2-07-45678/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-45678 Tsiviilasi Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus vanema õiguste äravõtmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht XXX) Avaldaja esindaja Marika Talli Asjast puudutatud isik GM(isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata) Asjast puudutatud isik alaealine laps AM(isikukood XXX viibimiskoht XXX, asukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (AB Tibar ja Partnerid, asukoht XXX) Istungi toimumise aeg 22.04.2008.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Marika Talli Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja Helen Tomberg

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus. 2. Võtta GM’ilt (isikukood XXX) ära vanema õigused AM(isikukood XXX) suhtes. 3. Kohustada Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) korraldama AM elu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik

2 31.10.2007.a. esitas Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kohtule avalduse GM’ilt vanema õiguste äravõtmiseks tütre AM(sünd XXX) suhtes. Avalduse kohaselt sündis GM’i ja OK’i kooselust tütar AM, kes elab 2006.a. aprillist XXX. Lapse emalt OK’ilt on kohtumäärusega tsiviilasjas 2-06-12081 vanema õigused ära võetud. Paralleelselt nimetatud kohtumäärusega tuvastas GM ennast A isana. 02.08.2006.a. esitasid lapse vanemad ühise sellekohase avalduse, mille alusel koostati uus sünniakt ja lapse perekonnanimeks sai M (endine perekonnanimi oli K ). GM on viibinud mitmel korral kinnipidamisasutuses. Rahvastikuregistri andmetel puudub GM’il alaline elukoht ja dokumendid on kehtetud. Viimasest vabanemisest kinnipidamisasutusest on möödunud juba aasta või rohkemgi, selle aja jooksul ei ole GM kordagi külastanud tütar A , samuti pole GM tundnud mingit huvi tütre eluolu kohta. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja ära võtta GM’ilt vanema õigused tütar AM suhtes.

Asjast puudutatud isik GM kohtule kirjalikke seisukohti esitanud ei ole. GM’ile on menetlusdokumendid ja kohtukutse 22.04.2008.a. toimunud istungile kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.02.2008.a. Kohus on GM’it teavitanud, et kohtuistungilt puudumine ei takista asja läbivaatamist.

Asjast puudutatud isiku alaealise lapse AM määratud korras esindaja seisukoht Määrtaud korras esindaja seisukohalt on A vanemlike hoolitsuseta laps. A elab alates 2006.a. aprillikuust XXX. GM olles küll 1,5 aastase lapse isa, ei ole lapse kasvatamise kohustust kunagi täitnud. GMei ole kordagi külastanud last lastekodus ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. GM’i käitumisest nähtub, et isa kande tegemine lapse sünniakti ei tulenenud mitte GM’i huvist ja hoolest lapse vastu ning soovist pakkuda talle elamisväärset kodu, vaid on kantud muudest, lapse huvidega mitte haakuvatest kaalutlustest. GM’il puuduvad oskused ja soov lapse eest hoolitsemiseks. Ta ei suuda adekvaatselt hinnata lapse olukorda ega tema vajadusi. Toimetuleku oskuse puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline oma last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. A elab juba peaaegu kaks aastat lastekodus. A on tugevate autistlike joontega laps, kellel on ka muid terviseprobleeme (tugev kõõrdsilmsus mõlemas silmas, sellest tulenev nägemispuudulikkus. Laps vajaks meditsiinilise iseloomuga ravi ja taastusravi, mille saamiseks lastekodus võimalused puuduvad. A emalt OK’ilt on võetud ära vanema õigused ka teise lapse 6-aasatse AK’i suhtes, kes on juriidiliselt vaba lapsendamiseks. A on väga tubli tüdruk, õed on kokku hoidvad. Tallinna linna esindaja on avaldanud, et vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks A suhtes on luua õiguslik võimalus tüdrukute koos lapsendamiseks, sest arenenud ühiskonnaga heaoluriikides on piisavalt isikuid, kes soovivad lapsendada ka mõninga puudega lapsi. Määratud korras esindaja leiab, et lapsendamise eesmärk on eriti A vajadusi arvestades asjakohane. GM ei ole kordagi täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemise, milleks igasugused mõjuvad põhjused puuduvad. Samuti ei ole GM käinud last kordagi lastekodus vaatamas. Lähtudes eeltoodust leiab määratud korras esindaja, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja alaealise lapse määratud korras esindaja toetas avaldust.

3 Asjast puudutatud isik GM kirjalikke vastuväited kohtule ei esitanud, samuti ei ilmunud GM 22.04.2008.a. kell 16.00 toimunud istungile. GM’ile on menetlusdokumendid ja kohtukutse 22.04.2008.a. toimunud istungile kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.02.2008.a. Kohus on GM’it teavitanud, et kohtuistungilt puudumine ei takista asja läbivaatamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 sätted reguleerivad hagita asja läbivaatamist kohtus. Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt ei takista kohtuistungile kutsutud isikute puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist kui kohus ei määra teisiti. Kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Hagita menetluse erisust arvestades peab kohus olema veendunud, et ka asjast puudutatud isik hagita menetluses on saanud kätte kohtukutse. GM’ile on menetlusdokumendid ja kohtukutse 22.04.2008.a. toimunud istungile kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.02.2008.a. Seega leiab kohus, et asjast puudutatud isik on kohtukutse 22.04.2008.a. toimunud kohtuistungile kätte saanud.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PKS § 54 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. PKS § 54 lg 1 p 4 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kuna antud asjas on kohtule ja avaldajale teadmata asjast puudutatud isiku GM’i elukoht ja kuna A on tugevate autistlike joontega laps, kellel on ka muud terviseprobleemid ning kes vajab meditsiinilise iseloomuga ravi, mille saamiseks lastekodus võimalused puuduvad ning GMei ole kordagi lapse vastu huvi tundnud ega last külastanud, siis leiab kohus, et antud asjas tuleb vanema õigused GM’ilt ära võtta ilma vanemat isiklikult ära kuulamata. Vastasel juhul jäävad alaealise lapse huvid kaitseta.

Vastavalt sünnitunnistusele nr XXXon AM ema OK ja isa GM.

OK’ilt on vanema õigused tütre A osas ära võetud tsiviilasjas nr 2-06-12081.

GMon A isana sünniakti kantud 02.08.2006.a. OK’i ja GM’i ühise sellekohase avalduse alusel.

GMon mitmel korral viibinud kinnipidamisasutustes, mille kohta on kohtutoimikus tõendid. Viimasest vabanemisest kinnipidamisasutuses on möödas üle aasta ja selle aja jooksul ei ole GMkordagi oma tütart At külastanud ega tundnud huvi tütre eluolu vastu. GM’il puuduvad

4 oskused ja soov oma lapse eest hoolitsemiseks. GMei suuda adekvaatselt hinnata lapse olukorda ega tema vajadusi. GM’il puuduvad toimetulekuoskused ja isikuomadused lapse kasvatamiseks. A on tugevate autistlike tunnustega, kelle on ka muid terviseprobleeme. A vajaks meditsiinilise iseloomuga ravi ja taastusravi, mida GMei ole lapsele otsinud. GMei ole kordagi täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, milleks puuduvad igasugused mõjuvad põhjused.

Riigikohus tsiviilkolleegium on oma 01.03.2007.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et: „kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita.“

Kohus leiab, et antud asjas on GMjätnud oma kohustused tütre A eest täitmata, samuti ei ole GMkordagi lapse eluolu üle muret tundnud ega last lastekodus külastanud. Samuti puudub GM’il Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel elukoht ning kehtivad dokumendid.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PKS § 54 lg 1 p 1 ja 5 leiab kohus, et Tallinna Linna (Põhja- Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna GM’i käitumine on vastutustundetu ja hoolimatu ning GMei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja seda ilma mõjuva põhjuseta. Toimetulekuoskuste puudumise ning oma isikuomaduste tõttu ei ole GMvõimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Seega kohus leiab, et GMei ole võimeline lapse eest hoolt kandma ning GM’ilt tuleb vanema õigused ära võtta tütre AMsuhtes ja kohustada Tallinna Linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) korraldama AM elu.

PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda.

Taimi Kollom Kohtunik