3-06-1133/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1133 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Murru Vangla direktori 28.04.2006 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava punktide „Kinnipeetava paigutamine vanglas“ (koos punktiga „Märkused turvalisusriski kohta“) ja „Soodustuste kohaldamine“ õigusvastaseks tunnistamise ning Murru Vangla 24.02.2006– 04.09.2006 toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29.06.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16.04.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Romeo Kalda, esindaja advokaat Janek Valdma Vastustaja – Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste

RESOLUTSIOON

Jätta Romeo Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2007 otsus haldusasjas nr 3-06-1133 vaidlustatud osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda kaebuses paluti tunnistada õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks ning tühistada Murru Vangla direktori poolt 28.04.2006 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“ punktid „Kinnipeetava paigutamine vanglas (koos p-ga „Märkused turvalisusriski kohta“) ja „Soodustuste kohaldamine“. Kaebuse täienduses paluti tunnistada õigusvastaseks vangla 24.02.2006 – 04.09.2006 järgmised toimingud: diskrimineeriv hoidmine vangla suletud 9-ndas eluosakonnas ja vanglasisese liikumisõiguse piiramine; hariduse omandamise võimaluste ebaseaduslik piiramine; kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu võimaluste ebaseaduslik piiramine; ebavõrdne kohtlemine värskes õhus viibimise õiguse kasutamisel; ebavõrdne kohtlemine kehakultuuriga tegelemise õiguse andmisel ja ebavõrdne

3-06-1133 2(5) kohtlemine elutingimuste andmisel. Kaebaja põhjendatud huviks toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kahju hüvitamise nõude esitamine Murru Vangla suhtes. a) hoidmine suletud 9-ndas elusosakonnas ja vanglasisese liikumisõiguse piiramine; Kaebaja sai liikuda 7.30-st kuni 21.30-ni 8 meetrises koridoris. Teised kinnipeetavad võisid liikuda 7.00-st 22.30-ni (puhkepäevadel ja pühadel öörahuni). Nende liikumisruum oli kordi suurem, nende kasutuses olid puhketoad, köök ja muud ruumid; samuti õues olev jalutushoov, söökla, klubi, spordisaal, raamatukogu, saun ja muud hooned. Vangistusseaduse ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 8 järgi võib kinnipeetav äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda. PS § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. b) hariduse omandamise ebaseaduslik piiramine; VangS § 34 lg-te 3 ja 5 järgi kindlustab vangla kinnipeetavatel hariduse omandamise, suunab ja soodustab seda. Kaebajat ei viidud õppeaasta alguses kooli, kuigi ta oli sinna vastu võetud. Ta ei saanud võrdselt teiste kinnipeetavatega osaleda õppetöös klassiruumis. c) kaebajat diskrimineeriti kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu mittevõimaldamisega; Ta ei saanud viibida vanglas käinud lauljate ja näitlejate esinemistel, loengutel ja muudel üritustel. d) kaebaja sai värskes õhus viibida vaid ühe tunni jalutusboksis (pealt trellitatud ruumis), mida kasutavad veel ainult kartserisse ja lukustatud kambritesse ajutiselt paigutatud kinnipeetavad. Kõikides elusektsioonides on majutushoonete ees kinnipeetavatele vähemalt 4 tundi päevas avatud jalutusväljakud ja spordiväljakud. Erinevalt teistest kinnipeetavatest puudus kaebajal võimalus kasutada korvpalli- ja treeningusaali, jõutreeningu nurkasid, osaleda eluosakondade vahelistel spordivõistlustel. Talle lubati kambrisse ainult hantlid ja trenažöör. e) elutingimuste osas pidi kaebaja ajama läbi ilma võimaluseta kasutada kööki ja puhketuba oma sektsioonis äratusest öörahuni. Kööki oli lubati kasutada vaid lõunasel ajal 1 tund päevas. Kaebaja puudus ka võimalus kaupluse külastamiseks. Ta pidi leppima kohaletoodud kaubaga.

2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. VangS § 6 lg 1 täitmiseks on VangS § 12 lg 2 tulenevalt õigus ja kohustus vangla direktoril paigutada kinnipeetavad eraldi. Kinnipeetava paigutamisel vanglas arvestatakse muuhulgas karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ja iseloomuomadusi (VangS § 12 lg 1). Kaebaja paigutati eraldi toime pandud kuritegusid ja isikut arvestades. Kaebaja kannab karistust 9. eluosakonnas tavarežiimiga osakonnas (sektsioonis). Teda ei ole paigutatud kartseri kambrisse ega lukustatud kambrisse. Talle on tagatud liikumisvõimalus, kehakultuuriga tegelemine, olla üks tund päevas värskes õhus. Kinnipeetaval pole subjektiivset õigust valida kambrit või eluosakonda, mistõttu ei saa 9. eluosakonda paigutamine olla kaebaja suhtes diskrimineeriv. Vangistusseadusest tulenevad vangla ülesanded ja tingimused, mida tuleb kinnipeetavale tagada, on täidetud. Kultuuriürituste korraldamine ei kuulu vangla kompetentsi ja arvestades vanglas viibivate kinnipeetavate hulka, ei oleks see ka võimalik. Kehakultuuriga tegelemise õigust ei ole kaebajale keelatud. Täidetud on VangS sätestatud kinnipeetava võimalus teha sisseoste vangla vahendusel. Subjektiivset õigust nõuda kaupluse külastamist kinnipeetaval ei ole.

3. Tallinna Halduskohtu 29.06.2007 otsusega rahuldati kaebus Murru Vangla direktori poolt 28.04.2006 kinnitatud individuaalse täitmiskava punktide „Kinnipeetava paigutamine vanglas“ (koos punktiga „Märkused turvalisusriski kohta“) ja „Soodustuste kohaldamine“ õigus- vastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise osas. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Murru Vanglalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 1916 krooni (50 %). Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 28.04.2006 direktori pool kinnitatud eluaegse kinnipeetava R. Kalda täitmiskavaga nähti tema karistuse kandmise kohaks vanglas ette 9. eluosakond tulenevalt põgenemisohu olemasolust ja

3-06-1133 3(5) soodustuse – üleviimise taotlemist lahtisesse eluosakonda, kus on rohkem võimalusi arenguks – kohaldamist võis rakendada juhul kui ta: on karistuse kandmise vältel käitunud õigus- kuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ja sisekorraeeskirju (ei ole distsiplinaarkaristusi ja intsidentides osalemist); osalenud aktiivselt õppetöös; läbinud individuaaltöö kontaktisiku, eluosakonna peaspetsialisti, psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga eesmärgiga täiendada isiksuslikku toimetulekuoskust. 9. eluosakond kujutab endast nii eri- kui tavarežiimiga sektsioonidega kinnist eluosakonda, kus võrreldes lahtise osakonnaga on liikumispiirangute tõttu vähem võimalusi tegelemiseks kinnipeetava arengut soodustavate huvialadega. Seetõttu piirab 9-ndasse eluosakonda paigutamine kinnipeetava vangistusseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Sisuliselt on täitmiskava vaidlustatud punktidega püütud saavutada samu eesmärke, milleks varem kasutati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebaja paigutamine arengut takistavasse 9-ndasse eluosakonda ei ole täitmiskavas piisavalt motiveeritud. Seega oli täitmis- kava eesmärgiks täiendavate julgeolekuabinõude varjatud kujul rakendamine kaebaja suhtes, kuna neid otseselt sanktsioneerivad käskkirjad olid tühistatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2005 otsus nr 2-3/33/05). VangS § 12 lg-st 2 ei tulene vangla direktorile õigust ilma erandliku olukorra põhistamiseta paigutada eraldi § 12 lg-s 1 nimetamata isikuid. 9-ndasse eluosakonda paigutamise alusena on viidatud küll põgenemisohule, kuid kaalutlus- õiguse teostamisel eraldihoidmise printsiibi rakendamiseks ja kinnissesse sektsiooni paigutamise otsustamisel on direktor piiratud riigivõimu teostamise üldpõhimõtetega, sh PS § 11 teisest lausest ja HMS § 3 lg-st 2 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Seepärast ei tohi piiravate meetmete kohaldamine toimuda kauem, kui nende abinõude eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 2-3/33/05 leiti, et piiravate meetmete kohaldamise ajalisi piire on sellekohases haldusaktis võimalik ette näha selliselt, et kehtestatakse siiski esialgsel hinnangul vähim piisav tähtaeg nende abinõude kohaldamiseks ja esialgset tähtaega pikendatakse põhjendatud vajadusel. Et eluaegse vangi staatusest tulenevat põgenemisohtu ei pea ka vangla administratsioon alati põhjendatuks nähtub sellestki, et enamik eluaegseid vange ei ole Murru Vanglas paigutatud 9-ndasse eluosakonda. Kuna kaebaja ei viibi käesoleval ajal Murru Vanglas ja vaidlustatud täitmiskava tema suhtes ei rakendata, pole muutunud olukorra tõttu täitmiskava tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik ja kaebaja nõustus sellega kohtuistungil. Seoses nõudega tunnistada õigusvastasteks kaebaja paigutamine 9-ndasse eluosakonda ja vanglasisese liikumisõiguse ahendamine, hariduse omandamise ja kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu ebaseaduslik piiramine, ebavõrdne kohtlemine värskes õhus viibimise ja kehakultuuriga tegelemise õiguse kasutamisel ning elutingimuste andmisel, tuleb arvestada, et eluosakonda paigutamise otsustab vangla administratsioon ulatusliku kaalutlusõiguse alusel. Täitmiskava õigusvastasusest motiveerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu, piirava meetme ajalise kohaldamise kestuse määratlemisest ebakohaste tegurite abil ja intsidentides osalemise näitaja kavatsetavast kasutamisest R. Kalda käitumise hindamisel ei tulene üheselt, et piirava meetme kasutamine kaebaja 9-ndasse eluosakonda paigutamise kujul oleks igal juhul pidanud osutuma lubamatuks. Seetõttu tuleb kaebaja need nõuded jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Kalda apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus kaebuse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada kaebus toimingute õigusvastaseks tunnistamise osas. Kohus tuvastas, et 9. eluosakond kujutab endast tavarežiimiga sektsioonidega kinnist eluosa- konda, kus on liikumispiirangute tõttu vähem võimalusi tegelemiseks kinnipeetava arengut

3-06-1133 4(5) soodustavate huvialadega. 9-ndasse eluosakonda paigutamine piirab kinnipeetava vangistus- seadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Murru Vangla kodukorra järgi on 9. eluosakond karistuslike piirangute kohaldamiseks ettenähtud eriosakond. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja õigusi piirati kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Kuna kohus tuvastas, et kaebajale seatud ebavõrdsed ja põhjendamatud piirangud tulenevad ja samastuvad 9. eluosakonda paigutamisega, on kohus sisuliselt öelnud, et vangla võib kaebaja õigusi värskele õhule, haridusele, liikumisele, spordile, sotsiaalkultuurilistele üritustele (ebavõrdselt teiste kinnipeetavatega) piirata ulatusliku kaalutlusõiguse alusel. Tartu Halduskohtu 11.11.2005 otsusega haldusasjas nr 3-360/05 loeti lubamatuks samad piirangud vangla haldusakti alusel. On arusaamatu, miks Tallinna Halduskohus analoogilises olukorras põhjendas õiguste piiramist ulatusliku kaalutlusõigusega. Kinnipeetava õiguste ebavõrdne ja põhjendamatu piiramine on keelatud nii põhiseadusliku võrdse kohtlemise ning põhjendatuse ja proportsionaalsuse printsiibiga kui ka vangistust reguleerivate õigusaktidega. VangS § 69 näeb kinnipeetavate õiguse piiramise ette täiendava julgeolekuabinõuna ja § 63 distsiplinaarkaristusena. Muudel alustel vangla administratsioon seadusega ettenähtud kaebaja õigusi ebavõrdselt teiste kinnipeetavatega piirata ei tohi. Kohtu viidatud VangS § 12 lg 2 mõte saab olla vaid eraldipaigutamine kinnipeetava enda heaolu ja turvalisuse huvides, mitte aga õiguste karistuslik piiramine.

5. Murru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leidis, et käesolev vaidlus ei ole analoogiline vaidlusega haldusasjas nr 3-360/05. Kaebaja õigusi omandada haridust, viibida värskes õhus, tegeleda kehakultuuriga ja teha vangla vahendusel sisseoste ei ole piiratud. Kuna VangS-st ei tulene nõudeid tingimustele, kus kinnipeetavad viibivad värskes õhus, kuidas neil võimaldatakse kehakultuuriga tegelemine või sisseostude tegemine, ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda, et need tegevused toimuksid kindlal viisil. Kaebaja väide sotsiaal- kultuurilistest üritustest osavõtu õigusvastase piiramise kohta on paljasõnaline. VangS § 34 lg 3 järgi kindlustab vangla hariduse omandamiseks üldotstarbeliste ruumide olemasolu. Sellest ei saa aga järeldada, et kinnipeetaval on õigus nõuda õppetöö läbiviimist klassiruumis. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Samas VangS § 11 lg 1 kohaselt võetakse kinnipeetava paigutamisel vanglasse arvesse muuhulgas karistusaja pikkust ja iseloomuomadusi. Märgitud asjaolud on asjakohased ka kaebaja vanglasisesel paigutamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas ja Murru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks.

7. Vastuseks halduskohtu 01.10.2006 nõudele teatas kaebaja esindaja kaudu, et taotleb Murru Vangla direktori poolt 28.04.2006 kinnitatud individuaalse täitmiskava vaidlustatud punktide tühistamist. Kohtuistungil kaebaja muutis oma taotlust ja taotles individuaalse täitmiskava menetlusse võetud punktide õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse ja apellatsioonimenetluses kaebuse rahuldamist individuaalse täitmiskava osas ei vaidlustatud. Seega on halduskohtu otsus individuaalse täitmiskava peale esitatud kaebuse lahendamise osas jõustunud.

8. Murru Vangla toimingud, mille õigusvastaseks tunnistamist kaebaja taotleb, tehti Murru Vangla direktori poolt 28.04.2006 kinnitatud individuaalse täitmiskava alusel. Kuna individuaalse täitmiskava peale esitatud kaebuse lahendamise osas on halduskohtu otsus jõustunud, on Murru Vangla direktori poolt 28.04.2006 kinnitatud individuaalse täitmiskava vaidluse all olnud punktide osas tegemist küll õigusvastase, kuid kehtiva haldusaktiga. Vastavalt HMS § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

3-06-1133 5(5) lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

9. Kehtiv haldusakt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Üldjuhul ei too haldusakti õigusvastasus kaasa haldusakti kehtetust ja vaid tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Murru Vangla direktori poolt 28.04.2006 kinnitatud individuaalset täitmiskava ei saa vaidlustatud punktide osas pidada tühiseks, sest puuduvad HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnused.

Erinevalt käesolevast haldusasjast oli Tartu Halduskohtu 11.11.2005 otsuses nr 3-360/2005 käsitletud juhul tegemist olukorraga, kus vangla toimingute aluseks olnud haldusakt oli antud pädevust ületades (tühine algusest peale - HMS § 63 lg 2 p 3) ja kohus oli selle ka eelnevalt tühistanud.

10. Arvestades eeltoodut paigutas Murru Vangla kaebaja vangla 9. eluosakonda kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusakti alusel ning perioodil 24.02.2006 – 04.09.2006 kaebaja väidetavate õiguste piiramise toimingute iseseisvalt õigusvastaseks tunnistamiseks ei ole alust. Toiminguid oleks olnud võimalik õigusvastaseks tunnistada juhul, kui nende aluseks olnud individuaalse täitmiskava sätted oleks tühistatud.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui õigusvastane haldusakt tingis mingite toimingutega kahju tekitamise, on ka haldusakti ja kahju vahel põhjuslik seos. Toimingute õiguspärasus ei välista õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist.

12. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka menetluskulud kaebaja enda kanda.

Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma