müüa Läänemaal Lihula linnas X 6 veetorniga külgneval krundil pooleliolev majandushoone pärandajale (vastavalt TSÜS § 83 on tehing vormi järgimata jätmise korral tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti). Seega ei pärinud hageja majandushoonet ja seda puhtformaalsetel põhjustel. Nimetatud majandushoone on vallasasi, sisuliselt oli see ostmisest kuni A. M.e surmani hageja omandis ja on käesoleval ajal tema valduses. Eeltoodust lähtudes leiab hageja, et eelpool nimetatud majandushoone kuulub A. M.e pärandvara hulka ja see tuleb kanda ehitisregistrisse kui tema vara. Lähtudes eeltoodust ja Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- dest 593 ja 596 palub hageja: 1. Tunnustada A. M.e omandiks Lihula linnas X 6 veetorniga külgneval krundil asuv majandushoone ja arvata see A. M.e pärandvara hulka. 2. Kanda Lihula linnas X 6 veetorniga külgneval krundil asuv majandushoone ehitisregistrisse kui A. M.ele kuuluv ehitis.

02. aprillil 2008 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled järeldusele, et asja on võimalik lahendada kohtuvälise kokkuleppega. Kohus andis pooltele aja kokkuleppe sõlmimiseks.

29. aprillil 2008 esitas hageja kohtule avalduse, millega loobub hagist põhjusel, et on saavutanud kostjaga kohtuvälise kokkuleppe. Hageja taotleb poole hagi esitamisel makstud riigilõivu tagastamist.

Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 ja 2 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust s.o 500 krooni, makse tegemisel märkida

2-07-47840

3 selgitusse , tsiviilasi nr 2-07- 47840.

Külli Mõlder kohtunik