2-07-24741/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-24741 Tsiviilasi LK hagi DGvastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LK(ik XXX elukoht XXX Kostja: DG(ik XXX, elukoht XXX), esindaja Danil Lipatov Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 07.04.2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja LK, hageja esindaja Jelena Metsalu kostja DG, kostja esindaja Danil Lipatov RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada VK`i (ik XXX) põlvnemine DG`ist (ik XXX).

3. Välja mõista DG`ilt LK kasuks VK`i (ik XXX) ülalpidamiseks igakuine elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 30.10.2007. a kuni VK`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a.

4. Välja mõista DG`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 02.07.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kohtul tuvastada XXX. a sündinud VK`i põlvnemine kostjast. Lapse sünnitunnistusele on kantud emana LK, isa kohta andmed puuduvad. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista VK`i ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus alates XXX. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, ainus sissetulek on emapalk, lapsetoetus ning üksikvanema lapsetoetus. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 03.04.2008. a kohtule esitatud hagivalduse täpsustuses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 30.10.2007. a 3000 krooni kuus. Hageja kalkulatsiooni kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 5999,60 krooni, millest toidule kulub 1798 krooni; lasteaiale 854,00 krooni; hügieenitarvetele 900 krooni; ravimitele, vitamiinidele 300 krooni; osteopaat ravi 106 krooni; riietele, jalatsitele 835 krooni kuus; mänguasjadele, raamatutele ja pliiatsitele 350 krooni kuus; kommunaalteenustele 716,60 krooni ja muudele kuludele (passi, elamisloa vormistamine) 140 krooni. Tõendid: sünnitunnistus, väljavõtted rahvastikuregistrist, Tallinna XXX lasteaia tõend, arsti saatekiri, arved, EOKOÜ tõend. Kostja seisukoht ja menetluse käik Oma kirjalikus vastuses kohtule tunnistab kostja hagi osaliselt. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja ei ole isa, siis puudub kostjal kohustus maksta elatist. Hageja ei ole tõendanud lapse igakuiseid vajadusi. Kostja on nõus maksma elatusraha lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus. 07.04.2008. a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Tõendid: väikelaenuleping nr 07-125433-VL, laenu tagastamise graafik, palgatõend. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

PkS (Perekonnaseaduse) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. PkS § 42 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Pooled ei vaidle lapse VK`i põlvnemise nõude osas. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr XXX alusel on 99,99994%-i tõenäosusega lapse isa DG. Tuginedes ekspertiisiaktile saab hagejat pidada XXX. a sündinud VK`i isaks.

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohtule esitatud töötasu tõendi kohaselt on kostja netotöötasu suurus igakuiselt ca 6000 krooni ning see ei võimalda maksta kostjal poolte ühisele tütrele elatist 3000 krooni kuus. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PkS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kohus tuvastas VK`i põlvnemise kostjast PkS § 42 alusel. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates põlvnemise tuvastamisest, s.o alates 30.10.2007. a.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub vastuhagis kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg

2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 22 500 krooni (9 x 2500 = 22 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 22 500 krooni riigilõivu 1500 krooni.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Maie Seppo kohtunik