2-07-47990/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-07-47990

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-07-47990

Määruse kuupäev

Jõhvi, 30. aprill 2008.a kell 15.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

J. Vallavalitsuse avaldus M. K.`a ja K. R.`a vastu lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta või vanema õiguste määramiseks lapse suhtes

Kohtuistungi toimumise aeg

15. aprill 2008.a.

Istungil osalenud isikud

J. Valla esindaja E. E.; Puudutatud isik K. R..

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes.

2. Rahuldada J. valla avaldus lapse äravõtmise nõudes ja võtta ära M. K.’alt (isikukood xxx, elukoht xxx) ja K. R.`alt (isikukood xxx, elukoht xxx) laps K. R. (isikukood xxx, elukoht xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada kohtumääruse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. 16. novembril 2007.a esitatud avalduse kohaselt asjast puudutatud isikute M. K.`a ja K. R.`a abielust on 27.01.2993.a sündinud poeg K. R.. Lapse vanemad lahutasid abielu 25.08.1997.a, mõlemal lapsevanemal on uus pere ning peres kasvavad lapsed.

2. Alates 15.09.1999.a viibib alaeline K. I. Koolkodus. Arstliku ekspertiisi otsusega on K. R.`ale määratud sügav puue. Sügava vaimse alaarengu, käitumishäirete ja epilepsiasündroomi tõttu vajab ta ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. Laps ei tule iseseisvalt

2-07-47990

2 (4) toime söömisega, liikumisega, riietumisega, suhtlemisega ning vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele, varale.

3. Oma puude tõttu laps on osalisel riiklikul ülalpidamisel ning kuni 2006.a lõpuni oli vanemate poolt lapsele ettenähtud ülalpidamiskulude tasumine jõukohane, kuid alates 2007.a aastast on ülalpidamiskulud märgatavalt tõusnud ja selle tasumine ei ole vanematele jõukohane. Puudutatud isikud pöördusid avaldaja poole palvega anda laps täielikule riiklikule ülalpidamisele, et tagada lapsele parimat. Lapsevanemad ei suuda kodus tagada lapsele ööpäevaringset meditsiinilist järelvalvet ning neil puuduvad selleks vajalikud teadmised, mis seab ohtu lapse elu ja tervise.

4. Avaldaja palus vastavalt PkS § 53 lg 1 võtta ära puudutatud isikutelt laps K. R. ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

VASTUS AVALDUSELE

5. Avalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus asjast puudutatud isikutele (t.lk. 21,22, 24, 30), kuid asjast puudutatud isikud ei esitanud vastuväiteid avaldusele.

KOHTUISTUNG 20.03.2008.a

6. Kohtuistungil esitas avaldaja esindaja nõude täpsustuse ja palus vastavalt PkS §54 lg1 p5 võtta vanematelt M. K.`alt ja K. R.`alt ära vanema õigused alaealise lapse K. R.p`a suhtes, põhjendusel, et lapsevanemad ei ole viimase aasta jooksul poega külastanud ega huvi lapse vastu näidanud.

MENETLUSE KÄIK

7. Kohus lükkas asja arutamise ja andis asjast puudutatud isikutele tähtaja vanema õiguste äravõtmise avaldusele vastamiseks.

8. 07. aprillil 2008 esitatud avalduses M. K. nõustus temalt vanema õiguste äravõtmisega ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.

9. Asjast puudutatud isik K. R. vastuväiteid avaldisele ei esitanud.

KOHTUISTUNG 15.04.2008.a

10. Kohtuistungil jäi avaldaja 20.03.2008 esitatud vanema õiguste äravõtmise taotluse juurde. Juhul, kui kohus vanema õiguste äravõtmises avaldust ei rahulda, palus esindaja rahuldada avaldus lapse äravõtmise nõudes. Esindaja seletuste kohaselt tervisliku seisundi tõttu ei ole laps võimeline rääkima ega oma vanemaid ära tundma.

11. Puudutatud isik K. R. on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega. Puudutatud isiku seletuste kohaselt ei ole ta last näinud umbes 4-5 aastat. Kui lapse äravõtmisel läheb lapse ülalpidamise kohustus täielikult riigi kanda, siis puudutatud isiku arvates ei ole vajadust vanema õiguste äravõtmiseks

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-07-47990

3 (4)

11. Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et kuna kohtuistungil avaldaja esindaja on jätnud kohtule alternatiivi, siis peab kohus analüüsima ja andma hinnangut sellele, millise avalduse, kas lapse äravõtmise ilma vanemalike õiguste äravõtmiseta või vanemate õiguste äravõtmise nõudes, rahuldamine on seadusest tulenevalt põhjendatud ja on rohkem lapse huvides.

12. Sünnitunnistuse järgi on lapse K. R.`a vanemateks puudutatud isikud M. K. ja K. R. (t.lk. 4). Lapse äravõtmiseks esitatud avalduse ja ka menetlusosaliste seletuste kohaselt sügava vaimse alaarengu, käitumishäirete ja epilepsiasündroomi tõttu vajab laps ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. 05.10.2006.a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt lapsel on sügav puue, kuna laps vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt (t.lk. 5, 6).

13. Eeltooduga on tuvastatud, et lapse tervisliku seisundi ja puue tõttu ei ole lapsevanematel võimalik lapse eest kodus hoolitseda ega lapse üle ööpäevaringselt järelevalvet teostada. Laps peab olema pideva meditsiinilise järelevalve all, mida lapse vanemad tagada ei saa. Lapse tervisliku seisundi tõttu asjast puudutatud isikud ei olnud ega ole võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema, mistõttu alates 15.09.1999.a asub laps I. Koolkodus.

14. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 32 lg 2 kohaselt hädaohus laps paigutatakse sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Perekonnaseaduse (PkS) 53 lg2 esimese lause alusel kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta.

15. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult laps on vanematelt ära võetud alates lapse koolkodusse paigutamise päevast. Samas antud asjaolu ei ole lapse äravõtmise avalduse rahuldamata jätmise aluseks. PkS 53 lg2 teise lause kohaselt lapse äravõtmise juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Seega avaldaja on käitunud vastavalt seadusele. Lapse äravõtmise avalduse rahuldamata jätmisel tekkib olukord, kus avaldaja peab lapse venematele tagastama. Sellisel juhul seaks kohus lapse tervise ohu alla, kuna eriteadmiste puudumiste tõttu jääks laps ima pideva ja õigeaegse meditsiinilise abita. Sellepärast lapse äravõtmises avalduse rahuldamine on põhjendatud.

16. TsMS §438 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Põhjendamatu on avaldaja nõue puudutatud isikutelt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes. Kuigi vanema õiguste äravõtmise avalduse kohaselt lapse vanemad ei ole viimase aasta jooksul poega külastanud ega lapse vastu huvi näidanud, siiski lapse äravõtmise avalduse kohaselt ja asjast puudutatud isiku K. R.’a seletuste kohaselt oli vanema õiguste äravõtmiseks avalduse esitamise põhjuseks vanemate võimatus tasuda lapse ülalpidamiskulud. Sellepärast lapse vanemad pöördusidki Jõhvi vallale poole avaldusega anda laps täielikule riiklikule ülalpidamisele (t.lk. 2). Sellega on tuvastatud, et tegelikult vanemate õiguste äravõtmiseks

2-07-47990

4 (4) avalduse esitamine on tingitud avaldaja sooviga tulla lapse vanematele vastu ja vabastada neid lapse ülapidamiskohustuse täitmisest.

17. PkS §54 lg1 punktist 5 tulenevalt eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Avaldaja esindaja seletuste ning arstliku ekspertiisi tõendi kohaselt tervise seisundi tõttu laps ei ole võimeline vanemaid tundma. Kuna vanemate külastamisega ei ole võimalik erivajadustega hooldekodus asuva lapse heaolu parandada, siis tuleb asuda seisukohale, et vanemate poolt lapse mittekülastamine oli vabandatav ja on toimunud mõjuval põhusel. Sellepärast ei ole PkS §54 lg1 alusel võimalik puudutatud isikutelt vanemate õigus ära võtta.

18. Lapse äravõtmine on rohkem lapse huvides, sest see ei välista vanemate kohustust last külastada ja lapse vastu huvi tunda. Kuna alternatiivina kohus rahuldab avalduse lapse äravõtmise osas, lapse ja vanemate vaheliste sisemete võilaiku säilimise tagamiseks, kohus jätab vanemate õiguse äravõtmise nõudes avaldust rahuldamata.

19. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 478 lg1, lg2, §479, §550 lg1 p2, §661 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik