Legislator Case Law & Legislation
2-07-16013/6 AI generated

2-07-16013/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-16013/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Legislator headnote

AI generated

2-07-16013/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-07-16013 Tsiviilasi AS S hagi UVvastu võlgnevuse 1517.90 krooni ja viivise 1512.90 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS S (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Marlen Šarton (AS Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht: XXX; e-post: inkasso@julianus.ee) Kostja: UV(isikukood: XXX, elukoht: XXX), nõustaja Kaja- Reet Junk Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud kannab hageja AS S

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.11.1997.a liitumislepingu nr 110-2745, mille alusel osutas hageja kostjale internetiühenduse ja /või telekommunikatsiooni vallas ja kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest. 06.09.1999.a sõlmisid pooled täiendavalt lepingu lisa D (dekooderi rendilepingu), mille kohaselt andis hageja kaabeltelevisiooni dekooderi Nokia LS256 kostjale üle ja kostja võttis selle vastu. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved perioodi eest mai 2001.a kuni mai 2003.a. Arve nr NA-2, 29.05.2003.a alusel on kostja võlgnevus hageja ees 1255.19 krooni, millele lisandub arve maikuu eest summas 495.00 krooni, kogusummas 1750.19 krooni. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kostja kohustus tasuma ka viivist 0,5 % päevas (Kaabeltelevisioonivõrgu teenuste kasutamise eeskirjade p V). Hageja vähendab viivisenõuet ja palub kostjalt välja mõista viivist summas 1512.90 krooni.

2 25.04.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 1517.90 krooni ja viivis summas 1512.90 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja menetluskulud: tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja oma 26.10.2007.a vastuses palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, kuna nõue ei ole aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 kohaselt.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt puudub kostjal võlg hageja ees. Kostja kinnitab, et ta ei ole alates 26.03.2001.a hageja teenust kasutanud, kuna hageja lülitas kostja kaabivõrgust välja ning tal ei ole kohustust tasuda teenuste eest, mida ta ei ole saanud. Samuti palub kostja kohaldada aegumist TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja väitel ei ole ta tahtlikult hoidunud kõrvale maksmisest, vaid palus 21.02.2003 hagejale saadetud kirjas esitada talle õiged arved, et ta saaks võlgnevuse reaalselt saadud teenuste eest likvideerida. Hageja kostja kirjale ei reageerinud.

Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 03.11.1997.a liitumislepingu. Pooled vaidlevad selles, kas kostjal on võlgnevus hageja ees ning selles, kas nõue on aegunud või mitte. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Sama sätte 4 lõike kohaselt on selleks kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Nõue on esitatud tasumata arvete eest perioodil mai 2001.a kuni mai 2003.a. Hagiavaldus on esitatud 25.04.2007.a. Kohus asub seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks tulnuks hagejal tõendada kostja kohustuse rikkumise tahtlikkust. Hageja seda teinud ei ole. Kostja 21.02.2003 kirjaga on tõendatud, et kostja tegi hagejale ettepaneku viia temale esitatud arved vastavusse tegelikult tarbitud teenustega ja soovis võlgnevuse tasuda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja pretensioonile reageerinud või tekkinud ebaselgust arvete esitamisel püüdnud lahendada. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel.

Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kannab hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: /allkiri/