2-07-50378/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-50378

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2008. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-50378

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 120 000

krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood

10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja lepinguline esindaja Liisa Saamot (postiaadress

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

kostja X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista X 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) krooni Balti

Investeeringute Grupi Pank AS kasuks.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

29.11.2007. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi X vastu

21.06.2006. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0601000/15st,

12.10.2006. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0601000/15st

kokkuleppe

nr 1

ja

27.12.2006. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0601000/15st kokkuleppe nr 2 alusel hageja poolt kostjale antud laenu

võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada

krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise

hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 28.06.2007. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 120 000 krooni, millest 61 007,10 krooni on tagastamata

krediidisumma, 6073,51 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6377,32 krooni viivis,

12 201,42 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 33 540,65 krooni

kahjuhüvitis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne ühe (21) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest

arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid

vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on

kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate

11.12.2007. a kätte saanud. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS

§ 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. VÕS § 158 lõike 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS

§ 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lõike 1 kohaselt tarbijalt ei

või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava

kahju hüvitamist. VÕS § 115 lõige 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS

§ 128 lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt

saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 161 lõige 2 sätestab,

et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb

kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

tarbijakrediidilepinguga (tl 12-13), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 14), BIG Pank AS

krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 15-17), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 1 (tl 18-

19),

kokkuleppega

nr 1

kehtestatud

maksegraafikuga

(tl 20-21),

tarbijakrediidilepingu

kokkuleppega nr 2 (tl 22-23), kokkuleppega nr 2 kehtestatud maksegraafikuga (tl 24-26),

BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 27-28), 26.03.2007. a, 07.05.2007. a ning

04.06.2007. a meeldetuletuskirjadega (tl 29-31), 28.06.2007. a lepingu ülesütlemise avaldusega

(tl 32) ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 33).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1,

§ 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, 4, § 158 lg 1, § 161 lg 2, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1 ja § 416

lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu

120 000 krooni väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik