3-07-1997/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-1997

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1997 Haldusasi Jeppe Auto OÜ kaebused Tööturuameti 13.07.2007.a otsuse nr 5.1-3/33189, 14.09.2007.a vaideotsuse nr 5.1-3/36471-1 ja 03.10.2007.a otsuse nr 5.1-2/4078-4 tühistamiseks ning Tööturuameti Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.04.2008 Menetlusosalised Kaebuste esitaja Jeppe Auto OÜ, esindajad Reedik Niilus ja vandeadvokaadi abi Siiri Traat Vastustaja Tööturuamet, esindaja Teet Torgo RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tööturuameti 13.07.2007.a otsus nr 5.1- 3/33189 „Eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmine ja ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks” ning 03.10.2007.a otsus nr 5.1-2/4078-4 „Taotluse rahuldamise otsuse nr 12 kehtetuks tunnistamine”.

2. Kohustada Tööturuametit Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a taotlust uuesti läbi vaatama.

3. Muus osas jätta kaebused rahuldamata.

4. Mõista Tööturuametilt Jeppe Auto OÜ kasuks välja menetluskulud summas 45 000 (nelikümmend viis tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jeppe Auto OÜ esitas 18.01.2007.a sotsiaalministri 04.04.2006.a määruse nr 35 „Meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul», välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri” § 6 lõike 1 alusel taotluse struktuuritoetuse saamiseks summas 954 640 krooni. Vormi A punkti 5.2. kohaselt on projekti üldiseks eesmärgiks aidata puuetega inimestel paremini integreeruda ja saada konkurentsivõimelisemaks tööturul ning parandada seeläbi nende elukvaliteeti. Projekti otsese eesmärgina valmib 40-tunnine teoorialoengukursus viipekeele tõlkega ning viiakse läbi näidiskursus kümnele vaegkuuljale. Punkti 11 kohaselt oli projekti alguskuupäevaks 01.05.2007.a ning lõpukuupäevaks on 31.08.2008.a (kd I tl 15-66).

2. Tööturuamet (TTA) tegi 30.03.2007.a taotluse rahuldamise otsuse nr 12. Otsuse nr 12 punkti 1 kohaselt määrati toetuse maksimaalse suurusena 955 320 krooni ehk 79,98% projekti kogumaksumusest. Punkti 2 kohaselt määrati Eesti avaliku sektori minimaalse finantseeringuna

239 160 krooni ehk 20,02% projekti kogumaksumusest. Punktiga 5.1. kohustati toetuse saajat rakendama projekti vastavalt esitatud taotlusele (kd I tl 67-69).

3. TTA 11.04.2007.a otsusega parandas TTA 30.03.2007.a otsuses nr 12 oleva ebatäpsuse (ekslikult oli märgitud toetuse saajana SA Tartu Ärinõuandla), nimetades toetuse saajana Jeppe Auto OÜ (kd I tl 70).

4. TTA ja Jeppe Auto OÜ vahel toimus 09.05.2007.a kuni 21.05.2007.a e-kirjavahetus. Seoses vajadusega projekti eelarvet muuta paluti TTA-l muudatuse projekt eelnevalt kooskõlastada (kd I tl 71-75).

5. Jeppe Auto OÜ esitas 21.05.2007.a TTA 30.03.2007.a taotluse rahuldamise otsuses nr 12 sisaldunud eelarve muutmise taotluse. Selle vajadust põhjendati järgmiselt: „Palume Teie nõusolekut muuta projekti /..../ eelarvet (eelarve maht jääb samaks) seoses koolituse läbiviimisega kahes etapis. Koolituse läbiviimise kahes etapis tingis vajadus kaasata vaegkuuljaid ja viipekeele tõlki juba projekti algfaasis, et täiendada viipekeelset liiklusterminoloogiat, kuna vastav terminoloogia on puudulik. Samuti kontrollida õppemetoodika sobivust vaegkuuljate õpetamisel ning vajadusel viia sisse korrektuurid õppeprogrammi” (kd I tl 76-95)

6. TTA teatas 14.06.2007.a otsuses, et Jeppe Auto OÜ poolt esitatud eelarve muutmise taotlus ei vasta nõuetele ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Otsuse punktis 2 on selgitatud, et projekti kulud inventarile ei ole ratsionaalsed ja säästlikud, moodustades 27,7% kogukuludest (kd I tl 96-98).

7. Jeppe Auto OÜ esitas 20.06.2007.a vastuskirjana TTA-le argumendid, miks ta ei nõustu TTA seisukohtadega ning miks kuulub eelarve muutmise taotlus rahuldamisele (kd I tl 100-102).

8. TTA tegi 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks toetuse kasutamisel. Otsuse ja ettekirjutuse punkti 1 alusel jättis mitteabikõlblike kulude tõttu kuluridadel 1, 1.1, 1.2, 2.5, 2.7 ja 3 Jeppe Auto 21.06.2007.a esitatud eelarve muutmise taotluse rahuldamata. Otsuse ja ettekirjutuse punktis 2 tehti Jeppe Auto OÜ-le ettekirjutus projekti eelarve abikõlblikkuse nõuetega kooskõlla viimiseks ning avaliku sektori finantseeringu olemasolu tagamiseks. Punktis 2.1 leidis TTA, et eelarvereal 3 on mitteabikõlblikeks kuludeks planeeritud 92 000 krooni suurune kulutus inventari soetamisele. Punktis

2.2. märgiti, et alates 01.05.2007.a kuni 05.05.2008.a moodustab avaliku sektori finantseering 0% projekti eelarvest. Kulureal 2.5 on aastal 2007 ettenähtud avaliku sektori finantseering summas

178 400 krooni mitteabikõlbulik (kd I tl 103-106).

9. Jeppe Auto OÜ esitas 10.08.2007.a TTA-le vaide TTA 13.07.2007.a otsuse ja ettekirjutuse tühistamiseks ning eelarve muutmise taotluse rahuldamiseks (kd I tl 107-108).

10. TTA 14.09.2007.a vaideotsusega nr 5.1-3/36471-1 jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata (kd I tl 109).

11. TTA 03.10.2007.a otsusega nr 5.1-2/4078-4 tunnistati kehtetuks TTA 30.03.2007.a „Taotluse rahuldamise otsus nr 12“ (kd II tl 127-129)

12. Jeppe Auto OÜ esitas 15.10.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse TTA 13.07.2007.a. otsuse nr 5.1-3/33189 eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks ja ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks toetuse kasutamisel tühistamiseks, 14.09.2007.a vaideotsuse nr 5.1-3/36471-1 tühistamiseks ning TTA kohustamiseks vaadata kaebaja poolt 21.05.2007.a esitatud eelarve muutmise taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohtu 05.11.2007.a määrusega haldusasjas nr 3-07- 1997 võeti kaebus menetlusse ja tunnistati vastustajaks TTA (kd I tl 1-13, 119-124).

13. Jeppe Auto OÜ esitas 05.11.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse TTA 03.10.2007.a otsuse nr 5.1-2/4078-4 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 12.12.2007.a määrusega haldusasjas nr 3-07- 2256 võeti kaebus halduskohtu menetlusse, tunnistati vastustajaks TTA ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2008.a määrusega liideti kaebus ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-07-1997 ning haldusasja numbriks sai 3-07-1997 (kd II tl 110-123, 139-140). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja palub tühistada TTA 13.07.2007.a otsus nr 5.1-3/33189 „Eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmine ja ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks“, 14.09.2007.a vaideotsus nr 5.1- 3/36471-1 ja 03.10.2007.a otsus nr 5.1-2/4078-4 „Taotluse rahuldamise otsuse nr 12 kehtetuks tunnistamine“ ning kohustada Tööturuametit Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a taotlust uuesti läbi vaatama järgmistel põhjendustel.

14.1 TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsus rikub õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. TTA on kaebaja jaoks täiesti arusaamatult leidnud, et 30.03.2007.a taotluse rahuldamise otsusega nr 12 juba heaks kiidetud eelarve read on õigusaktides sätestatuga vastuolus. Kõik haldusorgani poolt välja toodud eelarve nö puudused (millega kaebaja ei nõustu) on varasemalt olnud TTA 30.03.2007.a otsusega nr 12 kinnitatud ning otsuse nr 12 pinnalt tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et läbiviidav projekt on nõuetekohane ning TTA toetab projekti elluviimist. Sellise veendumuse kujunemist toetasid ka TTA poolt e-kirja teel antud kinnitused. Kaebaja on terve projekti elluviimise vältel TTA-t pidevalt toimuvast informeerinud ning küsinud erinevatele tegevustele nõusolekut. Haldusorgani poolt vastu võetud otsus nr 12 ning kirjeldatud käitumine tekitasid ootuse, et TTA järgib otsuses nr 12 antud nõusolekut vastavalt eelarvele projekti toetada. TTA on 13.07.2007.a otsuse vastu võtmisega käitunud sõnamurdlikult. Kaebaja on asunud projekti ellu viima ning on võtnud seoses sellega endale kohustusi kolmandate isikute ees. Haldusorgani sõnamurdlik käitumine põhjustab kaebajale kahju. Kaebaja leiab, et eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmisele puuduvad igasugused seaduslikud alused.

Eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuses jäeti mitte-abikõlblike kulude tõttu eelarve ridadel 1, 1.1, 1.2, 2.5, 2.7 ja 3 Jeppe Auto OÜ poolt 21.05.2007.a esitatud eelarve muutmise taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas muutmise taotluse üksnes ridade 2.5 ja 2.7 osas. Eelarve read

1, 1.1, 1.2 ja 3 olid juba TTA 30.03.2007.a otsusega nr 12 heaks kiidetud. Kaebaja leiab, et kõik vaadeldavad kulud on abikõlblikud ning TTA kohaldab õigusakte valesti. Kuna TTA kinnitas otsuses nr 12 eelarve rea 2.5 õppetööja koolitusmaterjalide kulu 436 400 krooni ulatuses juba heaks, jääb arusaamatuks, mida tähendab väide TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuse Lisa 1 punktis 4, mille kohaselt on kulu mitte-abikõlbulik, kuna

562 800 krooni ei ole kulu sihtrühma õppetööks ja koolitusmaterjalideks. Kaebaja leiab, et õppetöö ja koolitusmaterjalide kulu on üks peamisi projekti kulu artikleid. Samuti on eelarve rea 2.5 kulude suurendamine vajalik, kuivõrd kaebaja otsustas otstarbekuse kaalutlustel vähendada sisseostetavat koolitusteenust (eelarve rida 2.7). Sisseostetava koolitusteenuse asemel ise vastava ülesande täitmine on soodsam ning tagab projekti eesmärkide kvaliteetsema saavutamise. Kuna kaebaja ei soovi kulutusi koolituse sisseostmisele (eelarve rida 2.7) üldse teha, jääb arusaamatuks, mida TTA on silmas pidanud, kui on märkinud TTA 13.07.2007.a otsuse Lisa 1 punktis 5, et sellel kulureal on mitte-abikõlblik kulu 69 996 krooni. Lisaks on TTA omaalgatuslikult hinnanud ka kulu ridasid 1, 1.1, 1.2 ja 3, mille osas ei ole Jeppe Auto OÜ eelarve muutmise taotlust esitanud ning soovib lähtuda otsuses nr 12 heaks kiidetud eelarvest.

Kui isikul ei ole võimalik faktiliste põhjenduse puudumise tõttu haldusaktist aru saada, miks tema suhtes vastav otsus langetati, on tegemist motiveerimata haldusaktiga, mis toob kaasa selle automaatse õigusvastasuse ja tühistamise. Kuigi TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuses viidanud selle õiguslikele alustele ning tsiteerinud seadust, pole tegelikkuses võimalik haldusaktist aru saada, milles vaadeldavate kulude mitte-abikõlblikkus seisneb. TTA ei ole oma otsust faktiliselt põhjendanud, mistõttu on otsus ka motiveerimata. Kuna eelarve ridade 2.5 ja 2.7 muutmiseks puuduvad seadusest tulenevad vastuväited – real 2.5 nimetatud kulu on abikõlblik – siis kuulub Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a taotlus eelarve muutmiseks rahuldamisele.

14.2 TTA 13.07.2007.a ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks toetuse kasutamisel on õigusvastane ja kuulub tühistamisele järgmistel põhjendustel. TTA 30.03.2007.a taotluse rahuldamise otsusega nr

12 on TTA kulu eelarve real 3 (kulud inventarile 92 000 krooni ulatuses) heaks kiitnud. Ettekirjutuses leiab TTA, et sama kulu on täies ulatuses mitte-abikõlblik, tehes sellega oma varasemale otsustusele vastupidise otsuse. Sisuliselt on TTA teinud kaebajale ettekirjutuse selle eest, et kaebaja TTA 30.03.2007.a otsust nr 12 järgib. Samuti ei puudu toetuse saajal avaliku sektori finantseering. TTA on 17.01.2007.a väljastanud taotluse vormil E partnerluse kinnituskirja, mille kohaselt kohustub TTA projekti kaasfinantseerima 239 160 krooni ulatuses. See moodustab 20,02% projekti kogumaksumusest ehk tegemist on nõuetekohase avaliku sektori finantseeringuga. Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 25 lõike 2 punkti 5 kohaselt oleks ettekirjutus seaduslik üksnes juhul, kui see oleks tehtud toetuse kasutamise rikkumise korral. Kaebaja ei ole struktuuritoetuse andmist reguleerivaid õigusakte rikkunud. Kaebaja on lähtunud ja lähtub otsusest nr 12. Lisaks eeltoodule on ettekirjutus motiveerimata. Sellest ei ole võimalik aru saada, kuidas saab Jeppe Auto OÜ käituda ebaseaduslikult, kui ta lähtub otsusest nr 12 ning milles seisneb eelarve real 3 ette nähtud kulu inventarile 92 000 krooni mitte-abikõlblikkus.

14.3 Kuivõrd TTA leidis 14.09.2007.a vaideotsuses, et TTA 13.07.2007.a eelarve otsus ning ettekirjutus on õiguspärased, siis kuulub ka vaideotsus tühistamisele, kuna TTA on selles kohaldanud õigust valesti.

14.4 TTA 03.10.2007.a otsus nr 5.1-2/4078-4 taotluse rahuldamise otsuse nr 12 kehtetuks tunnistamiseks on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna puudub õiguslik alus otsuse nr 12 kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt STS § 202 lõikest 4 punktist 1 võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Ilmnenud asjaoludena STS § 202 lõike 4 punkti 1 tähenduses saab käsitleda üksnes uusi, seni teadmata, asjaolusid. TTA poolt väidetud eelarve real 3 mitteabikõlblike kulude olemasolu ning avaliku sektori finantseeringu puudumist ei ole ilmnenud asjaolud STS § 202 lõike 4 punkti 1 tähenduses, kuna TTA oli nendest asjaoludest juba eelnevalt teadlik ja oli neid käsitlenud nõuetekohastena struktuuritoetuse andmiseks.

Järelikult ei ole faktilised eeldused STS § 202 lõike 4 punkti 1 osas täidetud. Tulenevalt STS § 202 lõikest 4 punktist 4 võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Ka nimetatud õiguslik alus ei ole antud juhul kohaldatav, kuna TTA oli projekti eelarve, milles sisaldub kulu inventarile 92 000 krooni, 30.03.2007.a otsusega nr 12 heaks kiitnud ning kohustanud kaebajat seda järgima. Samuti on TTA ise andnud kaebajale kinnituse, et kaasfinantseerib projekti 20,2% ulatuses.

Kaebaja leiab, et TTA karistab teda selle eest, et ta on taotluse rahuldamise otsuses nr 12 sätestatud kohustustest lähtunud. STS § 202 lõike 4 punkti 6 kohaldamiseks peavad olema samaaegselt täidetud kaks eeldust:

1) avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata;

2) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist senistel tingimustel. Kuigi TTA jättis eelarve otsuses Jeppe Auto OÜ taotluse otsuse nr 12 muutmiseks rahuldamata, ei ole täidetud teine eeldus ehk võimatus viia projekti ellu eelarvet muutmata. TTA ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja 21.05.2007.a. esitatud otsuse nr 12 muutmise taotluse rahuldamata jätmise korral ei oleks kaebajal võimalik projekti ellu viia. Kuna kaebajale ei ole vastavad põhjendused teada, ei ole võimalik tal ka vastuargumente esitada. Sellegipoolest kinnitab kaebaja, et isegi, kui 21.05.2007.a esitatud eelarve muutmise taotlus jäetakse rahuldamata, on projekti nõuetekohane elluviimine võimalik.

TTA väidab kehtetuks tunnistamise otsuses, et projekti eelarve rea 3 (kulud inventarile) kulud ei ole ratsionaalsed ega säästlikud, kuid ei ole võimalik aru saada, milles vaidlusaluste kulude mittesäästlikus ja irratsionaalsus seisneb. Kuna vastav väide on motiveerimata, tuleb see jätta arvestamata. TTA väide, et inventarikulu ei ole abikõlblik, kuivõrd väidetavalt ei kasutata seda sihtotstarbeliselt viie aasta jooksul peale TTA 30.03.2007.a otsuse nr 12 tegemist, tuleb kõrvale jätta, kuna abikõlblikkuse määrus sellist kulu abikõlblikkuse kriteeriumit ei sätesta ning kaebaja ei ole kunagi TTA-le avaldanud, et vara sihtotstarbeline kasutamine lakkab.

Kuivõrd STS § 202 lõike 4 punktide 1, 4 ja 6 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, on TTA kasutanud STS § 202 lõikes 4 sätestatud diskretsiooni õigusvastaselt. Kohustades kaebajat TTA 30.03.2007.a otsusega nr 12 teatud viisil käituma, seejärel sanktsioneerides sellise käitumise ning lõppkokkuvõttes karistades kaebajat otsusele nr 12 tuginemise eest vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise kaudu, on TTA rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Kehtetuks tunnistamise otsus on ka ebaproportsionaalne, kuna vastustaja on valinud võimalikest vahenditest kõige äärmuslikuma meetme tühistades 955 320 krooni suuruses struktuuritoetuse andmise põhjendusel, et väidetavalt pole kogu toetusest 92 000 krooni abikõlblik ning et puudub avaliku sektori kaasfinantseering

239 160 krooni ulatuses. TTA oleks pidanud selgitama koostöös kaebajaga välja, kas kulud ikkagi on sisuliselt mitte-abikõlblikud ning leidma lahenduse, mis oleks taganud projekti elluviimise kõige suuremas ulatuses.

15. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab selleks järgmised põhjendused.

15.1 Kaebuses on eksitud TTA rollide määratlemisel projekti partnerina ning STS § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» prioriteedi 1 «Inimressursi arendamine» meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul» rakendusüksuse ülesannete täitjana. Nimetatud kaks funktsiooni on TTA tegevuses sisuliselt lahutatud ega ole ühildatavad. Sotsiaalministri 14.12.2005.a määruse nr 120 „Tööturuameti põhimäärus“ § 9 lõige 4 sätestab TTA sisemise struktuurijaotuse, mille kohaselt meetme 1.3 rakendusüksuse ülesandeid täidab Euroopa Sotsiaalfondi osakond, kus viiakse läbi Jeppe Auto OÜ toetuse taotlustega seonduvaid formaalseid menetlusi. TTA tegevust projektide partnerina otsustab TTA põhimääruse § 9 lõikes 1 nimetatud tööturuteenuste ja –toetuste osakond. Kaebuses olulisena osundatud partnerluse kinnituskiri väljastati kaebajale projektide partnerlustegevuse raames. Seega on kaebaja ekslikult leidnud, et kaebusele lisatud e-kirjavahetus väljendab Jeppe Auto OÜ ja TTA kui rakendusüksuse vahelist suhtlust projekti eelarve muutmisel. Projekti partneri pädevus projekti rakendamisel piirdub vaid partnerluse kinnituskirjaga võetud partneri kohustuste täitmisega. Partneril puudub õigus otsustada projekti eelarve muutmise üle. Toetuse saaja ei saa projekti partneri seesugust pädevust ka mõistlikult eeldada.

15.2 TTA ei nõustu kaebaja seisukohaga eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasuse kohta. Jeppe Auto OÜ taotlus projekti eelarve muutmiseks koosnes taotluse kaaskirjast ning eelarve vormidest A ja C. Taotluse menetlemisel oli TTA kohustatud kontrollima kogu taotluse vastavust abikõlblikkuse nõuetele, mitte kontrollima taotlust üksnes taotluse kaaskirjas nimetatud osas. TTA rakendusüksuse ülesannetes on vastutav selle eest, et projektide raames abikõlbmatuid kulusid ei lubataks ega makstaks toetusena välja. TTA otsustas 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätta, sest tuvastas taotluse menetlemise käigus mitteabikõlblikke kulusid, mille loetelu esitas ka projekti eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Ühtlasi andis TTA Jeppe Auto OÜ-le enne taotluse suhtes negatiivse otsuse langetamist võimaluse abikõlbmatud kulud projekti kuludest välja jätta. Kaebaja nimetatud võimalust ei kasutanud. Vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuse punktile 5.3 oli Jeppe Auto OÜ kohustatud kasutama toetust vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega ning otsuse punkt 5.8 sätestas täiendavalt tema kohustuse järgida TTA peadirektori juhiseid toetuse kasutamisel ja projekti rakendamisel, sh ettepanekuid projekti tegevuskava, finantsplaani või eelarve muutmiseks kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. Seesugune rakendusüksuse õigus on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgiga, et oleks vajadusel võimalik tagada projekti õiguspärane ja seega abikõlblik rakendamine. Abikõlbmatu kulu, hoolimata mitteabikõlblikkuse tekkimise põhjustest, toetusena väljamaksmisele ei kuulu.

15.3 Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavate projektide puhul märgitakse eelarvesse kulukoht tavapäraselt üldisena ning tegelikud abikõlblikud kuluartiklid selguvad projekti rakendamise käigus rakendusüksuse ja toetuse saaja vahel kooskõlastatult. Projekti eelarves sätestatakse kulud maksimaalse suurusena kuluartikli lõikes – kuluartiklist reaalselt kasutatav summa ning selle kasutamise viis (inventari puhul näiteks soetamine või üür) selgub üldjuhul toetuse kasutamise käigus. Seetõttu ei nõustu vastustaja Jeppe Auto OÜ kaebuses esitatud väitega, et eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nimetatud abikõlbmatute kulude tuvastamisel on TTA tegutsenud pahauskselt õiguskindluse printsiipi rikkudes. TTA tunnistab vormivigu otsuse motiveerivas osas, kuid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa üksnes menetlusja vormivead olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

15.4 TTA ei nõustu ka kaebusega 13.07.2007.a ettekirjutuse õigusvastasuse osas. Ettekirjutuse tegemise toetuse saaja kohustamiseks tagada projektis ettenähtud Eesti avaliku sektori finantseering tingis projekti eelarve muutmise taotluse menetluses kulude abikõlblikkuse kontrolli läbiviimise käigus tuvastatud puudus nõutava avaliku sektori finantseeringu osas. Kontrolli käigus tegi TTA rakendusüksusena kindlaks, et projektile antud partnerite kinnituskirjad ei taga nõutava avaliku sektori finantseeringu olemasolu. Ainsa projekti partnerina kohustus projektile kaasfinantseeringu rahalise panusena andma Tööturuamet kogusummas 239 160 krooni.

Projekti eelarve kohaselt oli määratletud TTA finantseeringuks eelarverea 2.5 „Õppetööja koolitusmaterjalid“ kohaselt 178 400 krooni ning eelarverea 2.7 „Sisseostetav koolitusteenus“ kohaselt 60 760 krooni. TTA rakendusüksusena tuvastas, et Tööturuameti kinnituskiri projektile Eesti avaliku sektori finantseeringu andmiseks oli sihtotstarbeliselt piiritletud Tööturuameti tööturuteenuste ja –toetuste osakonna juhataja Nele Labi poolt Jeppe Autole 16.01.2007.a saadetud e-kirjast nähtub, et TTA nõustus kaasfinantseerima vaid neid projekti kulusid, mis vastavad töötutele suunatud riiklikele tööturuteenustele või –toetustele.

Kuna kaebaja projekt oli suunatud koolituse korraldamisele, siis piirdus TTA võimalik kaasfinantseering tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 13 sätestatud tööturukoolituse teenusele vastava teenusega. Eelarve seletuskirjas nimetatud kuluartiklite võrdlemisel TTA kinnituskirjas lubatuga tuvastas rakendusüksus, et eelarve kulud ei ole abikõlblikud, kuna nimetatud kulud ei vasta TTTS § 13 nimetatud teenuse olemusele, sest kulude eesmärgiks on eelarve seletuskirja kohaselt märgitud õppematerjalide ettevalmistamine projekti sihtrühma koolitamiseks.

TTTS kohane tööturukoolitus aga võimaldab vaid otseselt koolituse läbiviimisega seotud kulude hüvitamist. Seetõttu leidis TTA, et projektil puudub õigusaktides ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse punktis 2 nimetatud avaliku sektori kaasfinantseering. Kuna toetuse väljamaksmine Eesti avaliku kaasfinantseeringuta ei ole võimalik, mis ühtlasi muudab võimatuks projekti eesmärgipärase rakendamise, siis kohustas TTA toetuse saajat nõutava avaliku sektori finantseeringu leidmiseks. Ettekirjutusega soovis TTA kooskõlas hea halduse tavaga anda toetuse saajale enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamist võimalus nõutav finantseering leida ning projekti rakendamist jätkata.

Kuigi ettekirjutuse tegemisel võis esineda menetlusvõi vormivigu, siis HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud põhimõttest lähtus TTA ka vaideotsuse tegemisel ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel, sest nõutavat täiendavat Eesti avaliku sektori kaasfinantseeringut projekt ei leidnud ning ilma finantseeringuta puudub võimalus projekti nõuetekohaselt ellu rakendada.

15.5 TTA peab kaebusega taotletavat eesmärki – Jeppe Auto OÜ poolt projekti rakendamise jätkamist – võimatuks projekti ajakavast ning STS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide sätetest lähtuvalt. Vastavalt STS § 19 lõikele punktile 5 tuleb Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritav projekt viia ellu hiljemalt 31.08.2008.a. Sama põhimõtet kordavad ka projekti rakendamist reguleeriv STS alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.04.2006.a määruse nr 35 „Meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul», välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“ § 9 lõige 3 punkt 4 ning Tööturuameti 30.03.2007.a otsuse nr 5.1-2/4078/2 „Taotluse rahuldamise otsus nr 12“ punkt 4. Ühtlasi loetakse Meetme 1.3 määruse § 15 lõike 2 kohaselt abikõlblikuks vaid kulud, mis on tehtud kuni 31.08.2008.a. Toetusena väljamaksmisele kuuluvad üksnes abikõlblikud kulud. Otsusega nr

12 rahuldatud Jeppe Auto OÜ toetuse taotluse vorm A punkti 2.2 kohaselt määrati projekti tegevuste algusja lõppkuupäevaks 01.05.2007.a – 31.08.2008.a. Seega oli projekti tegevuste perioodiks 7 kuud 2007.a ning 8 kuud 2008.a – kokku 15 kuud. Käesoleva vastuse koostamise ajaks on Jeppe Auto OÜ projekti tegevuskavale vastavate sisutegevustega 2007.a maikuuks planeeritud tegevuste juures. Kaebuse võimaliku rahuldamise korral puuduks igal juhul võimalus projekti 15-kuulise tegevuskava nõuetekohaseks elluviimiseks perioodil kaebuse rahuldamisest kuni 31.08.2008.a.

15.6 TTA 03.10.2007.a otsus nr 5.1-2/4078-4 „Taotluse rahuldamise otsuse nr 12 kehtetuks tunnistamine“ on õiguspärane. Kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel tegutses TTA olukorras, kus rakendusüksuse ülesannetes projekti üle järelevalvet teostades oli TTA tuvastanud kaebaja poolt rakendatava projekti eelarves abikõlbmatud kulud ning Meetme 1.3 määruse § 4 lõigetes 1 ja

2 nõutava Eesti avaliku sektori finantseeringu puudumise. TTA oli kaebajat teavitanud avaliku sektori kaasfinantseeringu puudumise tuvastamisest ning andnud talle juhise projekti eelarve kooskõlla viimiseks abikõlblikkuse nõuetega. Seega oli TTA võimaldanud Jeppe Auto OÜ-l tagada projekti nõuetekohase jätkamise rakendamine. Ühtlasi oli TTA ettekirjutuses kaebajat teavitanud, et ettekirjutuse järgimata jätmisel on TTA-l õigus otsustada toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Jeppe Auto OÜ rakendusüksuse ettekirjutust ei täitnud.

Kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel on täidetud kolm STS § 20² lõikes 4 sätestatud võimalikust 7-st toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alusest. Esiteks sisaldusid Jeppe Auto OÜ projekti eelarves ning eelarve muutmise taotluses abikõlbmatud kulud, mida toetuse saaja keeldus projekti eelarvest välja jätma ning mille suhtes TTA oli 13.07.2007.a otsusega jätnud rahuldamata Jeppe Auto OÜ taotluse projekti eelarve muutmiseks. Teiseks on projekti raames toetuse väljamaksmine lubatud vaid tingimusel, et vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest on kaetud Eesti avaliku sektori poolt, aga Jeppe Auto OÜ projektil puudus täielikult 2007.a eelarve osas Eesti avaliku sektori finantseering. Kolmandaks keeldus toetuse saaja täitmast STS § 25 lõikes 2 punktis 5 ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse punktis 5.8 sätestatud rakendusüksuse juhiseid projekti nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Ühtlasi oli kujunenud olukord, kus Jeppe Auto OÜ projekti edasine rakendamine oli Eesti avaliku sektori finantseeringu puudumise tõttu muutunud võimatuks. Finantseeringu puudumise tõttu muutusid võimatuks ka kõik toetuse väljamaksed Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning seega langes ära kogu projekti elluviimiseks ettenähtud finantseering. Seega oli TTA-l rakendusüksusena ainuvõimalik otsustada üksnes projekti lõpetamine toetuse taotluste rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et Jeppe Auto OÜ kaebused tuleb rahuldada osaliselt.

16.1 TTA 13.07.2007.a otsuse „Eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmine ja ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks toetuse kasutamisel” punktiga 1 jäeti mitte-abikõlblike kulude tõttu eelarve ridadel 1, 1.1, 1.2, 2.5, 2.7 ja 3 rahuldamata Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a (otsuses märgitud 21.06.2007.a) esitatud taotlus projekti nr 1.0301.07-0261 eelarve muutmiseks.

Kaebaja leiab, et TTA 13.07.2007.a eelarve taotluse rahuldamata jätmise otsus rikub õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna kaebaja esitas projekti eelarve muutmise taotluse üksnes eelarve ridade 2.5 ja 2.7 osas. Eelarve ridade 1, 1.1, 1.2 ja 3 muutmiseks kaebaja taotlust ei esitanud ning soovib lähtuda TTA 30.03.2007.a otsusega nr 12 heaks kiidetud eelarvest.

Vastustaja selgituste kohaselt on 13.07.2007.a projekti eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane, kuna TTA oli Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a esitatud taotluse saamisel kohustatud kontrollima kogu taotluse vastavust abikõlblikkuse kriteeriumitele, mille käigus tuvastati, et taotluse vormi C eelarve rea 3 „kulud inventarile” ei ole abikõlblikud ning Jeppe Auto OÜ ei täitnud TTA otsuse punkti 5.8 alusel antud korraldust eelarvet muuta. Kuna projekti eelarves sätestatakse kulud maksimaalse suurusena kuluartikli lõikes, selgubki reaalselt kasutatav summa ning selle kasutamise viis üldjuhul alles toetuse kasutamise käigus, ei ole TTA tegutsenud pahauskselt õiguskindluse printsiipi rikkudes.

16.2 Asjas puudub vaidlus, et TTA 30.03.2007.a taotluse rahuldamise otsus nr 12 oli selle andmise ajal õiguspärane. Samuti puudub vaidlus selles, et Jeppe Auto OÜ poolt 21.05.2007.a TTA-le esitatud projekti eelarve muutmise taotlusele lisatud eelarves muudeti sisuliselt vaid kuluridasid

2.5 ja 2.7. Nimetatud asjaolu nähtub taotlusele lisatud eelarve ja TTA 30.03.2007.a otsusega nr 12 heaks kiidetud eelarve vormide võrdlusest (kd I tl 90-95 ning kd II tl 46-53). Vaatamata sellele, et kaebaja taotles üksnes projekti eelarve kuluridade 2.5 ja 2.7 muutmist, vaatas TTA projekti eelarve läbi täies ulatuses.

HMS § 66 lõike 2 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui: 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. HMS § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

STS § 202 lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust muudetakse või tunnistatakse kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse või isiku algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. STS § 202 lõike 2 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta, kui esineb vähemal üks järgnevatest asjaoludest: 1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus; 2) muutub projekti elluviimise algusvõi lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev; 3) muutub projekti eelarve; 4) meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu. Seega on seaduses lubatud TTA algatusel taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Sellisel juhul aga oleks vastustaja pidanud kaebajat sellest teavitama ning andma kaebajale võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt saadeti selle asemel Jeppe Auto OÜ-le kiri „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks eelarve muutmise taotluses”, milles teatati, et äriühing peab kõrvaldama 21.05.2007.a taotluses sisalduvad puudused ning kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, võib TTA jätta taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole vastustaja kaebajat teavitanud taotluse rahuldamise otsuse muutmise menetluse algatamisest ega andnud kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Lisaks eeltoodule on TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsus motiveerimata. STS § 202 lõige 3 punkti 4 kohaselt võib toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest keelduda, kui esinevad muud meetme tingimustes nimetatud asjaolud. STS § 16 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestatakse meetme tingimustes toetuse andmise alused – toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud ja toetuse määr. Käesoleval juhul on meetme tingimused kehtestatud sotsiaalministri 14.04.2006.a määruses nr 35 „Meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul», välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri”. Meetme 1.3 määruse §

9 lõike 3 punkti 3 kohaselt võib toetust taotleda kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 ning määruses sätestatule on abikõlblik. Määruse § 15 lõike 1 kohaselt on abikõlblikud kulud, mis on kooskõlas struktuuritoetuste seaduse § 42 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. STS § 42 lõike 3 kohaselt sätestab abikõlblike kulude määramise korra rahandusminister. Vastavalt rahandusministri 27.02.2006.a määruse nr 15 „Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord” § 2 lõikele 1 peavad struktuuritoetust saavate projektide kulud abikõlblikkuse nõude täitmiseks olema põhjendatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on projekti kulud põhjendatud, kui need on vajalikud projekti elluviimiseks, hangete teostamisel on järgitud head tava ning on tagatud rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.

Käesoleval juhul soovis kaebaja 21.05.2007.a TTA-le esitatud taotluses muuta projekti eelarve ridasid 2.5 ja 2.7. TTA 30.03.2007.a otsuses nr 12 kinnitati eelarve rea 2.5 õppetööja koolitusmaterjali kuluna 436 400 krooni, millest 289 200 krooni plaaniti kulutada 2007.a ja

147 000 krooni 2008.a. Taotluses sooviti vastava kulu suurendamist 507 640 kroonini, millest

301 000 krooni plaaniti kulutada 2007.a ning 206 640 krooni 2008.a. Kogu taotletava toetuse suurus oli 955 320 krooni. TTA 13.07.2007.a on eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsuse Lisa 1 punktis 4 märkinud, et nimetatud kulu on mitte-abikõlblik, kuna 562 800 krooni ei ole kulu sihtrühma õppetööks ja koolitusmaterjalideks. Milles seisneb konkreetselt nimetatud kulude mitteabikõlblilkkus seisneb, põhjendatud ei ole. Kaebaja põhjenduste kohaselt on kulu nimetatud ulatuses vajalik projekti elluviimiseks, kuna õppetöö ja koolitusmaterjalide kulu on üks peamisi projekti kulu artikleid. Projekti otseseks eesmärgiks on 18.01.2007.a esitatud taotluse vormi A punkti 5.2 kohaselt 40-tunnise teoorialoengukursuse viipekeele tõlkega loomine ning näidiskursuse läbi viimine kümnele vaegkuuljale. Kulude suurendamine on vajalik, kuivõrd kaebaja otsustas vähendada sisseostetavat koolitusteenust (eelarve rida 2.7), kuna ise vastava ülesande täitmine (sisseostetava koolitusteenuse asemel) on soodsam ning tagab projekti eesmärkide kvaliteetsema saavutamise. TTA 30.03.2007.a otsuses nr 12 kinnitati eelarve rea 2.7 sisseostetava koolitusteenuse kuluna 71 240 krooni. Taotluses sooviti vastava kulu ära jätmist, kuna kaebaja leidis, et mõistlikum on need teenused mitte sisse osta vaid ise osutada. Vastustaja on 13.07.2007.a. otsuse Lisa 1 punktis 5 märkinud, et sellel kulureal on mitte-abikõlblik kulu 69 996 krooni. Kuna kaebaja ei soovinud koolituse sisse ostmisele kulusid üldse teha, jääb arusaamatuks, millises osas mittesäästlikkus avaldub. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt tulenes nimetatud rea abikõlbmatus arvutusveast (kd II tl 198). Projekti eelarve kuluridade 1, 1.1, 1.2 ja 3 osas on vastustaja märkinud, et need on täies ulatuses mitte-abikõlblikud. Samas ei ole põhjendatud, milles konkreetselt kulude mitte-abikõlblikkus seisneb.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsusest võimalik tegelikkuses võimalik aru saada, milles väljendub selles nimetatud kulude mitteabikõlblikkus. Seetõttu ei ole võimalik ka kohtul hinnata, kas Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a esitatud taotluse rahuldamata jätmine on kooskõlas rahandusministri 27.02.2006.a määrusega nr 15 ning muude toetuse andmist reguleerivate õigusaktidega. Kuna haldusakti, mis ei sisalda piisavalt põhjendusi, ei ole kohtul võimalik kontrollida, on TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmise otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. TTA-d tuleb kohustada Jeppe Auto OÜ 21.05.2007.a esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.

16.3 TTA 13.07.2007.a ettekirjutuses rikkumise lõpetamiseks on märgitud, et projekti eelarve kulureal 3 kajastatud kulud inventarile on vastuolus 27.02.2006.a rahandusministri määruse nr 15 §

2 lõikega 2. Seega on kogu eelarve real kajastatud summa 92 000 krooni mitte-abikõlblik. Ettekirjutuse punktis 2.2 on TTA märkinud, et alates 01.05.2007.a kuni 05.05.2008.a puudub projektil Eesti avaliku sektori finantseering. Tulenevalt nimetatud puudustest tehti kaebajale ettekirjutus esitada hiljemalt 01.08.2007.a korrektne taotlus projekti eelarve muutmiseks, milles ei sisalduks abikõlbmatuid kulusid ning millele oleks tagatud Eesti avaliku sektori finantseering.

STS § 25 lõike 2 punkti 5 alusel on toetuse saaja tegevuse üle järelevalvet teostaval järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Järelikult on ettekirjutuse õiguspärasuse eelduseks kaebaja poolne rikkumine ning ettekirjutuses tuleb põhjendada, milles kaebaja rikkumine seisneb. Käesoleval juhul on kaebaja lähtunud TTA 30.03.2007.a otsusest nr 12, milles on kulu eelarve real 3 (kulud inventarile 92 000 krooni ulatuses) heaks kiidetud. Leides ettekirjutuses, et sama kulu on täies ulatuses mitte-abikõlblik, on TTA teinud oma varasemale otsustusele vastupidise otsuse. Samas, kuigi ettekirjutuses on märgitud, et projekti eelarve kulureal 3 on mitte-abikõlblikke inventarikulusid summas 92 000 krooni ning otsuse lisas on toodud loetelu mitte-abikõlblikest inventarikuludest, ei ole haldusaktist võimalik aru saada, milles nimetatud kulude mitte-abikõlblikkus seisneb. Ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada, milles seisneb kaebajapoolne rikkumine.

Meetme 1.3 määruse § 4 lõike 2 kohaselt peab vähemalt 20% projekti abikõlblikest avaliku sektori kuludest olema finantseeritud Eesti avaliku sektori poolt. Ettekirjutuse punktis 2.2 on TTA märkinud, et alates 01.05.2007.a kuni 05.05.2008.a moodustab abikõlblik Eesti avaliku sektori finantseering 0% projekti eelarvest. Kulureal 2.5 on aastal 2007 summas 178 400 krooni mitteabikõlblik Eesti avaliku sektori finantseering (14,94% projekti kogukuludest). Kehtiva eelarve järgi moodustab abikõlblik Eesti avaliku sektori kaasfinantseering kogukuludest 4,19 % nõutava 20% asemel. Asja materjalidest nähtuvalt on TTA väljastanud 17.01.2007.a taotluse vormil E partnerluse kinnituskirja, mille kohaselt kohustub TTA projekti kaasfinantseerima

239 160 krooni ulatuses (kd II tl 61). TTA 30.03.2007.a otsusega nr 12 heaks kiidetud projekti eelarvest nähtub, et kaasfinantseeringut kasutatakse eelarve ridade 2.5 (õppetööja koolitusmaterjalid) ja 2.7 (sisseostetav koolitusteenus) kulude kaasrahastamiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et selline kaasfinantseeringu paigutus on kooskõlas TTA kui projekti partneri poolt 16.01.2007.a antud juhistega (kd II tl 71), milles on kaebajale selgitatud, et TTA ei saa kaasfinantseerida majanduskulusid, vaid ainult neid ridu, mis on eelarves ridadel 2.1-2.7 ning soovitab suurendada TTA Kf real 2.7 ja vajadusel 2.5. 17.01.2007.a e-kirjas on Nele Labi kinnitanud TTA kaasfinantseeringu olemasolu (kd II tl 126). Kirjavahetusest ning TTA 17.01.2007.a kinnituskirjast nähtub, et TTA on nõustunud kaebaja projekti kaasfinantseerima. Kuna 17.01.2007.a partnerluse kinnituskirja kohaselt kohustub TTA projekti kaasfinantseerima

239 160 krooni ulatuses, mis moodustab 20,02% projekti kogumaksumusest, on tegemist nõuetekohase avaliku sektori finantseeringuga.

Eeltoodust lähtuvalt on TTA 13.07.2007.a otsuse „Eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmine ja ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks toetuse kasutamisel” punktis 2 tehtud ettekirjutus õigusvastane ning kuulub tühistamisele.

16.4 Kaebuses taotletakse TTA 14.09.2007.a vaideotsuse tühistamist põhjusel, et vaideotsuses on ekslikult leitud nagu oleks TTA 13.07.2007.a eelarve muutmise taotluse rahuldamata jätmine ja ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks toetuse kasutamisel seaduspärased.

HMS § 87 lõige 1 sätestab, et isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebusest ei nähtu, et vaidemenetluses oleks aset leidnud rikkumisi, millega kaebaja õigusi rikuti vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuse rahuldamata jätmine ega vaidemenetluse esemeks olevale haldusaktile hinnangu andmine ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna kaebaja õigusi ei ole vaideotsusega rikutud, tuleb kaebuse vaideotsuse peale jätta rahuldamata.

16.5 TTA tunnistas 03.10.2007.a. taotluse rahuldamise otsuse nr 12 kehtetuks, kuna kaebaja ei viinud projekti eelarvet abikõlblikkuse nõuetega kooskõlla ega taganud projektile avaliku sektori kaasfinantseeringu olemasolu. Kehtetuks tunnistamise otsus on antud STS § 202 lõike 1 ja lõike 4 punktide 1, 4 ja 6 alusel, mille kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

Kohus nõustub kaebajaga, et käesoleval juhul ei esine ükski kehtetuks tunnistamise otsuses viidatud STS § 202 lõikes 4 nimetatud asjaoludest. Kuna TTA oli kehtetuks tunnistamise otsuses märgitud mitte-abikõlblike kulude olemasolust ning avaliku sektori finantseeringu puudumisest teadlik juba eelnevalt ning oli neid käsitlenud nõuetekohastena struktuuritoetuse andmiseks, ei saa nimetatud asjaolusid käsitleda ilmnenud asjaoludena STS § 202 lõige 4 punkti 1 tähenduses. Kuna TTA oli projekti eelarve, milles sisaldus kulu inventarile 92 000 krooni, heaks kiitnud ning kohustanud kaebajat seda järgima ning TTA oli projekti partnerina andnud kaebajale ka kinnituse, et kaasfinantseerib projekti 20,2% ulatuses, on ekslik väide, nagu ei oleks kaebaja taotluse rahuldamise otsust nr 12 täitnud. Seetõttu ei ole kohaldatav ka kehtetuks tunnistamise otsuses viidatud STS § 202 lõike 4 punkt 4. Kohaldatav ei ole ka STS § 202 lõige 4 punkt 6, kuna TTA ei ole põhjendanud, miks ei ole Jeppe Auto OÜ poolt 21.05.2007.a esitatud otsuse nr 12 muutmise taotluse rahuldamata jätmise korral võimalik projekti ellu viia. Seetõttu on TTA 03.10.2007.a otsus õigusvastane ja tuleb kaebaja õiguste rikkumise tõttu tühistada.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab menetluskulud. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 57 154 krooni. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kaebaja kandnud käesolevas asjas järgmised kulud: 1) õigusabi (materjalidega tutvumine, kaebuste koostamine, kohtumäärusele vastamine ning vastustaja seletustele vastamine 56 994 krooni ning 2) riigilõiv kaebustelt 160 krooni (kd II tl 183). Kulude kandmine on tõendatud panga maksekorraldustega (kd II tl 185, 189, 192, 195). Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 45 000 krooni.

Indrek Paukštys Kohtunik