3-07-974/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 29.04.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-974 Haldusasi T.T. kaebus Justiitsministeeriumi 23.03.2007 vaideotsuse nr 4- 1-08/3117 ja Tallinna Vangla vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamisening Tallinna Vanglale vastavasisulise ettekirjutuse tegemise nõudes

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Menetlusosalised T.T. - kaebuse esitaja (avaldaja); Justiitsministeerium ja Tallinna Vangla (vastustajad); Kultuuriministeerium – arvamuse andmiseks kaasatud isik

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 29.04.2008

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

01.03.2007 jättis Tallinna Vangla edastamata kaebuse esitajale posti teel vanglasse saadetud ajakirja „Maaja“ (Vt kaebus, tl 1 ja vastustaja vastuväited, tl 19).

15.03.2007 esitas T.T. seoses ajakirja „Maaja“ äravõtmisega Justiitsministeeriumile vaide (Vt vaideotsuse sissejuhatus, tl 2).

Justiitsministeeriumi 23.03.2007 vaideotsusega nr 4-1-08/3117 jäeti vaie rahuldamata (tl 2).

11.05.2007 esitas T.T. Justiitsministeeriumi vaideotsuseja Tallinna Vangla vastava toimingu peale halduskohtusse kaebuse. Avaldaja taotles ka kohustava ettekirjutuse tegemist, et vangla ajakirjad välja annaks. Kaebuse esitaja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 1).

Tallinna Halduskohtu 06.06.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta, sest riigilõiv oli tasumata. Määruses juhiti tähelepanu ka asjaolule, et vaideotsuse peale võib kaevata vaid juhul kui see rikub kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, sest vastasel korral piisaks kohustamiskaebusest (tl 6-7).

26.06.2007 avaldaja vastas kaebuse käiguta jätmise määrusele, teatas riigilõivu tasumisest ning põhjendas eraldi ka vaideotsuse vaidlustamise tarvidust (tl 11).

Tallinna Halduskohtu 12.10.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse ja saadeti Justiitsministeeriumile ning Tallinna Vanglale kui vastustajatele vastamiseks (tl 13).

Tallinna Halduskohtu 27.12.2007 määrusega kaasati Kultuuriministeerium menetlusse arvamuse andmiseks, sest vaidlus käis ka selle üle kas ajakirja „Maaja“ näol on tegemist pornograafilise teosega ja kas ajakirja määratlemine pornograafilise teosena on võimalik iga konkreetset numbrit avamata (tl 36).

Tallinna Halduskohtu 17.03.2008 määrusega määrati asi läbivaatamisele kirjalikus menetluses, sest vastustajad märkisid oma vastustes, et nõustuvad samuti kirjaliku menetlusega. Menetlusosalistele anti täiendav aeg taotluste ja dokumentide esitamiseks hiljemalt 10. aprilliks 2008 (tl 49-50).

Tallinna Halduskohtu 14.04.2008 määrusega tehti menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise koht ja aeg (tl 63).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingu, millega keelduti edastamast ajakirja „Maaja“ ning kohustada Tallinna Vanglat avaldajale kinnipeetud ajakirja numbreid välja andma. Kaebuse esitaja taotleb täiendavalt ka Justiitsministeeriumi 23.03.2007 vaideotsuse nr 4-1-08/3117 õigusvastaseks tunnistamist.

Tallinna Vangla administratsioon põhjendab ajakirja „Maaja“ äravõtmist asjaoluga, et tegemist on pornograafilise teosega. Tallinna Vangla on arvamusel, et ajakirja „Maaja“ sisu on üldteada ning peab seda aluseks teose sisu määratlemisel. Vastavalt PorTS § 7 lg 2 määratleb teose sisu enne levitamisele või demonstreerimisele asumist ettevõtja. Tuginedes ülaltoodule leiab kaebuse esitaja, et Tallinna Vanglal puudub igasugune õigus ajakirja „Maaja“ sisu määratleda. Ajakirja „Maaja“ toimetus, suulise avalduse põhjal, ajakirja pornograafiliseks ei pea (tl 1).

Avaldaja taotleb hinnangu andmist ka Justiitsministeeriumi vaideotsusele. Tegemist on erinevate õigusrikkumistega. Üks seisneb selles, et ajakirja kättetoimetamine peatati, teine selles, et Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium on võtnud endale õiguse kuulutada antud teos „Maaja“ pornograafiliseks seaduses mitteettenähtud korras (tl 11).

Avaldaja on seisukohal, et ühtegi tõendit, et ajakiri „Maaja“ oleks äravõtmise hetkel (s.o. 01.03.2007) olnud pornograafiline, esitatud ei ole. Tallinna Vangla töötajad ei ole ei politseiametnikud ega ka Kultuuriministeeriumi järelevalveametnikud, kellel teose sisu määratlemise õigus on. See, et ajakirja kaanel on märge „ainult täiskasvanutele“ ja ajakiri on kilepakendis, ei anna alust seda pornograafiliseks pidada. Seega ei saa ka rääkida sellest, et ettevõtja oleks „Maaja“ pornograafiliseks määratlenud. „Ainult täiskasvanutele“ ei anna teose sisu kohta vähimatki vihjet ja kilepakend on tavaline võte vältimaks ajakirja sisuga tutvumist isikute poolt, kes seda omandanud ei ole (tl 59).

Kultuuriministeeriumi arvamusest nähtub, et teoste ekspertkomisjon „Maajat“ hinnanud ei ole. Seega ei ole ajakiri „Maaja“ ekspertkomisjoni poolt ka pornograafiliseks teoseks kuulutatud. See, kuidas hindab „Maajat“ Kultuuriministeeriumi kantsler, on täiesti ebaoluline.

Tallinna Vangla on asunud seisukohale, et ajakiri „Maaja“ kambrisisene kasutamine kujutab endast ohtu samasooliste kambrikaaslaste kehalisele puutumatusele. Kaebuse esitaja selgitab, et viibib Tallinna Vanglas vahialusena alates 18.07.2006, olles ka vahepeal olnud etapeerituna erinevates arestimajades. Kaebuse esitaja ei ole kunagi olnud ei kahtlustatav ega süüdistatav üheski seksuaalsusega seotud süüteos.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et ajakirja „Maaja“ kuulutamine ohuks inimese julgeolekule on subjektiivne suvaotsus ning VangS § 15 lg 4 nõudeid antud juhul täidetud ei ole. Kahtlustades, et ajakiri „Maaja“ võib olla pornograafiline ese, oleks Tallinna Vangla pidanud peatama ajutiselt ajakirja kättetoimetamise ja selgitama välja kas tõusetunud kahtlus on põhjendatud. See, et Justiitsministeerium ei toiminud kehtestatud korra kohaselt vaid asus asja süvenemata Tallinna Vangla poolele, rikub avaldaja õigust saada ausalt koheldud vaidemenetluse esemest sõltumatult (tl 60).

TALLINNA VANGLA SEISUKOHT VASTUSTAJANA

Tallinna Vangla peab T.T.e esitatud kaebust põhjendamatuks. T.T. viibis Tallinna Vanglas kaebust puudutaval perioodil 09.02.2007 kuni 20.04.2007 ja 02.05.2007 kuni 01.06.2007.

23.03.2007 on inspektor-kontaktisik Oleg Kuropjatnik koostanud läbiotsimise akti leitud esemete kohta, mille kohaselt 01.03.2007 kella 15.00 paiku võeti praktikant Siim Rooalliku poolt ära AS Eesti Post kaudu saabunud vahistatu T.T.ele adresseeritud ajakiri „Maaja“. T.T.e isiklike asjade juures laos on ajakirja „Maaja“ 2007. aasta märtsi ja aprilli numbrid.

01.02.2007 kehtima hakanud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja muudatused puudutasid ka kinni peetavale isikule lubatavaid esemeid ja aineid. Varasemalt kehtinud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 58 sätestas lubatud asjade loetelu. Selle paragrahvi lõike 3 punkti 8 kohaselt oli kinnipeetavale lubatud ilukirjandus, ajalehed ja ajakirjad, kokku 5 eksemplari.

Alates 01.02.2007 kehtima hakanud vangistusseaduse § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab justiitsminister määrusega kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra. Osundatud paragrahvi lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Alates 11.02.2007 jõustunud VSkE § 641 määratleb esemed, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud. Nimetatud paragrahvi p 15 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 2 alusel kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui vangistusseadusega või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg

2 p 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esile toob. Leiame, et ajakiri „Maaja“ vastab esiletoodud tunnustele ning on käsitatav pornograafilisena. Kinni peetavad isikud elavad kinnipidamiskohas isoleeritud tingimustes. Vangistuseaduse § 12 lg 1 punktide 1 ja 3 kohaselt hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi, kinnipeetavaid ja vahistatuid. VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, sama paragrahvi lg 5 kohaselt on vangla või arestimaja kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Niisiis on kinnipidamisasutus koht, kus isiku mitmed õigused, lähtudes isolatsiooni eripärast, on paratamatult piiratud ega ole võrdväärsed vabaduses viibivate isikute õigustega. Sealhulgas puuduvad võimalused seksuaalsete vajaduste loomupäraseks rahuldamiseks. Seega on ebasoovitavad ka tugevalt erootilise ja pornograafilise sisuga trükised, mis võiksid tungide väljendumist soodustada ja ajendada kinni peetavaid isikuid leidma tungidele väljundi teise isiku kehalise puutumatuse rikkumise teel.

Vastustaja leiab, et ajakirja „Maaja“ kambrisse lubamine kinnipidamisasutuse isoleeritud tingimustes võib ohustada inimese julgeolekut. Lähtudes ülaltoodud sätetest ei võimaldata kinni peetavatele isikutele kambrisse ajakirja „Maaja“. Lähtudes eeltoodust palub Tallinna Vangla jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda.

JUSTIITSMINISTEERIUMI SEISUKOHT VASTUSTAJANA

Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 punkt 1 kohaselt on vaideotsuse peale kaebuse esitamise eeltingimuseks, et sellega oleks rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Esile ei ole toodud ka põhjendatud huvi.

Vangistusseaduse § 30 lõige 1 kohaselt on vangla kohustuseks tagada kinnipeetavale võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Mis seondub aga muu lugemismaterjaliga, siis sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punkt 15 kohaselt on kinnipeetavale muu hulgas keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed.

Pornograafiliste teoste keelamise põhjus seisneb selles, et need on vastuolus karistuse täideviimise eesmärkidega. Pornograafilised teosed võivad oma olemuselt esile kutsuda muu hulgas ka negatiivseid emotsioone nagu vägivald, vihkamine või sugulise kire kunstlik tekitamine ning forsseerimine vanglas. Seega võivad sellised teosed kujutada ohtu vangla julgeolekule. Lisaks ei anna nad lisaväärtust ka konkreetse isiku õiguskuulekale käitumisele suunamisele, kuna nad ei ole käsitletavad kui informatsiooniallikad ning neil ei ole puutumist kinnipeetava õigusega saada informatsiooni. Samuti ei soodusta pornograafia kuriteo eest karistust kandvate isikute adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist, võimaldades neil tajuda naisekeha eelkõige seksuaalobjektina. Sellised arusaamad võivad tekkida kinnipeetavatele tõsiseid raskusi ühiskonda naasmisel.

Hinnangu andmine selle kohta, millised teosed on pornograafilised või seda sisaldavad ja kvalifitseeruvad VSkE § 641 punkt 15 loetelu alla, on eelkõige vangla pädevuses, kes kontrollib vahetult esemete asutusse lubamist. Vastavalt pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 punktile 3 on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes seksuaalseid toiminguid labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob.

Kultuuriministeeriumi meedia-ja autoriõiguse osakond on asunud seisukohale, et teose määratlemisel erootilise või pornograafilisena ei ole otsustava tähtsusega teose enda sisus esitatud määratlus või kirjeldus, vaid siiski hinnang, mis on antud teost tervikuna analüüsides, võttes eeskätt arvesse isikute kujutamisviisi teoses sisalduvatel fotodel.

Kultuuriministeeriumi meedia-ja autoriõiguse osakond on 25.10.2007 otsuses samuti leidnud, et näiteks ajakiri „Hustler“ on pornograafiliseks teoseks, kuna sõltumata konkreetsest numbrist on selles kujutatud mehi ja naisi teostamas seksuaalseid toiminguid, mis on pealetükkivad ja labased, jättes tagaplaanile muud inimlikud seosed.

Samuti viitab Justiitsministeerium Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse „Euroopa vanglareeglistiku“ punktile 24.11, mille kohaselt tuleb kinnipeetavatele võimaldada regulaarset ühiskonna asjadest teavet tellides ja lugedes ajalehti, ajakirju ja teisi väljaandeid ning jälgides raadioja teleülekandeid juhul, kui kohus ei ole vangi suhtes kehtestanud erikeeldu kindlaks ajavahemikuks. Sellest lähtuvalt on ajakirjanduse lugemise eesmärgiks saada teavet ühiskonna asjadest. Seda eesmärki ei täida pornograafilised teosed.

Lähtudes eeltoodust palub Justiitsministeerium jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda.

ARVAMUSE ANDMISEKS KAASATUD ISIKU SEISUKOHT

Kultuuriministeerium on kaasatud menetlusse arvamuse andmiseks küsimuses, kas ajakiri „Maaja“ näol on tegemist pornograafilise teosega ning kas „Maaja“ määratlemine pornograafilise teosena on võimalik iga konkreetset numbrit avamata.

PorTS annab pornograafilise teose legaaldefinitsiooni (§ 1 lg 1 p 3), mis on kohaldatav ka teiste seaduste rakendamisel, nt karistusseadustiku §-d 177, 178 ja 179. PorTS § 7 lg 2 järgi määratleb ettevõtja teose sisu enne levitamisele või demonstreerimisele asumist. PorTS § 13 lg

1 p 4 järgi on järelevalveametnikul õigus määratleda kontrollimiskohas teose sisu või suunata kahtluse korral teos ekspertkomisjoni.

Teoste ekspertkomisjoni viimaste aastate otsused on olnud seotud trükiste levitamisega. Teoste ekspertkomisjon on tõlgendanud PorTS selliselt, et juhul kui trükise esija tagakaas ei sisalda pornograafilise sisuga teoseid ning see on pakendatud ja eksponeeritud müügikohas selliselt, et alaealistel ei ole võimalik juurde pääseda selle sisule, siis võib trükist müüa ka väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta. Eestis levitatakse väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta pornograafilisi teoseid sisaldavaid trükiseid selliselt, et need on kileümbrises, paigutatud vähem märgatavale kohale ning esija tagakaanel ei kasutata pornograafilise sisuga fotosid.

Jaemüügiga tegelevad ettevõtjad (levitajad) määratlevad „Maajat“ pornograafilisi teoseid sisaldava ajakirjana ning on sellest lähtudes korraldanud ka levitamise ja müügi. Ajakirja väljaandja pakendab ajakirja kileümbrisesse ja kaanel on märge „ainult täiskasvanutele“. Seega määratleb ka väljaandja „Maaja“ pornograafilisi teoseid sisaldavaks ajakirjaks.

Teoste ekspertkomisjon ei ole „Maajat“ hinnanud ning ilmselt puudub selle jaoks vajadus, sest üldteada on fakt, et tegemist on pornograafilisi teoseid sisaldava ajakirjaga. Kultuuriministeeriumi hinnangul on ajakirja “Maaja” võimalik määratleda pornograafilisi teoseid sisaldava ajakirjana ka iga konkreetset numbrit avamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesoleva haldusasja raames on vaidlustatud Tallinna Vangla keelduva sisuga toiminguid, millega jäeti kaebuse esitajale saadetud ajakiri „Maaja“ talle üle andmata ning täiendavalt ka Justiitsministeeriumi vaideotsust, millega jäi vastavasisuline vaie rahuldamata. Avaldaja on esitanud ka nõude teha vastustajale ettekirjutus, et vangla ajakirjad kaebuse esitajale välja annaks.

Kõigepealt tuleb hinnata menetlusosaliste väiteid ja seisukohti seonduvalt sellega, et Tallinna Vangla keeldus avaldajale saadetud ajakirja „Maaja“ üleandmisest. Kui ajakirja edastamata jätmine osutub õigusvastaseks, siis tuleb kaaluda täiendavalt ka vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse põhjendatust, et vältida mitmetitõlgendamist võimaldavat olukorda. Kui aga Tallinna Vangla keelduva sisuga toiming oli õiguspärane, siis jääb kaebus rahuldamata ka eelnimetatud kohustamisnõuet ja vaideotsust puudutavas osas, kui avaldaja õigusi ei ole rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult ja kui selleks on (sisuline) põhjendatud huvi.

Tallinna Vangla on viidanud oma vastuväidetes Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 punktile 15, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas pornograafilised teosed keelatud. Vangistusseaduse § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Lähtuvalt sama seaduse ja paragrahvi neljandast lõikest võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka eelvangistuse puhul (VangS § 90 lg 1). Justiitsministeerium on viidanud ka vangistusseaduse §-le 30, mille kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Sama paragrahvi teise lõikega on täpsustatud, et kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut ja sisekorda. Vahistatute osas on kehtestatud enam-vähem samasisuline regulatsioon (VangS § 93 lg 3). Sellest regulatsioonist järeldub, et ajakirjade tellimine ja võimaldamine saab toimuda vangla administratsiooni heakskiidul, see peaks olema kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning ei tohiks ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda. Ohu hindamine omakorda on vangla administratsiooni pädevuses.

Vastustajate selgitustest ilmneb, et ajakirja „Maaja“ keelamisel on olnud olulised vangla sisekorraeeskirja § 641 punktis 15 sätestatud põhimõte, mille kohaselt on kinnipeetavale pornograafilised teosed vanglas keelatud. Täiendavalt on põhjendatud seda karistuse eesmärkidega ning võimaliku ohuna vangla julgeolekule. Avaldaja on tõstatanud küsimuse, kas ajakiri üldse on pornograafiline teos kui ekspertkomisjon ei ole küsimust hinnanud.

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 p-i 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Vastustajad on sellele määratlusele oma vastuväidetes ka viidanud. Sama seaduse § 7 lg-s 2 on sätestatud, et ettevõtja määratleb teose sisu enne levitamisele või demonstreerimisele asumist. Kui teose sisu ei ole üheselt määratletav, on ettevõtjal õigus taotleda teose läbivaatamist ja sisu määratlemist teoste ekspertkomisjonis.

Eelnevast regulatsioonist järeldub, et ettevõtjal on õigus aga mitte kohustus taotleda teose läbivaatamist ekspertkomisjoni poolt ja seda siis, kui teose sisu ei ole üheselt määratletav.

Antud juhul nähtub haldusasja materjalist, et Kultuuriministeeriumi juures tegutsenud ekspertkomisjon ei ole ajakirja „Maaja“ hinnanud. Järelikult ei ole ettevõtja, kas siis seetõttu, et teose sisu on üheselt määratletav või mingisugustel muudel põhjustel seda taotlenud. Kultuuriministeerium arvamuse andmiseks kaasatud menetlusosalisena asus seisukohale, et taolise hindamise suhtes puuduks ka vajadus, sest ajakiri sisaldab pornograafilisi teoseid, mis on ühtlasi üldteada fakt. Kultuuriministeeriumi hinnangul on ajakirja võimalik määratleda pornograafilisi teoseid sisaldava ajakirjana iga konkreetset numbrit avamata. Kultuuriministeeriumi arvamuses juhitakse muuhulgas tähelepanu asjaolule, et jaemüügiga tegelevad ettevõtjad (levitajad) määratlevad ajakirja samuti pornograafilisi teoseid sisaldava ajakirjana ja on sellest lähtuvalt korraldanud (kileümbris jne) ajakirja levitamise ning müügi. Kultuuriministeeriumi arvamusega mittenõustumiseks ei ole põhjust. Seega jääb kaebus rahuldamata. Täiendavalt on vastustajad põhjendanud oma seisukohti karistuse täideviimise eesmärkide ning võimaliku julgeolekuohu kaudu ning lähtuvalt sellest ka selgitanud miks taoline ajakiri karistuse täideviimise eesmärkidele ning julgeolekuriskide vähendamisele kaasa ei aita. VangS § 15 lg 4 kohaselt on sellised kaalutlused ja hinnangud vastustaja pädevuses. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb ajakirja edastamata jätmise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka vastav kohustamisnõue ajakirjade kaebuse esitajale väljaandmise kohta. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebuse esitaja õigusi oleks rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult ning seetõttu jääb vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamise nõue samuti rahuldamata.

Enno Loonurm Kohtunik