3-05-1319/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-1319 Haldusasi Urmas Reintami kaebus Tallinna Linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – Urmas Reintam Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik – AS Tallinna Vesi Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.10.2007 otsus Asja läbivaatamise kuupäev

21. aprill 2008

RESOLUTSIOON

Muuta Tallinna Halduskohtu 26.10.2007 kohtuotsust osas, millega kohustati Tallinna Linnavalitsust lahendama Urmas Reintami avaldus hiljemalt 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, ning kohustada Tallinna Linnavalitsust lahendama nimetatud avaldus ilma viivituseta.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 13.02.1995 otsusega nr 4924 loeti Tallinnas, end. Harjumaal, Kurna vallas, Mõigu mõisast eraldatud maaüksus „Saluoja nr 83“, endisel kinnistul nr 89 asunud krunt suurusega 24,61 ha omandireformi objektiks ja loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Otto Reintamile, kes vastab Omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-s 7 toodud nõuetele. Nimetatud otsusega tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks

3-05-1319 2(7) Anne Reintam 1/5 mõttelises osas, Alla Tibar 1/5 mõttelises osas, Uno Reintam 1/5 mõttelises osas, Hilja Reintam 1/5 mõttelises osas ja Otto Robert Reintam 1/5 mõttelises osas. Kõik, v.a. Uno Reintam, loovutasid maa tagastamise nõudeõiguse nende vennapojale Urmas Reintamile.

16.09.1996 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärisid Uno Reintami vara võrdsetes mõttelistes osades tema pojad Urmas Reintam ja Kaupo Reintam.

Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 187-k „Endise „Saluoja nr. 83“ maa osaline kompensatsiooni määramine“ määrati Kesklinna linnaosas, endisel Harjumaal, Kurna vallas, Mõigu mõisast eraldatud maaüksuse „Saluoja nr. 83“ endisel kinnistul nr 89 asuva 11 285 m2 (üldpindala 246 100 m2) suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks 56 425 krooni ja määrati ülalnimetatud maa eest kompensatsiooni Urmas Reintamile 9/10 mõttelises osas summas

50 782 krooni ja Kaupo Reintamile 1/10 mõttelises osas summas 5643 krooni. Korralduses märgiti, et endise kinnistu nr 89 maa tagastamise taotlus 130 816 m2 suuruse maa osas lahendatakse järgnevates Tallinna Linnavalitsuse korraldustes.

AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Maa-ametile 18.12.1997 ja 19.12.1997 avaldused endise kinnistu nr 89 maadel asuva Mõigu poldertiigi ja pumbajaama teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks.

2. Urmas Reintam esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse tegevus ja toimingud AS Tallinna Vesi poolt 18.12.1997 ja 19.12.1997 dateeritud maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisel, tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse ebamõistlikult pikk viivitus U. Reintami vara tagastamistaotluse menetlemisel ning kohustada Tallinna Linnavalitsust lahendama kaebaja maa tagastamise taotlus 2 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus on kestnud ebamõistlikult pikka aega –

12 aastat. Tänaseni on lahendamata kaebajale 130 816 m2 suuruse maa tagastamise küsimus. Tagastamisele kuuluv maa asub täies ulatuses Tartu mnt 113 koosseisus. Harju maavanema 17.07.2001 otsus Tartu mnt 113 maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumise kohta tõendab, et Tartu mnt 113 ei asu teistele isikutele kuuluvaid hooneid ega rajatisi, puudub maakasutusõigus ja kolmandate isikute õigused, v.a. maa tagasitaotlejate õigused. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ (Tagastamise kord) p 49 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamine kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast. Tagastamise korra p 54 sätestab, et maa tagastamise küsimust ei otsustata enne, kui maa munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on vastu võetud otsus. Harju maavanema 17.07.2001 otsusele maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumise kohta oleks pidanud järgnema maa tagastamistoimingute lõpuleviimine. Tallinna Linnavalitsus leidis aga 2002. aastal ootamatult AS Tallinna Vesi 18.12.1997 ja 19.12.1997 dateeritud erastamisavaldused. Avaldused on registreerimata, mis tähendab, et need on esitatud pärast Tartu mnt 113 maa munitsipaalomandisse taotlemise menetluse lõppemist, s.o pärast 17.07.2001. Kui AS Tallinna Vesi oleks tõesti esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldused 18.12.1997 ja 19.12.1997, siis ei oleks saanud AS Tallinna Vesi nõustuda Tartu mnt 113 maa munitsipaalomandisse andmise taotlusega ja Tallinna Linnavalitsus ei oleks saanud 23.02.2001 esitada Harju maavanemale taotlust Tartu mnt 113 maa munitsipaalomandisse andmiseks kinnitusega, et sellel puuduvad teistele isikutele kuuluvad ehitised. AS Tallinna Vesi on Tartu mnt 113 maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemise menetluses korduvalt kinnitanud, et temale kuuluvaid ehitisi, s.h rajatisi sellel maal ei ole. Toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt ei ole polder ehitis ehitusseaduse tähenduses. AS Tallinna Vesi ei ole kantud Tartu mnt 113 aadressil

3-05-1319 3(7) registreeritud ehitise omanikuna ehitusregistrisse. Seega puudub AS-l Tallinna Vesi õigus erastada ostueesõigusega maad tulenevalt MaaRS § 22 lg 1. Kaebajal on õiguspärane ootus vara tagastamise või kompenseerimise otsustamisele mõistliku aja jooksul. MaaRS § 23 lg 3 tulenevalt oleks tulnud erastamisavalduse kohta teha otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Haldusorganil puudub õigus aastaid venitada erastamismenetluse lõpetamisega viitega MaaRS § 23 lg-le 2, mille kohaselt otsustatakse maa tagastamine pärast seda, kui ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid on kindlaks määratud. Põhjendamatu erastamisavaldus ei saa olla takistuseks maa tagastamisel. Kui kohalik omavalitsus ei tee vajalikku toimingut algatatud erastamismenetluse lõpetamiseks, rikub see vara tagasitaotleja subjektiivset õigust vara tagasisaamiseks mõistliku aja jooksul. Erastamisavalduse esitanud isiku MaaRS § 22 lg 1 ettenähtud õiguse puudumine võimaldab jätkata maa tagastamise toiminguid. Et AS-l Tallinna Vesi puudub õigus maa ostueesõigusega erastamiseks, siis ei kohaldu MaaRS § 23 lg 2.

3. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuses on väljatoodud arvukad toimingud kronoloogilises järjestuses, mida on tehtud vara tagastamise avalduse ja ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel, mis tõendab, et vastustaja ei ole põhjendamatult viivitanud nimetatud avalduste lahendamisel. Saluoja 83, endisel kinnistul nr 89 asunud krundist suurusega 24,61 ha on tagastatud ja kompenseeritud alates 1996. aastast osade kaupa õigustatud subjektide nõusolekul õigusvastaselt võõrandatud maast 115 284 m2 ning tagastamata on 130 816 m2.

Tulenevalt MaaRS-st viiakse ostueesõigusega erastamine läbi enne maa tagastamist. Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimine ei ole olnud võimalik mitmetel objektiivsetel põhjustel. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (Erastamise kord) p-st 19 tuleneb põhimõte, et eeltoimingute teostamisel tähtaeg pikeneb, kui neid ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel lõpule viia. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamise käigus tõusetunud probleemide osas on linnavalitsus pöördunud korduvalt AS Tallinna Vesi ning erinevate ametiasutuste ja spetsialistide poole.

Ehitisregistrisse kantud veehoidla koos niisutuskanali ja kaitsetammiga on rajatis, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel ning mis on sademeveesüsteemi oluline osa. AS Tallinna Vesi on kõnealuste rajatiste kasutaja ja valdaja, seega on ta ka nende omanik Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 mõttes. Kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja pöördunud Tallinna Linnavalitsuse poole oma kirjaliku avaldusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse küsimustes ning linnavalitsusel ei ole võimalust olnud kaebaja sellekohastele küsimustele vastata.

Tagastamise korra p-st 49 tuleneb, et kui linnavalitsus ei saa mõjuval põhjusel otsustada kuue kuu jooksul maa tagastamist, informeerib ta õigustatud subjekti viivitamise põhjustest ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja. Kaebajat on korduvalt informeeritud maa tagastamise otsustamise viivituse põhjustest ja teatatud ka küsimuse otsustamise tähtaeg. Viivituse seaduslikkust on hinnanud ka Harju maavanema kohusetäitja maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute üle järelevalve teostamisel, kes on leidnud, et Kaupo Reintamile ja Urmas Reintamile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise protsessi on tekkinud seaduslik viivitus.

Seega ei ole viivitus olnud pahatahtlik ega ebaseaduslik ning vara tagastamise korra p

49 ei ole rikutud. Tallinna Linnavalitsus on maa tagastamise avaldust lahendanud, mida tõendavad linnavalitsuse poolt vastu võetud maa tagastamise otsused, lahendamata on avaldused Mõigu poldrialale jääva maa-ala osas. Linnavalitsus ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja ei saa võrdsustada omavahel kõiki maa tagastamise avalduste läbivaatamise menetlusi, sest tagastamise menetlus ei toimu MaaRS kohaselt ainult ühtedel ja samadel alustel. Kaebaja esitatud nõue lahendada maa tagastamise avaldus 2 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist on põhjendamata ja ebamõistlik, kuna Tallinna Linnavalitsusel tuleb seadusest

3-05-1319 4(7) tulenevalt eelnevalt määrata kindlaks Mõigu poldri ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piirid ja pindala.

4. Kolmas isik AS Tallinna Vesi palus jätta kaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtu 26.10.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse ebamõistlikult pikk viivitus U. Reintami vara tagastamise avalduse menetlemisel ja tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus lahendada U. Reintami avaldus hiljemalt 3 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Pikk kirjavahetus ei põhjenda U. Reintamile ülejäänud osas 130 816 m2 maa tagastamise viivitust. 30.01.1998 jõustus Tagastamise korra p 49, mille kohaselt tekkis alates nimetatud kuupäevast vallaja linnavalitsusel kohustus otsustada kuue kuu jooksul maa õigustatud subjektile tagastamine või informeerida neid maa tagastamise viivitamise põhjustest. Linnavalitsus ei täitnud U. Reintami osas nimetatud kohustust. U. Reintam pöördus Tallinna Linnavalitsuse poole maa tagastamise küsimuses 08.02.1999. Alles 29.11.1999 teavitas Tallinna Linnavaraamet U. Reintami Mõigu poldri maa munitsipaliseerimise menetlusest. AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Maa-ametile 18.12.1997 ja 19.12.1997 endisel kinnistul nr 89 maadel asuva Mõigu poldertiigi ja pumbajaama teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks. Käesoleva ajani on nimetatud erastamisavaldused läbi vaatamata. Tallinna Linnavalitsus on ebamõistlikult kaua viivitanud tagastamismenetluse lõpuleviimisega pikaleveninud erastamismenetluse tõttu. Asjaolu, et osaliselt on U. Reintamile maa tagastatud ning kompenseeritud, ei õigusta ülejäänud maa osas otsuse vastuvõtmisega venitamist. Ebamõisltikult pikk menetlusaeg on menetlusosalistele ilmselgelt koormav ja vastuolus hea halduse põhimõttega. Arvestades hulgaliselt kogutud tõendeid oleks vastustaja võinud erastamisavalduse lahendada. Seisuga 24.10.2007 ei olnud AS Tallinna Vesi veel kantud ehitisregistrisse Tartu mnt 113 asuva ehitise (rajatise) omanikuna. Kohus ei saa käesolevas asjas anda sisulist hinnangut erastamismenetluse läbiviimise, omandiküsimuste jms kohta, kuna menetlus veel käib ning haldusorganil on õigus teostada oma diskretsiooni otsuse langetamisel. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud erastamisega seotud toiminguid ennatlikult, sest erastamismenetlus ei ole veel lõppenud.

ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus U. Reintami kaebuse rahuldamist puudutavas osas ning uue otsusega jätta U. Reintami kaebus tervikuna rahuldamata. 1) Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme. Kohtuotsuses ei ole käsitletud, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise protsessis tekkinud viivitus oli seaduslik või mitte. Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimine ei olnud võimalik mitmel objektiivsel põhjusel. Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjades nr 3-07-1070 ja 3-07-930 on tõstatud küsimused, kas Mõigu polder on rajatis ja kellele see kuulub. Haldusasjas nr 3-07-1070 otsustab kohus alles ekspertiisi küsimust, mille käigus peaks välja selgitatama, kas Mõigu polder tuleb säilitada endises suuruses või mitte. See küsimus on oluline poldri ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride ja pindala kindlaksmääramisel. Maa erastamise avalduse lahendamisel on tõusetunud probleeme, mille osas linnavalitsus on korduvalt pöördunud AS Tallinna Vesi ning erinevate ametiasutuste ja spetsialistide poole. 2) U. Reintami on korduvalt informeeritud maa tagastamise otsustamise viivituse põhjustest ja teatatud ka küsimuse otsustamise tähtaeg võimaluste piires. Harju maavanema kohusetäitja on järelevalvet teostades leidnud, et K. Reintamile ja U. Reintamile õigusvastaselt võõrandatud vara

3-05-1319 5(7) tagastamise protsessi on tekkinud seaduslik viivitus. Seega ei ole viivitus olnud pahatahtlik ega ebaseaduslik ning Tagastamise korra punkti 49 ei ole rikutud. Tallinna Linnavalitsuse poolt vastu võetud maa tagastamise korraldused tõendavad, et maa tagastamise avaldust on lahendatud. Lahendamata on avaldus ainult Mõigu poldrialale jääva maa-ala osas. 3) Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. U. Reintam ei saa võrdsustada kõiki maa tagastamise avalduste menetlusi, sest tagastamine toimub maareformi seaduse kohaselt erinevatel alustel. 4) Kui lähtuda üksnes õigustatud subjekti huvist ja rikkuda kolmanda isiku erastamisõigust, siis ei ole tagatud kolmandale isikule õiguskindlus ja õiguspärane ootus. 5) Tulenevalt MaaRS-st viiakse maa ostueesõigusega erastamine läbi enne maa tagastamist. Riigikohtu 10.10.2005 otsuses nr 3-3-1-42-05 leiti, et omandireformi raames on paratamatu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamismenetluse peatumine, kui eelnevalt tuleb lahendada maa erastamise küsimused. Kohustades linnavalitsust lahendama maa tagastamise avaldus 3 kuu jooksul, ei ole kohus arvestanud, et erastamismenetlus ei ole lõppenud. Erastamise korra p-st 19 tuleneb ka põhimõte, et eeltoimingute teostamise 3-kuuline tähtaeg pikeneb, kui neid ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel lõpuni viia.

7. Urmas Reintam kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Kohtuistungil toetas halduskohtus esitatud seisukohti ning rõhutas, et AS Tallinna Vesi erastamise avaldus ei ole esitatud tähtaegselt.

8. Kolmanda isiku AS Tallinna Vesi vastuses leiti, et Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus on põhjendatud. 1) Kohtuotsusest ei nähtu õigusnorm ja kaalutlused, millest lähtuvalt määras kohus Tallinna Linnavalitsusele U. Reintami avalduse läbivaatamiseks kolmekuulise tähtaja. Tagastamise korra punktist 49 tuleneb kuuekuuline tähtaeg avalduse menetlemiseks. Erastamise korra p 19 esimese lause järgi on kohalik omavalitsus kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega seotud erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Kohus ei saanud viimatinimetatud normist lähtuda, sest U. Reintam esitas avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, mitte ostueesõigusega erastamiseks. 2) Samas on küsitav, kas Tagastamise korra ja Erastamise korra eelviidatud sätted on kooskõlas põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause ja § 87 punktiga 6. MaaRS § 15 lg 1 ja § 23 lg 6 annavad Vabariigi Valitsusele pädevuse kehtestada maa ostueesõigusega erastamise ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord. On küsitav, kas nimetatud delegatsiooninormid sisaldavad ka pädevust kehtestada vastavate menetluste tähtajad. 3) Halduskohus ei arvestanud linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamisel U. Reintami poolt 23.12.2005 halduskohtusse esitatud kaebust, milles on tõstatud küsimus, kas Mõigu polder on rajatis maareformi seaduse mõttes, ning seatud kahtluse alla Mõigu poldri kuuluvus AS-le Tallinna Vesi. MaaRS § 23 lg-st 2 tulenevalt viiakse maa ostueesõigusega erastamine läbi enne maa tagastamist. Kuivõrd kaebuse esitaja on teises kohtuvaidluses tõstatanud küsimused, mis seavad kahtluse alla Mõigu poldriga seonduva maa erastamise AS-le Tallinna Vesi, on mõistetav, et linnavalitsus ootab enne erastamismenetluse lõpetamist ära kohtu seisukoha nimetatud küsimuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2001 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-42-01 tuleneb, et juhul, kui kohalik omavalitsus on maa tagastamise õigustatud subjekti informeerinud põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel, ja teatanud talle ka küsimuse otsustamise tähtaja niivõrd, kuivõrd see oli antud olukorras võimalik, pole kohalik omavalitsus rikkunud Tagastamise korra p-s 49 sätestatut.

3-05-1319 6(7) Samuti on Riigikohus tunnistanud vara tagastamise õigustatud subjekti õiguspärast ootust vara tagastamise või kompenseerimise otsustamisele mõistliku aja jooksul (vt 13.10.2005 otsus nr 3- 3-1-44-05) ja leidnud, et kohaliku omavalitsuse tegevusetus ja maa tagastamise otsustamisega viivitamine ka siis, kui kaalumisel on maa munitsipaliseerimise taotluse esitamine, on lubamatu.

Käesolevas asjas on linnavalitsus õigustatud subjekti pidevalt informeerinud maa tagastamist takistavatest asjaoludest – maa munitsipaliseerimise ja ostueesõigusega erastamise taotluste olemasolust - kuid eeltoodu ei tähenda, et kohalik omavalitsus pole kaebaja õigusi rikkunud. Seadusliku viivitusega on tegemist juhul, kui esinevad objektiivsed takistused maa tagastamise lõpule viimiseks.

10. Kohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et maa ostueesõigusega erastamine tuleb lahendada enne maa tagastamist, kuid erastamise menetlus on veninud ebamõistlikult ja õigustamatult pikaks. Ringkonnakohus leiab, et linnavalitsus ei ole seda kohtu seisukohta ümber lükanud. Maa ostueesõigusega erastamine kujutab endast seaduslikku takistust maa tagastamise menetluses. Kaebaja väite kohta, et maa ostueesõigusega erastamise avaldused on mittetähtaegsed, märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus avalduste esitamise mittetähtaegsus ei ole piisavalt tõendatud ning pole lõppenud nende avalduste lahendamise haldusmenetlus, kus muuhulgas kuulub tuvastamisele ka nende avalduste esitamise aeg, oleks käesolevas asjas ennatlik asuda seisukohale, et linnavalitsus peaks need avaldused tähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata jätma.

11. Maa ostueesõigusega erastamise menetlusega on linnavalitsus aktiivselt tegelenud alates 2001. aastast, mil selgus, et Mõigu poldri aluse maa munitsipaliseerimine pole võimalik. Kuni käesoleva ajani pole linnavalitsus teinud isegi mitte Maa ostueesõigusega erastamise korras ette nähtud maa erastamise eeltoiminguid. 2007. aastal kaebaja poolt algatatud kohtuasjad, millele apellant viitab kui erastamismenetlust takistavatele, pole maa ostueesõigusega erastamise menetlusega seotud. Haldusasjas nr 3-07-1070 on Urmas Reintam vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korralduse nr 618-k „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 heakskiitmine“ osas, millega korralduse lisa punktis 1 nimetatud variantlahenduse C1 lühikirjelduse viimases lauses nimetatakse, et „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“. Haldusasjas nr 3-07-930 on aga kaebaja palunud tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse toiming, mis seisneb ebaõige registrikande sisestamises ehitisregistrisse Tartu mnt 113 ehitiste kohta. Nende vaidluste puhul ei ole tegemist situatsiooniga, mida puudutas Riigikohtu halduskolleegium oma 08.11.2007 lahendis nr 3-3-1- 53-07. Nimetatud asjas oli tegemist vaidlusega tagastamismenetluse käigus antud korralduse õiguspärasuse üle, mis takistas linnavalitsusel sama haldusakti tühistamise tagajärgede suhtes midagi ette võtmast. Ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid on võimalik ja tulebki kindlaks määrata, ootamata ära iga üksiku ja kaudse asjaolu vaidlustamise lõpptulemust. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k ei tehtud kindlaks ühtegi asjaolu, mis oleks maa ostueesõigusega erastamise eelduseks. Samuti ei oma ehitisregistrisse andmete sisestamise õigusvastasuse tuvastamine tähtsustkaalu AS Tallinna Vesi erastamisõiguse kindlaks tegemisel.

12. Ringkonnakohus nõustub linnavalitsuse ja kolmanda isiku seisukohaga, et tegemist on keerulise maa ostueesõigusega erastamise probleemiga, kus vaidlus võib tõusetuda nii Mõigu poldri olemuse, kuuluvuse kui ka erastamiseks määratava maa suuruse üle. Eeltoodu ei õigusta siiski linnavalitsuse tegevusetust ja otsuste vastuvõtmisest hoidumist. Käesoleval juhul ei ole enam tegemist seadusliku viivitusega, sest objektiivseid takistusi maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega edasi minekuks pole linnavalitsus esile toonud.

13. Küll nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et kolmekuuse tähtaja andmine maa tagastamiseks ei ole põhjendatud ega reaalselt täidetav. Tagastamise menetluse kestus sõltub

3-05-1319 7(7) suures osas erastamise menetluse lõpule jõudmise kiirusest. Isegi kui linnavalitsus teeb kohe ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku või keeldub maa erastamisest, pole linnavalitsusel võimalik mõjutada nimetatud haldusaktide vaidlustamise kestust. Kohtuotsuse resolutsioon ei tohi olla mittetäidetav. Seepärast muudab ringkonnakohus halduskohtu otsust osas, millega kohustati linnavalitsust lahendama kaebaja avaldus hiljemalt 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustab linnavalitsust lahendama kaebaja avalduse ilma viivituseta. Ilma viivituseta lahendamine tähendab seda, et kohe peale käesoleva otsuse jõustumist tuleb asuda Maa ostueesõigusega erastamise korras ettenähtud toiminguid tegema.

14. Kuna sisuliselt apellant oma eesmärki ei saavutanud, ei pea ringkonnakohus õiglaseks muuta halduskohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist ei taotletud.

Kohtunikud

Lilianne Aasma

Lauri Madise

Viive Ligi