2-08-2301/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-2301 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. aprill 2008, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi O.Tš hagi S.Tš vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O.Tš (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: S.Tš (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 15.04.2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon

1. O.Tš hagi rahuldada täies ulatuses.

2. Lahutada O.Tš (abielueelne perekonnanimi B) ja S.Tš vahel Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) 17.12.2005 sõlmitud abielu, kanne nr 444.

3. O.Tš-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimi TŠ.

4. Muuta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.11.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06- 25653 S.Tš-lt väljamõistetud elatise suuruse summat.

5. Mõista S.Tš-lt välja O.Tš kasuks igakuiselt elatis summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, tütre D.Tš, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 22.01.2008.a kuni tütre D.Tš täisealiseks saamiseni, s.o 06.04.2022.a, või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

6. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele elatise maksmise osas täies ulatuses. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-2301 kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-08-2301

2(4) Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

22.01.2008 esitas O.Tš Viru Maakohtule hagiavalduse abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu on sõlmitud 17.12.2005. Pooltel on ühine laps: tütar D, sünd. xx.xx.xxxx.a.

Perekonnaelu kostjaga ei laabunud, poolte abieluja perekonnasuhted on lõppenud 2006.a septembris. Pooled elavad lahus, hageja on kindel, et poolte abielusuhete taastamine on võimatu. Kostja keeldub abielu lahutamisest Perekonnaseisuametis.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.11.2006. kohtumäärusega (maksekäsu täitedokumendina kirjalikus menetluse korras) määrati: sisse nõuda S.Tš-lt lapse D.Tš kasuks elatis 1500 krooni kuus alates 21.09.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse vajaduse muutumiseni.

Alates 01.01.2008. on ühele lapsele elatise minimumsuurus 2175 krooni. Kasvavad hinnad toiduainetele, kommunaalteenustele. Kasvab ka laps ja tema vajadused. 1500 krooni kuus ei ole juba piisav.

Hageja andmeil kostja töötab Soomes. Hageja leiab, et kostjal on pidev ja hea sissetulek ning tal on võimalik ülal pidada oma last seadusega ettenähtud minimaalses ulatuses.

Hageja palub lahutada poolte abielu, jätta hagejale perekonnanimi Tš, suurendada igakuist elatisraha lapse D.Tš ülalpidamiseks, s.t. välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisraha lapse D.Tš ülalpidamiseks igakuise summana 2175 krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast kuni lapse täisealisuseni, lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastust hagile ei esitanud.

KOHTUISTUNG

15.04.2008 toimunud kohtuistungil hageja toetas oma nõuded ja nende põhjendusi.

Kostja tunnistas hagi täies ulatuses ning ei esitanud ühtegi vastuväidet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu on registreeritud 17.12.2005 Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt, kanne nr 444. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0125248 (tl 3)

Tsiviilasi nr 2-08-2301

3(4)
et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar D. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0304451 (tl 4)

Kohus kuulates ära poolte seletused ja tutvudes tsiviilasja toimiku materjalidega leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, mis kostja omaks võttis on poolte abielusuhted lõppenud 2006.a septembris. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid peaaegu 2 aastat tagasi ja nad elavad erinevates elukohtades ning ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi Tš.

Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi Tš.

Hageja on esitanud nõue ka elatise suurendamiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Kohus leiab, et hageja poolt esitatud väide, et lapse vajadused on suurenenud, on põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-08-2301

4(4) Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.11.2006 määrusega maksekäsumenetluses mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt. Kohus leiab, et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Kostja ei vaielnud lapse vajaduste suurendamisele vastu.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja maksis oma lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja loeb põhjendatuks muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana seadusega ettenähtud miinimummääras, seega alates 22.01.2008 (hagi esitamise päevast) summas 2175 krooni.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik