2-07-31743/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-31743 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi R T hagi N T vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes Na T vastuhagi R T vastu elatise nõudes Viimane kohtuistung 26. märtsil 2008 kell 10.00 Hageja/vastukostja: R T (IK xxx, ajutine elukoht: xxx) Hageja/vastukostja esindaja: S G (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja/vastuhageja: N T (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. R T hagi rahuldada osaliselt. 2. Lahutada R T ja N T abielu, mis on sõlmitud 02.03.1996.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 66. 3. Jagada poolte ühisvara abielusuhete lõppemise aja 30.11.2006.a. seisuga alljärgnevalt: 3.1 Jätta hageja R T omandisse sõiduauto Volkswagen Golf reg.märgiga xxx (väljalaskeaasta 1988), hariliku väärtusega 10 000 krooni. 3.2 Jätta kostja N T omandisse korteriomand asukohaga: xxx, xxx, Ida-Virumaa, hariliku väärtusega 400 000 krooni (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 1060907). 3.3 Välja mõista N T’lt talle jääva suurema ühisvara osa eest hüvitis R T kasuks summas 195 000 (ükssada üheksakümmend viis tuhat) krooni. 4. N T vastuhagi rahuldada osaliselt. 5. Välja mõista R T’lt N T kasuks elatis alaealise poja R T (IK xxx) ülalpidamiseks alates 03.10.2007.a. kuni 31.12.2007.a. igakuise elatusrahana summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, alates 01.01.2008 igakuise elatusrahana summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuni poja R täisealisuseni 16.06.2013.a. või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. 6. Välja mõista R T’lt N T kasuks elatis alaealise poja R T (IK xxx) ülalpidamiseks alates 03.10.2007.a. kuni 31.12.2007.a. igakuise elatusrahana summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, alates 01.01.2008 igakuise elatusrahana summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi

2(7) Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuni poja R täisealisuseni 13.09.2018.a. või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. 7. Elatise suhtes kohtuotsuse täitmisel arvestada R T poolt alates 03.10.2007.a. N T’le kohtuväliselt tasutud elatise summadega. 8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue

1. Hageja R T volitatud esindaja S G esitas 29.08.2007.a. Viru Maakohtule hagiavalduse N T vastu abielulahutamise ja ühisvara jagamise nõudes (tl 1-18). Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Ida -Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 02.03. 1996.a. ning sõlmitud abielust on sündinud kaks last: R T , sünd 16.06.1995.a. ja R T , sünd 13.09.2000.a. Pooled on kokku leppinud, et lapsed hakkavad elama oma ema juures. Hageja täidab laste ülalpidamise kohustust, kandes igakuiselt kostja arveldusarvele laste ülal-pidamiseks elatisraha. Hageja töötab alates 2004.a. sügisest Iirimaal. Pärast seda on hageja ja kostja suhted halvenenud. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on täielikult lõppenud 2007.a. aprillis ja abielusuhteid säilitada ei ole võimalik.

2. Abielu kestel on pooltel soetatud korteriomand registriosa 10609007, asukohaga xxx, xxx; sõiduauto BMW 318 reg.märgiga xxx (ehitusaasta 1998) maksumusega 100 000 krooni; sõiduauto VW Golf reg.märgiga xxx (ehitusaasta 1988) maksumusega 10 000 krooni. Hageja võttis 2007.a. veebruaris sõiduauto BMW ostmiseks pangalaenu, mille jääk abielusuhete lõppemise hetkel oli 164395 krooni. Hageja soovib samaaegselt abielulahutuse nõudega ühisvara jagamist. Hageja soovib jätta hageja omandisse sõiduauto BMW reg.märgiga xxx, maksumusega 100 000 krooni; kostja omandisse korteriomandi, asukohaga xxx, xxx, maksumusega 450000 krooni, jätta laenukohustus 164000 krooni hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt rahaline hüvitis summas 262 000 krooni (tl 1-6).

II Kostja vastus

3. Kostja oma 03.10.2007 kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas hageja nõudeid osaliselt. Kostja ei esitanud vastuväited abielulahutuse ja laste jätmise osas tema juurde. Ühisvara maksumuse osas ei ole kostja nõus korteriomandi väärtusega, kuna hindab korteri maksumuseks 150 000 krooni. Kostja leiab, et hageja ainuomandis oleva sõiduauto BMW 318 tegelik väärtus on 130 000 krooni. Kostja arvates lõppesid poolte abielusuhted 30.11.2006.a., siis kui hageja sõitis Iirimaale, sellest ajast pooled ei suhtle, hageja on käinud mõnikord lapsi külastamas või saatnud raha oma äranägemise järgi. Pangalaenu kohustus jagamisega kostja nõus ei ole, kuna tema pole sellest laenust raha saanud. Kostja on nõus, et hageja omandisse jääb sõiduauto BMW 318i reg.märgiga xxx, maksumusega 130 000 krooni, kostja omandisse jääb korter asukohaga xxx, xxx, maksumusega 150 000 krooni, sõiduauto VW Golf reg.märgiga xxx maksumusega 10 000 krooni ning kostja palub määrata hagejale rahaline hüvitis summas 30 000 krooni (tl 24-25).

III Vastuhagiavaldus

4. Koos 03.10.2007.a. vastusega esitas kostja kohtule vastuhagiavalduse elatise nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt on pooltel kaks poega - 16.06.1995 sündinud R T ja 13.09.2000 sündinud R T . Laste isa R T lahkus 30.11.2006 Iirimaale ning on pärast seda käinud vahel lapsi

3(7) külastamas, mõnikord saatnud raha. Esitades kohtule hagi abielulahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, jättis hageja tähelepanuta seadusest tuleneva laste ülalpidamis-kohustuse. N T palub välja mõista R T’lt laste ülalpidamiseks elatise 3600 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga määras vastu-hagi esitamise päevast alates (tl 27).

IV Vastus vastuhagiavaldusele ja vastuhageja arvamus

5. Kostja oma 13.11.2007 kohtule esitatud vastuses vastuhagiavaldusele oli vastuhagiga nõus osaliselt. Kostja tunnistab laste ülapidamiskohustust ja elatise nõuet miinimumsummas, kuid leiab, et kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust regulaarselt, kandes vastuhagejale üle igakuiselt 4000 krooni, siis elatise peaks välja mõistma kohtuotsuse tegemisest (tl 42-43).

6. N T jäi kirjalikus seisukohas kostja vastusele vastuhagiavalduse juurde ning palub elatise välja mõista alates elatise hagi esitamisest, s.o 03.10.2007 (tl 49).

V Kohtuistung 15. jaanuaril 2008

7. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esindaja leidis, et elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest ei ole põhjendatud, kuna hageja on ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud. Hageja esindaja nõustus, et poolte abielusuhted lõppesid 30.11.2006.a. ja palus lugeda sõiduauto BMW hageja lahusvaraks. Hageja esindaja leidis, et kuna kostja vaidlustab korteri väärtuse, siis tuleb korteri turuväärtuse hindamiseks määrata ekspertiis.

8. Kostja oli nõus abielulahutuse nõudega ning jäi esitatud vastuhagiavalduse juurde, leidis, et elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest arvestades makstud elatise summasid. Kostja oli nõus, et sõiduauto BMW on hageja lahusvara, kuid palus samuti mitte lugeda ühisvara hulka hageja poolt auto ostmiseks võetud laenu. Kostja leidis, et sõiduauto VW Golf tegelik maksumus on vähenenud 2000 kroonile.

VI Ekspertiisi määramine

9. 21.01.2008.a. kohtumäärusega määrati tsiviilasjas ekspertiis korteriomandi asukohaga xxx, xxx hariliku väärtuse määramise kohta (tl 62-63). Kinnisvarabüroo OÜ Uus Maa eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 400 000 krooni (tl 77-89).

VII Kohtuistung 18. märtsil 2008

10. Kostja esitas kohtule taotluse ühisvara jagamise kohta, milles palus jätta N T omandisse korter asukohaga xxx, xxx ning ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuna kostja investeeris 2007.a. korteri remonti oma lahusvara arvel 58818,30 krooni. Kooselu kestel remontisid pooled korterit 100 000 krooni eest. Kostja suurendas esitatud elatise nõuet ning palus hagejalt välja mõista elatise summas 3000 krooni kummalegi lapsele.

11. Kohtuistungil 18.03.2008.a. esitatud kirjalikus avalduses märkis kostja, et ta on tasunud alates 2006.a. lahusvara arvel korteri majanduskulude ja kütte eest keskmiselt 1000 krooni kuus, so kokku 17000 krooni, millest poole summa peaks hüvitama hageja. Kostja palub ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ning määrata hagejale 1/3 ja kostjale lastega 2/3 ühisvarast, jätta hageja omandisse sõiduauto VW Golf ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 59 348,40 krooni, mille tasumiseks anda kostjale aega 6 kuud (tl 102).

4(7) 12. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista laste ülalpidamiseks 3000 krooni lapsele, so 6000 krooni alates 01.01.2008.a.(tl 103).

VIII Hageja seisukoht kostja avalduste suhtes

13. Hageja esindaja märkis oma 24.03.2008.a. kirjalikus seisukohas kostja avalduste suhtes, et R T maksab alates 01.01.2008.a. laste ülalpidamiseks igakuiselt 4350 krooni ning et elatise nõude suurendamine 6000 kroonini kahele lapsele ei ole põhjendatud ega tõendatud, samuti ei ole tõendatud korteri parendused kostja vahendite arvel 2007.a. Majandus - ja küttekulude väljamõistmiseks ei ole esitatud ettenähtud nõuet. Hageja/vastukostja palus lahutada poolte abielu, jätta ühisvara jagamisel N T omandisse korter asukohaga: xxx, xxx maksumusega 400 000 krooni; sõiduauto VW Golf maksumusega 10 000 krooni; tunnistada sõiduauto BMW 318i R T lahusvaraks ning mõista N T’lt R T kasuks välja hüvitis summas 205 000 krooni ning jätta vastuhagi elatise nõudes rahuldamata (tl 117-121).

IX Kohtuistung 26. märtsil 2008

14. Enne kohtuistungit kuulas kohus telefoni teel ära hageja R T , kellel ei olnud võimalik kohtuistungile ilmuda, kuid kes väljendas soovi abielu N T lahutada (tl 123).

15. Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma 24.03.2008 esitatud kirjalike seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

16. Kostja kinnitas kohtuistungil, et hageja on tasunud alates veebruarist 2008 elatist summas 4350 krooni. Abielulahutuse nõudega oli kostja nõus. Ühisvara jagamisel palus kostja kohtul kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kostja oli nõus, et korter jääks temale, kuid sõiduauto VW Golf tuleks tagastada hagejale.

X Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohus tutvunud hagija vastuhagiavaldusega, kostja ja hageja vastusega ning poolte täiendavate kirjalike seisukohtadega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et hagiavaldus ja vastuhagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

Abielulahutuse kohta

18. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 02. märtsil 1996.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud akt nr 66 (tl 8). Pooled ei soovi perekondlike suhteid säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema kooseluks ühine soov. Kohus leiab, et kuna nii hageja ja kostja on väljendanud tahet abielu lahutada, võib järeldada, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

5(7) Ühisvara jagamise kohta

19. PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende abielusuhted on lõppenud enne ühisvara jagamist, so 30.11.2006.a., ja et nende ühisvarasse kuulusid selle kuupäeva seisuga sõiduauto Volkswagen Golf reg.märgiga xxx (väljalaskeaasta 1988) ja korteriomand asukohaga: xxx, xxx, Ida-Virumaa, (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 1060907, tl 9, 30-35).

20. Poolte vahel on vaidlus jagamisele kuuluva ühisvara hariliku väärtuse osas. Ühele või teisele abikaasale määratava ühisvara väärtus määratakse ühisvara jagamise aja seisuga. Hageja on hinnanud hagiavalduses sõiduauto Volkswagen Golf väärtuse 10000 kroonile, esitamata selle kohta tõendeid. Kostja ei vaidlustanud hageja hinnangut kuni kohtuistungini 15.01.2008.a., mil leidis, et auto väärtus on vanuse tõttu langenud 2000 kroonini. Vastavaid tõendeid ei esitanud ka kostja. Kohus leiab, et kuna kostja ei vaidlustanud koheselt hageja hinnangut auto väärtuse kohta 10000 krooni ja ei esitanud omapoolseid tõendeid väärtuse langemise kohta 2000 kroonini, on auto VW Golf harilik väärtus kohtu hinnangul 10000 krooni.

21. Poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi xxx xxx harilikuks väärtuseks on kinnisvarabüroo OÜ Uus Maa ekspert hinnanud 400 000 krooni (tl 77-89). Kostja väitel ta selle hinnanguga ei nõustu, kuid ei ole nõudnud ka kordusekspertiisi. Sellest tulenevalt loeb kohus korteriomandi harilikuks väärtuseks 400 000 krooni.

22. Hagiavalduses soovis hageja jätta ühisvara jagamisel sõiduauto VW Golf kostjale ja kostja nõustus sellega esialgu, kuid kohtuistungil 26.03.3008.a. soovis kostja jätta auto hagejale. Hageja esindaja leidis samal kohtuistungil, et kui auto jätta hagejale, lepib ta sellega. Korteriomandi suhtes ei ole pooltel vaidlust, et see peaks jääma kostjale. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ühisvara jagamisel sõiduauto VW Golf hagejale ja korteriomandi xxx xxx kostjale.

23. Hageja soovis jagada poolte ühisvara lähtudes abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Kostja hinnangul tuleks sellest kõrvale kalduda, jättes hagejale 1/3 ja kostjale 2/3 ühisvarast. Ühe argumendina kostja leiab, et ta on peale abielusuhete lõppemist investeerinud korteri väärtusesse oma lahusvara arvel 58 818 krooni (tl 102, 105-113). Hageja on selle väite vaidlustanud. Kohus nõustub, et kostja ei ole väidet, et ta on pärast abielusuhete lõppemist korteriomandit oma lahusvara arvel parendanud, usaldusväärsete tõenditega tõendanud. Kostja poolt esitatud ehitusmaterjalide müügiarvetest ja tšekkidest ei nähtu nende seos kostja ja xxx xxx korteriomandiga. Eksperdi arvamuses on sedastatud, et korteri omaniku N T sõnul on korteris remont toimunud alates 2005.a. Siseviimistlus on uuendatud köögis, kolmes toas ja vahekoridoris (tl 80). Kuna kostja on ise tunnistanud, et poolte abielusuhete ajal remonditi korterit 100 000 krooni eest, ei saa kostja väidet lugeda tõendatuks ka eksperdi arvamuse alusel.

24. Kostja on võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise alusena viidanud ka poolte erinevale majanduslikule olukorrale ja asjaolule, et kostja juurde jäävad poolte lapsed. Kohus möönab, et poolte sissetulekud võivad oluliselt erineda, kuid PkS § 19 lg 2 alusel ei ole võimalik lugeda seda asjaolu selliseks, mis õigustaks kõrvalekaldumist abikaasade osade võrdsuse põhimõttest (PkS § 19 lg 1), ka ei ole kostja selle väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Argumendi suhtes, et kostja juurde jäävad poolte ühised lapsed, tuleb kohtul nõustuda hagejaga, kes on viidanud Riigikohtu 27.10.2004.a. lahendile tsiviilasjas 3-2-1-99-04, et ainuüksi laste olemasolu ja asjaolu, et jagatav eluruum on nii poolte kui nende laste elukohaks, ei anna alust PkS § 19 lg 2 p 1 alusel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Argumendi suhtes, et kostja on alates 2006.a. kandnud ainuisikuliselt korteriomandiga seonduvaid majanduskulusid 17000 krooni ulatuses ja kostja hinnangul peaksid need pooles ulatuses jääma hageja kanda, leiab kohus, et ka sel puhul on tegemist tõendamata väitega. Seega lähtub kohus poolte ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest.

6(7) 25. Eeltoodust tulenevalt kuulus poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga 31.11.2006.a. poolte ühisvara koosseisu vara, mille väärtus ühisvara jagamise ajal on 410 000 krooni. Võttes arvesse, et ühisvara jagamisel määrab kohus sõiduauto VW Golf, väärtusega 10 000 krooni, hagejale ja korteriomandi, väärtusega 400 000 krooni, kostjale, osutub kostjale jääva ühisvara osa väärtus 390 000 krooni suuremaks kui hagejale jääv ühisvara osa (400 000-10 000), mistõttu kohus mõistab PkS § 19 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks rahalise hüvituse summas 195 000 krooni (390 000/2).

26. Hageja on esitanud nõude tunnistada tema poolt peale abielusuhete lõppemist omandatud sõiduauto BMW hageja lahusvaraks. Kohus märgib, et kuna asjas ei ole vaidlust, et sõiduauto BMW on hageja poolt omandatud peale abielusuhete lõppemist ja see ei kuulu ühisvarasse, siis puudub kohtul õigus ja vajadus selle kohta otsustust teha.

Elatise nõude kohta

27. Kohus tuvastas, et pooltel on ühised alaealised lapsed -16.06.1995 sündinud R T ja 13.09.2000 sündinud R T , kes elavad koos ema N T (tl 28-29). Poolte ei ole vaidlust, et lapsed jäävad elama kostja juurde.

28. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

29. Kostja soovib hagejalt alaealiste poegade ülalpidamiseks elatist alates 03.10.2007.a. summas 3600 krooni ja alates 01.01.2008.a. kokku summas 6000 krooni, esitades vastava arvestuse (tl 103- 104). Hageja on nõus elatist maksma ja maksab enda sõnul kostjale regulaarselt 4000 krooni elatist ning alates 01.01.2008.a. 4350 krooni (tl 42-44, 116-121).

30. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus leiab, et kostja pole esitanud tõendeid laste vajaduste kohta elatise saamiseks üle seaduses ettenähtud miinimumsumma ning kostja on loobunud ka tõendite väljanõudmisest hageja varalise seisundi kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus elatise väljamõistmiseks kostja poolt soovitud summas, kuid kohus rahuldab kostja nõude elatise kohta osaliselt, so seaduses ettenähtud miinimumsummas 2175 krooni kummagi lapse kohta.

31. Hageja on vaidlustanud kostja nõude elatise väljamõistmiseks alates vastuhagi esitamisest, väites, et on maksnud elatist regulaarselt. Hageja on esitanud tõendina maksete aruande 01.05.- 06.11.2007.a., mille kohaselt on ta maksnud 11.05.-24.10.2007.a. kostjale 7- l korral a 4000 krooni, so kokku 28000 krooni (tl 44). Hilisemate maksete osas ei ole hageja tõendeid esitanud. Kostja nõustub, et hageja on elatist igakuiselt maksnud, kuid leiab, et elatis tuleks välja mõista alates hagi esitamisest, arvesse võttes makstud elatisi. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et vaidluse on võimalik lahendada nii, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 03.10.2007.a. kostjale kohtuväliselt tasutud elatise summadega.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus nii hagi kui vastuhagi osaliselt.

7(7)

XI Menetluskulud

33. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

34. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Viktor Brügel Kohtunik