2-06-32451/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohtuasja number 2-06-32451 Otsuse kuupäev 05.mai 2008.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi NO(isikukood XXX) hagi VO(isikukood XXX) vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 28.aprill 2008.a. Istungile ilmunud menetlusosalised Hageja NO Kostja VO

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada NO`i ja VO`i abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Välja mõista VO`ilt igakuine elatusraha tütar AO`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 03.11.2005- 17.03.2008.a. summas 2000 (kaks tuhat) krooni ja igakuine elatusraha alates 18.03.2008.a. kuni tütar AO`i täisealiseks saamiseni s.o. XXX.a. summas 3000 (kolm tuhat) krooni NO`i kasuks.

Poolte menetluskulud abielulahutuse nõudes jätta nende endi kanda. Elatise nõudes jätta NO`i menetluskulud VO`i kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu, kuna poolte vahelised abielusuhted on lõppenud juba 2005.a. Poolte abielust sündis tütar A , tütar elab hagejaga. 2005.a. septembrist ei ole kostja lapse ülalpidamiseks raha eraldanud. Tütre ülalpidamiseks kulub hagejal 4000 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu ning mõista välja kostjalt tütre A ülalpidamiseks elatis igakuiselt 2000 krooni alates 03.11.2005.a. Menetluse jooksul suurendas hageja elatise nõuet ja palub alates 18.03.2008.a. välja mõista kostjalt tütar A ülalpidamiseks 3000 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikku vastust hagiavaldusele ja nõude suurendamisele kostja ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus istungil abielulahutusega. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja toetab hageja nõuet, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd pooled väljendasid kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse poolte leppimiseks ja abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise poolte tütre A ülalpidamiseks ajavahemikul 03.11.2005.a.-17.03.2008.a. summas 2000 krooni ja alates 18.03.2008.a. summas 3000 krooi igakuiselt. Kohtuistungil võttis kostja hageja nõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil hagi, tuleb hagi rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et pooltel on XXX.a. sündinud tütar A. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et laps elab hagejaga, kostja lapse ülalpidamiseks elatist ei tasu. PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PerekS § 61 lg

1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Asjas puudub vaidlus, et enne hagiavalduse esitamist kostja lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt ei tasunud.

Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb täielikult rahuldada.

MENETLUSKULUD Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud abielulahutuse nõudes jätta nende endi kanda.

Arvestades asjaolu, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta elatise nõudes kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik