2-07-21780/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-21780

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Nona Alas Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2008 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-21780 Tsiviilasi, hageja nõue

AS E avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: AS E (registrikood XXX XXX) hageja esindaja: Eerika Erlach (XXX) kostja: RR(isikukood XXX, XXX) Resolutsioon

1. Välja mõista RR(isikukood XXX) AS E kasuks hageja menetluskulud summas 1342,63 krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks krooni ja 63 senti). Menetluskulud tuleb tasuda Lindorff Eesti AS kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas, selgitusse märkida toimiku nr 4400631.

2. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada RRi tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Määruse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused

Tsiviilasjas nr 2-07-21780 24.09.2007.a. tehtud ja 29.10.2007.a. jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus AS-i E hagi RR´i vastu tagaseljaotsusega ja otsustas jätta AS-i E poolt kantud menetluskulud, s.o. riigilõiv ja õigusabikulu RR´i kanda.

AS E esitas 01.11.2007.a. avalduse, millega hageja palub menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulud summas 1092,63 krooni. Avaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud 29.03.2008.a.

05.04.2008.a. saatis RR kohtule e-kirja, milles teatas, et tasub oma võlga juba üle poole aasta ja soovitas kohtul leida maksegraafik, teha oma asjad korda ja siis saata oma rumalusi laiali. 16.04.2008.a. e-kirjaga selgitas kohtunikuabi, et Harju Maakohtu menetluses on AS E avaldus menetluskululude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-07-21780. RR on menetluskulud

2-07-21780

välja mõistetud Harju Maakohtu 24.09.2007.a. otsusega. AS E vastav avaldus on edastatud ja menetlus viiakse läbi vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Kohtule ei ole esitatud maksegraafikut menetluskulude osadena tasumise kohta.

17.04.2008.a. teatas RR kohtule e-kirjaga, et kuna ta maksab, siis kohtu asi on need otsad üles leida ja vaadata, kas on olemas laekumised E-le või mitte. RRil isiklikult ei ole mingit graafikut vaid on isiklik rahakott, millest kohus tahab ühe ja sama asja eest kasseerida ühte ja sama summat. RR soovitab kohtul otsida tema laekumised üles, kuna RR ei tea AS E ja kohtu vahelisi asjaajamisi.

24.04.2008.a. teatas kohtunikuabi hagejale, et RRi teatel on kostja asunud hagejale võlga tasuma maksegraafiku alusel ja soovis teada, kas nimetatud maksegraafik on olemas ja kas graafik hõlmab ka menetluskulude 1342,63 krooni tasumist.

24.04.2008.a. teatas AS E esindaja kohtule, et hageja on 31.08.2007.a. sõlminud kostjaga kompromissi, kuid kostja ei ole kompromissi hagejale allkirjastatult tagasi saatnud. Käesoleva hetkeni ei ole kostja hagejale midagi ka tasunud ning maksegraafik on käesolevaks hetkeks tühistatud.

Kohtunikuabi asub seisukohale, et menetluskulude tasumine kostja poolt ja menetluskulude osadena tasumiseks sõlmitud maksegraafiku olemasolu ei ole tõendatud, kuna kohtule ei ole esitatud maksegraafikut ja menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks käesoleva kohtumäärusega.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

1. jaanuari 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 02.01.2008, Intressimäära avaldamise teated)

Kohaldatud õigusnormid

TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas kohtunikuabi