2-07-25778/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-25778

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-25778 Tsiviilasi Eesti Krediidipank AS-i hagi X vastu 35 627,06 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja Eesti Krediidipank AS (rk 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn) • hageja esindaja Tarvo Ilves; • kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Krediidipank AS-i hagi X vastu 35 627,06 krooni nõudes. 2. Välja mõista X 35 627,06 krooni (kolmkümmend viis tuhat kuussada kakskümmend seitse krooni ja kuus senti) Eesti Krediidipank AS-i kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 16. juulil 2007 esitas Eesti Krediidipank AS Tartu Maakohtule hagi X vastu 35 627,06 krooni nõudes. Pooled olid sõlminud laenulepingu nr 17663, millega laenas hageja kostjale 30 000,00 krooni, laenusummas tagastamise lõpptähtpäevaga 16.11.2011. Alates jaanuarist 2007 tekkisid kostjal viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel. Käesolevaks hetkeks on kostjal tasumata põhivõlg 29 550,84 krooni. Hageja saatis kostjale võlateatiseid ja hoiatas lepingu ülesütlemisest. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, siis ütles pank lepingu üles 02.05.2007. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt intressivõlga 2 352,02 krooni, viivist summas 1 347,20 krooni ning leppetrahvi ja dokumentidekoostamise tasu 2 377,00 krooni. Kokku nõuab hageja kostjalt 35 627,06 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 03.04.2008 kostja emale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Eesti Krediidipank AS-i hagi X vastu 35 627,06 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik