2-07-18780/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-18780

KOHTUOTSUS

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menctlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Protokollija

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Maakohus

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jôgeva

30. aprill 2008.a, Tartu

2-07-18780

OÜ Likriche Trading hagi OÜ Eisentec vastu vôlgnevuse 235

000,00 krooni ja viiviste 41 800,00 krooni vâljamôistmiseks.

hageja OÜ Likriche Trading (registrikood 11261889, asukoht

Raatuse 96, 51009 Tartu, seaduslik esindaja juhatuse liige V. T. );

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. L. (XXX); kostja OÜ

Eisentec (registrikood 11289937, asukoht Kaagvere küla, Mâksa

vald, Vooru, 62302 Tartumaa); kostja lepinguline esindaja A. M.

(XXX).

07.04.2008.a

Istungisekretür Astrid Sâgi

Jüri Latko

Tôlk

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Likriche Trading hagi OÜ Eisentec vastu vôlgnevuse 235 000,00 krooni ja

viiviste 41 800,00 krooni viljamôistmiseks.

Vilja môista OÜ-lt Eisentec vôlgnevus 235 000,00 krooni (kakssada kolmkümmend viis

tuhat) ja viivised 41 800,00 krooni (nelikümmend üks tuhat kaheksasada) OÜ Likriche

Trading kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jitta menetluskulud OÜ Eisentec kanda.

Menetlusosaline vôib nôuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmââramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 pâeva jooksul, alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jôustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled vöivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nöus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÖUE JA PÖHJENDUSED

Hageja ja kostja sölmisid 15.12.2006.a lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja

teostama töid kostja ehitusobjektil XXX asuvas korterelamus. Lepingu p-s 3 lepiti kokku tööde

kogumaksumuseks 550 000,00 krooni koos käibemaksuga. Tööde maksumus kujunes vastavalt

hinnakalkulatsioonile 10.12.2006.a. Kostja palus 20.12.2006.a, et hageja esitaks arved teostatud

tööde eest mitte kostjale, vaid kostjaga seotud äriühingule XXX, kes täidab kolmanda isikuna

lepingust tulenevad kohustused. Hageja teostas tööd ja esitas kokkuleppe kohaselt kostjale aktid

ja arved, sh. XXX, kokku summas 545 000 krooni. XXX tasus möningase viivitusega hagejale

kolmest esimesest arvest, arved nr 19-21, tuleneva summa, kokku 310 000 krooni. Arveid nr 25

ja 26, kokku summas 235 000 krooni, pole kostja ega XXX siiani tasunud. Lepingu p.4.2

kohustus kostja teostatud tööde vastuvötuaktid allkirjastama 2 tööpäeva jooksul alates aktide

saamise päevast ja need töövötjale tagastama vöi esitama kirjalikud motiveeritud pretensiooni

tööde vastuvötmisest keeldumise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pretensioone tööde kohta

ei esitata, loetakse tööd vastuvöetuks ning kostjal on kohustus hageja poolt esitatud arved

tasuda. Arve 25 aluseks olevad tööd oli hageja valmis kostjale üle andma 27.01.2007.a ning ta

esitas kostjale tööde kohta akti ning 28.01.2007.a akti aluseks oleva arve. Kostja aktile nr 25

pretensioone ei esitanud. 29.03.2007.a esitati kostjale akt nr 26. Aktile pretensioone ei

järgnenud ning edastas kostjale 13.04.2007.a ka arve nr 26. Hageja löpetas köik lepingus

kokkulepitud tööd 04.02.2007.a. Lepingu p 4.3. kohaselt maksab tellija mitteöigeaegsel

tasumisel viivist 0,1% päevas lepingulisest maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte

rohkem kui 8% lepingu maksumusest. Hageja arvestab kostjalt nöutavast viivisest maha

omapoolse lepingu rikkumisega seotud kostja vöimaliku leppetrahvinöude ja nöuab kostjalt

viiviseid summas 41 800 krooni.

Hageja palub kostjalt välja möista 235 000 krooni ja hagi esitamise hetkeks

sissenöutavaks muutunud viivis summas 41 800 krooni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED IIAGILE (tl 37-39, 118, 215)

Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kostja ei ole nöus hageja väitega, et teostatud tööde

arved ja aktid tuli vastavalt kokkuleppele esitada ()XXX. XXX lepingu pooleks ei ole. Kostjaga

kokkuleppe alusel kandis XXX hagejale avansilisi makseid 310 000 krooni, seega mitte üleantud

tööde alusel. Hageja ei OIC seniajani töid lepingu kohaselt üle andnud. Teostatud tööde maht

on kostjale teadmata. Hageja ei ole hagi juurde Iisatud tööde üleandmise akte kostjale esitanud.

Kostja on tööde üleandmise aktid saanud esmakordsell koos hagiga. Pöhjendatud ei ole hageja

väide, et köik lepingujärgsed tööd on teostatud. Hageja on näidanud, et tööd tuleb teostada elamu

12-s püstakus, tegelikult on elamul aga 1 1 püstakut, seega tuleks lepingu hinnaks lugeda 534

011 krooni (550 00015 989). Hageja poolt on vahetamata 33 WC- potti summas 73 986 krooni,

vahetamata on 33 siugtoru summas 73 986 krooni, teostamata korterisisesed eritööd summas 26

550 krooni, teostamata on väiksemas mahus korterisisesed tööd summas 9 027 krooni,

vahetamata on mööturid summas 25 960 krooni. Kokku moodustab teostamata lepinguliste

tööde maht 209 509 krooni. Kuna lepinguliste tööde maht, mida tööde ülekontrollimisega saab

lugeda teostatuks moodustab 324 502 krooni ja tasutud on hagejale 310 000 krooni, siis esialgse

teostatud tööde mahu hinnangu kohaselt völgneb kosija hagejale 14 502 krooni. Kuna hageja

on rikkunud oluliselt lepingu tähtaega, tööd ei valminud lepingu tähtajaks, tööde

üleandmisevastuvötmise akte ega arveid ei esitatud lepingus ettenähtud korras kostjale ja kostja

neid ei saanud enne kui hagiga, siis on pöhjendatud lugeda hageja lepingu tähtaega rikkunuks

ja pöhjendatud on tasaarvestada hageja nöue 14 502 krooni kostja nöudega viivise osas 44 000

krooni. Samas on kostja saanud ka kahju asendustäitmisega hageja tööde ümbertegemisel

summas 24 190 krooni. Kostja esindaja R. L. on oma nägemuse lepingujärgse hinna

alandamisest koostanud 29.03.2007.a. (tööde-üleandmise ja vastuvötmise akt) ja selle hagejale

esitanud. Hageja sellega nöustunud ei ole. On pöhjendatud kostja poolt tasumine vaid hageja

poolt tehtud tööde mahtude järgi, mitte aga söltumatult tegelikult tehtud töödc mahust ikka

lepingu kogusumma, nagu seda nöuab hageja. Lepingu p-s 7.6 on pooled kokku leppinud, et

tasumine toimub tehtud tööde mahtude järgi, mis vastab VÖS ys 112 lg I toodud pöhimöttele

ja millistest alustest tuleneb lepingulise hinna alandamise öigus.

Kuna hageja ei ole ettenähtud korras töid üle andmiseks teostanud, akte ei ole vastavalt

lepingutingimustele koostatud, esitatud ega ka kostja kätte saanud, ajveid ei ole kosija kätte

saanud, siis puudub hagejal öiguslik alus lepingus toodud tingimustele mittevastavalt esitatud

arvete alusel viiviste nöudeks.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, vandeadvokaat, K. L., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja

nöue pöhineb 15.12.2006.a sölmitud töövötulepingul. Kostja pidi teostama töid Tallinnas XXX

objektil ja kostja pidi maksma hagejale tasu, käesolevaks ajaks on maksmata 235 000 krooni.

Hageja on teostanud töid lepingujärgselt, korteriühistul pretensioone ei olnud, tööd olid ära

tehtud. Olulist tähtsust omab asjaolu, et kostja ei ole omalt poolt esitanud hagejale ühtegi

pretensiooni enne seda, kui hageja esitas nöude kohtule. Pooled on majandus- ja

kutsetegevusega tegutsevad ettevötted, tuleb lugeda tavapäraseks seda, et kui töödes esineb

puudusi, esitatakse pretensioonid viivitamatult. R. L. koostas 29.03.2007.a akti, mille ta esitas

hagejale kooskölastamiseks. Aktis on viidatud, et hageja vöib kostjale esitada arve summas 79

888.80 krooni, hageja leidis, et see ei ole öige kuna ta peab saama lepingujärgse tasu. Seega on

väga üheselt välja toodud, et R. L. selle objektil ka tegutses. Kostjale on ära makstud KÜ poolt

lepingujärgne tasu ja hea usu pöhimöttega ei ole kooskölas see, kui kostja, kui peatöövötja jätab

omalt poolt alltöövötjale maksmata. Kostjale maksis lepingujärgse tasu ära XXX. Pangakonto

väljavötetest on näha, et kostja on saanud 600 000 krooni. Kostja ei ole eitanud, et on saanud

kätte lepingujärgse tasu. Alltöövötjale tuli tasuda lepingu 15.12.2006.a järgi. Hageja tugineb

VÖS S-le 643 ja S-le 644 lg 1,3. Kostja pidi vaatama viivitamatult töö üle ja teatama puudustest,

kostja seda teinud ei ole, vastuväited on esitatud alles hagi vastuses, see on rohkem kui pool

aastat hiljem. Kuna kostja ei ole viivitamatult puudustest teatanud, siis ei saa ta praegu enam

mingitele puudustele viidata. Mingit takistust selleks, et kostja ei saanud varcm pretensiooni

esitada ei olnud. Kostja lihtsalt ei soovi oma lepingujärgseid kohustusi täita ja soovib hageja

arvelt rikastuda. Ei ole mingit alust, miks hageja ei peaks saama kostjalt kätte oma

lepingujärgset tasu.

Hageja seaduslik esindaja, V. T., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema pidi tegema

teostatud tööde joonise, mille ta andis Korteriühistule, kuid need ei sobinud. R. L. pidi joonised

tegema uuesti. Aktid pidid olema XXX juhataja käes, R. L. ütles, et ta ei ole saanud neid kätte,

et originaalid jäävad KÜ kätte, koopiatest üks pidi jääma talle, teine R. L. kätte. Kuid need aktid

sai ta kätte alles 2007.a löpus läbi kohtu. Seega ei saanud olla pretensioone ja alles siis kui R. L.

tegi teostatud tööde joonised, sai ta üleandmis-vastuvötuaktid korterühistu käest, kus oli summa

79 888 krooni, millega ta nöus ei olnud. Tööd löpetati veebruari alguses 2007.a.

Kostja esindaja, A. M. poolt kohtule antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista. Poolte

vahel on sölmitud töövötuleping, mille kohaselt on hageja kohustused teostada tööd vastavalt

hinnakalkulatsioonile 55-s korteris ja 12 püstakus. Hageja on seisukohal, et tal on öigus saada

lepingus näidatud tasu. Kostja selle seisukohaga nöus ei ole, sest hageja on täitnud lepingut

osaliselt. Hageja ei ole töendanud, millises ulatuses ta tegelikult töid on teostanud.

Hinnakalkulatsioon sätestas tööde tegemist 12-s püstakus, tehti aga I Ls püstakus, tööd oli

vähem nii korterisiseselt kui püstakute osas. On töendamata, et tööd löpetati jaanuaris 2007.a.

Hageja väited, et ta ei ole saanud kostjalt tööde kohta pretensioone on alusetud. 03.03. on kostja

oma vastuses ära toonud, et pretensioone on esitatud telefoni teel, on esitatud könede eristused.

Seadusandluses ei ole sellist sätet, et viivitamatult tuleb puudustest teatada, vaid puudustest

tuleb teatada möistliku aja jooksul.

Tunnistaja, R. L. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema vöttis lepingu sölmimisest

ja koostamisest osa kostja esindajana. Ta käis OÜ-u Likriche Trading esindajaga objekti peal,

sai arutatud, mis töid ja mis mahus oli vaja teha, sai tehtud hinnakalkulatsioon. OÜ Likriche

Trading nöudis, et lepingusummaks oleks 550 000 krooni, mille eest oleks köik tööd tehtud.

Lepingus oli 12 püstakut, 55 korterit, tegelikkuses oli püstakuid 11. Oli vaja löpetada vee- ja

kanalisatsioonitööd, mis osaliselt olid valesti tehtud, korterites oli vaja vahetada WC pott, siug

ja ka korterisisesed tööd. Lepingu järgi tegi OÜ Likriche Trading töid püstakute kaupa. Arvet

enne vastu ei vöetud, kui kokkulepitud tööd oli ära tehtud. Eisentec OÜ maksis omast rahast

OÜ-le Likriche Trading raha, et viimane saaks maksta oma töötajatele palka. Esimene trepikoda

sai valmis peale jöule. Üleandmis-vastuvötmisakte ei olnud. Keldritööd pidi olema löpetatud I

I. jaanuariks, kuid 11. jaanuariks neid töid valmis ei saadud ja lepiti kokku, et arve esitatakse

ära ja raha saab üle kantud. Raha kanti üle kahes jaos ja umbes 200-300 000 krooni oli tolleks

ajaks üle kantud. Tegemata jäi 4.sektsioon, ja osaliselt olid tegemata korterisisesed tööd. OÜ

Likriche Trading löpetas ära pöhitööd, püstakud ja keldri. Korterisiseste tööde parandustööd

tegi Eisentec OÜ, mille kohta vormistati parandustööde hinnakalkulatsioon. Ta edastas OÜ-le

Likriche Trading tööde löppakti projekti, kus oli kirjas teostatud tööde loetelu. OÜ Likriche

Trading oli teostanud korterisiseseid töid umbes 170 000 krooni ulatuses. Korteriühistu ja OÜ-

u Eisentec vahel oli hind enne kokkulepitud, kui Eisentec OÜ sölmis lepingu OÜ-ga Likriche

Trading. Lepingus hinda fikseeritud ei olnud, tööde hind oli pakkumises, mis on lepingu osaks.

KÜ maksis 576 000 krooni köikide tööde eest Eisenteci OÜ-le. Kuna OÜ Likriche Trading

lahkus objektilt ja väitis, et köik on korras, siis Eisentec OÜ parandas eelnevalt KÜ-s tehtuid

töid. 29.03.2007.a tööde üleandmis-vastuvötmise akt, on tema poolt koostatud ja see oli lihtsalt

tema nägemus, teine pool pidi tegema oma nägemuse. Kohtule on esitatud 55 korteri aktid.

Poolte vahel oli suuline kokkuleppe, et arved tehti OÜ-le Samendro. 27.03. andis OÜ Eisentec

oma tööd Kilbi 8-1e üle. Ühepoolset avaldust hinna alandamiseks Eisentec ()Ü poolt OÜ-le

Likriche Trading tehtud ei ole.

Tunnistaja, V. M., poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema oli XXX juhatuse liige

maikuuni 2006.a. Maja remondiks telliti küttesüsteemi renoveerimise tööd, köigi püstakute, WC

pottide, siugtorude, torude vahetus. Iga korteri kohta koostati akt. Kui korteriomanik ei olnud

mingi tööga rahul, ei kirjutanud ta aktile alla ja puudused körvaldati ning korteriomanik kirjutas

aktile alla. Objektil teostas töid V. T. ja köik oma tehtud vead parandasid nad ise ära. Akte, mis

oleks jäänud alla kirjutamata, ta näinud ei ole, sest ta ise käis köik korterid läbi ja vaatas üle,

Maja vastuvötmise otsusele kirjutasid alla juhatuse liikmed ja ühistu esimees, pretensioone ei

olnud. Ta teab, et maksti nende tööde eest, mida tegi V. T. brigaad, sest iga korter kirjutas alla

arvetele, mis nende korteris tehti. Maksmine toimus ühistu kaudu. Need korterid, kes kirjutasid

aktile alla, olid tööga rahul ja kui korteriomanik ei olnud vöimeline korraga välja maksma kogu

nöutavat summat, siis jagati see summa mitmeks jupiks ja iga makstud jao kohta käis kviitung,

mis laekus esimehe kälte ja sellega sai tuvastatud kogu teostatud töö ja V. T. brigaadi töö sai

tasustatud. Tööd on tehtud, muidu ei oleks keegi pannud oma allkirja aktile. Ta ei saa kinnitada,

kas R. L. suhtles korteriomanikega tehtud tööde osas. Korteriomanikud maksid tehtud tööde

eest korteriühistule. Ta ei tea täpselt kuna 2007.aastal tööd Iöpetati.

KOHTU PÖHJENDUSED

Völaöigusseaduse 635 lg I kohaselt töövötulepinguga kohustub üks isik (töövötja) valmistama

Vöi muutma asja Vöi saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Poolte vahel sölmiti 15.12.2006.a ehituse töövötu leping nr XXX (tl 11-13), mille kohaselt

kohustus hageja teostama töid kostja ehitusobjektil XXX asuvas korterelamus. Lepingu p-i 2

kohaselt oli tööde teostamise perioodiks 18.12.2006 kuni 30.01.2007.a. Lepingu p-s 3 on

objekti lepinguline maksumus vastavalt teostavate tööde hinnapakkumisele 550 000,00 krooni

koos käibemaksuga. Hinnakalkulatsioonist 10.12.2006.a (tl 14) nähtub, et OÜ Likriche Trading

on tööde maksumuseks kokku koos käibemaksuga arvestanud 550 000 krooni.

Kostja väidab, et hageja ei ole temale teostatud tööde kohta akte ja arveid saatnud. Arved ja

aktid sai kostja kätte alles 21.05.2007 koos hagimaterjalidega.

Hageja poolt on hagimaterjalide juurde lisatud arved ja aktid, mille kohaselt hageja esitas

27.01.2007.a kostjale akti nr 25 ja 28. 01.2007.a arve nr 25 (tl 21-22). Akti nr 26 esitas hageja

kostjale 29.03.2007.a ja arve nr 26 esitas hageja 13.04.2007.a.(tl 23-24). Aktid on allkirj

astamata.

Poolte vahel sölmitud lepingu p. 4.2 kohaselt tellija volitatud esindaja kohustub teostatud tööde

aktidele alla kirjutama kahe tööpäeva jooksul alates nimetatud aktide saamise päevast ja need

töövötjale tagastama, Vöi esitama kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvötmisest

keeldumise kohta. Kui motiveeritud otsust tööde vastuvötmisest keeldumise kohta kahe

tööpäeva jooksul alates tööde vastuvötuaktide saabumist ei ole esitatud, loetakse tööd

vastuvöetuks ja jöustub lepingus toodud maksegraafik p.4. I .

Kohtule esitatud aktidest ja arvetest nr 19 (tl 15-16), nr 20 (tl 17-18) ja nr 21 (tl 19-20) nähtub,

et XXX on tasunud hagejale esitatud aktide ja arvete alusel kokku 310 000,00 krooni (tl 26).

XXX teatisest 30.10.2007.a (tl 122) nähtub, et XXX on tasunud hagejale vastavalt kokkuleppele

OÜ-ga Likriche Trading arved nr 1921.

VOS 643 näcb ette, et kui tellija on töövötulepingu sölminud oma majandus-vöi

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama Vöi üle vaadata laskma. Poolte vahel

sölmitud lepingust nähtuvalt on tööde Iöpetamise tähtajaks näidatud 30.01.2007.a.

VÖS 644 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövötjale

möistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai Vöi

pidi teada saama. Oma majandus- Vöi kutsetegevuses töövötulepingu sölminud tellija peab

Iepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata

töövötjale töö lepingutingimustele mittevastavusest öigeaegselt Vöi ei kirjelda oma

majandusVöi kutsetegevuses sölmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt, ei Vöi tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Seega oli kostja kohustuseks hiljemalt 30.01.2007.a tööd üle vaadata. Kostja töid üle ei

vaadanud ja ei esitanud ka töövötjale möistliku aja jooksul pretensioone tehtud tööde puuduste

kohta. Sellega rikkus kostja töövötulepingust tulenevaid tellija pöhikohustusi. Seega asjaolu, et

kostja väidetavalt ei saanud kätte hageja poolt esitatud akte ja arveid ci oma antud juhul tähtsust

kuna kohustus töö üle vaadata tuleb seadusest.

Völaöigusseaduse 76 lg 1,2 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule vöi seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja möistlikkuse pöhimöttest, vöttes arvesse tavasid ja

praktikal

Völaöigusseaduse 7 kohaselt völasuhtes loetakse möistlikuks scda, mida samas olukorras heas

usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt möistlikuks. Möistlikkuse hindamisel arvestatakse

völasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- vöi kutseala tavasid ja praktikat, samuti

muid asjaolusid.

Arvestades, et nii hageja kui ka kostja on mölemad oma majandustegevuses samal alal

tegutsevad isikud, siis on ebamöistlik, kui pretensioon esitatakse alles vastuses hagiavaldusele.

Kohtule esitatud konto väljavöttest (tl 80-81) nähtub, et XXX on kostjale üle kandnud 576

784,00 krooni. Seega on XXX kostjale tehtud tööde eest tasunud. Tunnistajate R. L. ja V. M.

poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et hageja poolt jäid tegemata osaliselt korterisisesed tööd

on vastuolulised. Tunnistaja V. M., kes oli XXX juhatuse liige kinnitas kohtuistungil, et köik

tööd tehti ja vead parandati V. T. brigaadi, so. hageja poolt ära ja pretensioone ei olnud. Muid

töendeid selle kohta, et KÜ-I oleks olnud kostjale pretensioone, kohtule esitatud ei ole.

XXX esitas 29.03.2007.a (tl 193) hagejale XXX poolt koostatud tööde üleandmis-

vastuvötmisakti, mille kohaselt Likriche Trading OÜ on üle andnud ja XXX on vastu vötnud

lepingu nr XXX järgsed tööd summas 394 888,88 krooni. Tellijaks on XXX (Eisentec OÜ) ja

töövötjaks Likriche Trading Oü. Üeandmis-vastuvötmisakti p. 4 kohaselt on osapooled

eelnevalt suusönaliselt kokku leppinud, et XXX on üle vötnud Eisentec OÜ kohustused

15.12.2006.a sölmitud töövötulepingust XXX tulenevalt. Üleandmis-vastuvötmisakti p 3

kohaselt osapooled loevad töölepingu XXX summas 394 888,8 krooni täidetuks ja töövötja vöib

esitada arve summas 79 888,8 krooni.

Kostja käsitleb eelpoolnimetatud akti hinnaalandamise ettepanekuna.

Völaöigusseaduse 112 lg 2 kohaselt hinna alandamine toimib avalduse tegemisega teisele

lepingupoolele.

Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja sellest peab tingimusteta ilmnema hinna

alandamise tahe. Kohus on seisukohal, et üleandmis-vastuvötmisakti 29.03.2007.a ei saa

käsitleda hinnaalandamise avaldusena VÖS 112 lg 2 mötte kohaselt, kuna aktist ei nähtu

üheselt, et soovitakse hinda alandada. On tehtud vaid hagejale ettepanek, et ta vöib kostjale

esitada arve kostja poolt näidatud summas. Samuti ei ole aktis ära toodud neid pöhjendusi, mis

oleksid üheselt arusaadavad, mis pöhjusel hinna alandamist soovitakse. Tunnistaja R. L.

kimitas kohtuistungil, et ühepoolset avaldust OÜ-u Eisentec poolt OÜ-le Likriche Trading

tehtud ei ole.

Oma pöhjendused hinna alandamiseks on kostja välja toonud esmakordselt vastuses

hagiavaldusele (tl 37-39) 05. juunil 2007.a. Üldist tähtaega hinna alandamise öiguse

kasutamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Seega on kohus seisukohal, et lähtuda tuleb

Völaöigusseaduse 5-s 7 kriteeriumitest. Arvestades, et kostja on rikkunud töövötulepingust

tulenevaid tellija pöhikohustusi, töid üle ei vaadanud ja ei esitanud ka töövötjale möistliku aja

jooksul pretensioone, siis ei saa antud juhul lugeda möistlikuks hinna alandamise esitamist

vastuses hagiavaldusele.

Seega arvestades töendeid kogumis on kohus seisukohal, et hageja nöue kos!ialt lepingujärgse

pöhivölgnevuse summas 235 000,00 krooni väljamöistmiseks on pöhjendalud ja kuulub

rahuldamisele.

Hageja palub kostjalt välja möista viivis summas 41 800 krooni.

VÖS 113 lg I sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral vöib völausaldaja

nöuda völgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenöutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud körgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Poolte vahel sölmitud töövötulepingu p 4.3 (tl I l) kohaselt maksab tellija mitteöigeaegsel

tasumisel viivist 0,1 % päevas lepingulisest maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte

rohkem kui 8% lepingu maksumusest.

Hageja nöue viivise väljamöistmiseks kostjalt on pöhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja

kostjalt kuulub valjamöistmisele hageja kasuks viivis summas 41 800 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses vöi menetlust löpetavas määruses. TsMS 173 lg 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS 162 lg I kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tulenevalt TsMS 162 lg I kannab antud asjas Likriche Trading OÜ poolt kantud menetluskulud

täies ulatuses Eisentec OÜ.