2-06-24263/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.aprill 2008.a. Tallinn kell 10.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-24263 Tsiviilasi EN hagi SN, AN, AH vastu abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamiseks ning SN, AN ja AH vastuhagi EN vastu pärandvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagi kostja EN(isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja esindaja Alvar Kaljurand (asukoht OÜ Õigusbüroo Alvar Kaljurand, XXX); Kostjad/vastuhagi esitajad:

1. SN (ik XXX, elukoht XXX)

2. AN (ik XXX, XXX)

3. AH(ik XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja advokaat Ene Mõtte (MAQS Law Firm Advokaadibüroo; XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 03.aprill 2008 Istungil osalesid Hageja esindaja A. Kaljurand, kostjate esindaja adv E. Mõtte, kostja A. N ; protokollis Kristi Aarde

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt EN hagi SN, AN, AH vastu abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamiseks ning täies ulatuses SN, AN ja AH vastuhagi ENvastu pärandvara jagamiseks.

2. Jagada ANXXX; surnud XXX) pärandvara järgmiselt:

2.1. Lõpetada pärijate kaasomand ja jätta EN(XXX) ainuomandisse Tallinnas, XXX asuv korteriomand (Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX) väärtusega 1 300 000 (üks miljon kolmsada tuhat) krooni;

2.2. Lõpetada pärijate kaasomand ja jätta kostjate SN (XXX), AN (XXX) ja AH’u (XXX) kaasomandisse:

2.2.1 ANarvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas (end SEB Eesti Ühispank) olev rahasumma, s.o. 02.05.2006.a. seisuga 34 710,25 krooni;

2.2.2 ANarvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas olev rahasumma, s.o. 02.05.2006 seisuga 260,42 krooni;

2.2.3 ANarvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, s.o. 28.02.2006 seisuga 232 446,69 krooni;

2.2.4 ANtähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma; s.o. 28.02.2006 seisuga 30 569,47 krooni;

2.2.5 ANtähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, s.o. 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni;

2.2.6 ANtähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, s.o. 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni;

2.2.7 ANväärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank, AS Hansapank 28.02.2008 teate kohaselt on kontol 100 HILD 290806 25 väärtpaberit hinnaga 107,9759 PCT, väärtusega 107 975,90 krooni; 200 väärtpaberit SB 270406 P25%, C30%, hinnaga 99,61 PCT väärtusega 199 220 krooni;

2.2.8 Revolver XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni;

2.2.9 Püstol XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni.

2.3. Jagada AS Sampo pank ja pärandaja üleelanud abikaasa EN vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenev ja pärandvara hulka kuuluv laenukohustus laenujäägiga seisuga 15.03.2006.a. on 74 272,10 krooni selliselt, et 5/8 ulatuses, s.o. summas 46 240,6 krooni kohustusest arvestada EN kohustuseks; ning kostjate SN, AN ja AH igaühe kohustuseks lugeda laenujäägist 1/8, s.o. 9284,01 krooni. Jätta nimetatud laenulepingust nr XXX tuleneva laenukohustuse (74 272,10 krooni) reaalne täitmine täies ulatuses EN kanda ning vähendada vastavalt kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandiosa väärtust. 3. Mõista EN’lt välja kostjate SN, AN ja AHkasuks enamsaadud pärandvara eest rahaline hüvitis kokku 68 010,78 krooni (kuuskümmend kaheksa tuhat kümme krooni ja 78 senti; s.o. igale kostjale 22 670,26 krooni). 4. Jätta rahuldamata EN hagi:

4.1. osas, milles taotletakse välistada korteriomand XXX Tallinnas pärandvara hulgast:

4.2. korteriomandi väärtuseks 700 000 krooni tuvastamise ja pärandvaral 500 000 krooni suuruse rahalise kohustuse olemasolu tuvastamise osas;

4.3. pärandvaral hageja kasuks lasuvate rahaliste kohustuste summas 1 368 026,60 krooni tuvastamise ja kostjate kanda jätmise osas;

4.4. osas, millega taotleti jätta hageja omandisse hagi punktides 2 – 11 (kohtuotsuse punktides 2.2.1. – 2.2.9) nimetatud vara.

5. Jätta menetluskulud 1/3 (ühe kolmandiku) ulatuses solidaarselt kostjate SN, AN ja AH kanda ning 2/3 (kahe kolmandiku) ulatuses hageja EN kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NE

XXX.a. suri hageja EN abikaasa AN. Hageja ja kostjad on AN vara seadusjärgseteks pärijateks võrdsetes mõttelistes osades. Hageja kui pärandaja üleelanud abikaasa on lisaks ka ½ abikaasade ühisvarast omanik.

09.02.2006 esitasid hageja ja kostjad Tallinna notarile Ülle Anmannile avalduse AN vara, sh pärandvara, kindlakstegemiseks ja pärandvara vastuvõtmiseks, samuti hagejale omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks.

Hagiavalduse kohaselt notar tegi kindlaks AN vara, s.h. pärandvara ja kohustused järgmiselt: 1) korteriomand Tallinnas, XXX, korter nr XXX, mille kohta on avatud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX; korteriomand on koormatud hüpoteegiga 600 000 krooni intressimääraga 15 % aastas ja kõrvalNetega 120 000 krooni AS Sampo pank kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Korteriomandi väärtuseks on hagiavalduse kohaselt 700 000 krooni 2) arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas (end SEB Eesti Ühispank) olev rahasumma, seisuga 02.05.2006.a. oli konto seis 34 710,25 krooni; 3) Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas olev rahasumma, seisuga 02.05.2006 260,42 krooni; 4) Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 232 446,69 krooni ning 0,19 EUR; 5) Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma; 28.02.2006 seisuga 30 569,47 krooni; 6) Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni; 7) Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni; 8) Väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank, vastavalt AS Hansapank 28.02.2008 teate kohaselt on kontol 100 HILD 290806 25 väärtpaberit hinnaga 107,9759 PCT, väärtusega 107 975,90 krooni; 200 väärtpaberit SB270406 P25%, C30%, hinnaga 99,61 PCT väärtusega 199 220 krooni; 9) AS Sampo pank ja pärandaja üleelanud abikaasa EN vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenev laenukohustus, mille tagamiseks on vara loetelu punktis 1 nimetatud korterile seatud hüpoteek. Laenu jääk seisuga 15.03.2006.a. on 74 272,10 krooni; 10) Revolver XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni; 11) Püstol XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni.

Peale selle on kohtumenetluse käigus selgunud, et lisaks notari poolt kindlaks tehtud varale ja kohustustele lasuvad pärandil rahalised kohustused hageja kasuks, milliste olemasolu ta palub kohtul tuvastada pärandvara hulka kuuluvana ja jagada pärandvara vastavalt sellele. Need kohustused on järgmised: 1) 21.01.1998.a. SN poolt korteri XXX Tallinnas omandamisel pärandaja AN tasus müüjale KÜ-le XXXSN eest 619 250 krooni, tehes hageja teadmata ja Nsolekuta ülekande pärandaja nimel olevalt pangakontolt. Sellest tulenevalt lasub pärandvaral kohustus hageja kasuks summas 309 625 krooni; 2) 22.11.2002.a. pärandaja AN tasus AN eest 15.11.2002 OÜ P ja AN vahel sõlmitud Tallinnas, XXX/XXXasuva korteri ostu-müügitehingu eest 776 500 krooni, tehes hageja teadmata ja Nsolekuta ülekande AN nimel olevalt pangakontolt. Pärandvaral lasub sellest tehingust tulenevalt kohustus 388 250 krooni hageja kasuks.

3) 29.03.2000 ostis kostja SN XXX auto, mille eest 30.03.2000 tasus pärandaja AN

106 299,12 krooni, tehes oma pangakontolt ülekande hageja teadmata ja Nsolekuta. Seega lasub pärandvaral 53 149,56 krooni suurune kohustus hageja kasuks; 4) 18.05.2004 ostis SN FAAS-st auto XXX, mille eest tasus 18.05.2004 S. N asemel pärandaja AN summas 85 600 krooni, tehes hageja teadmata ja Nsolekuta ülekande A. N nimel olevalt pangakontolt. Seega lasub pärandvaral 42 800 krooni suurune kohustus hageja kasuks.

Samuti hageja leiab, et korteriomand XXX Tallinnas on sisuliselt ostetud hageja lahusvara arvelt, korteri eest tasuti 500 000 krooni ulatuses rahaga, mis saadi hagejale enne abielu sõlmimist kuulunud korteri XXX – XXX, Tallinnas müügist, kustutades korteri nr XXX omandamiseks kasutatud Sampo panga võlga. Ülejäänud osas on hageja endale võtnud laenu ja hüpoteegikohustuse Sampo panga ees summas 600 000 krooni, kohustuse jääk on 74 202,10 krooni. Pärandaja korteriomandi omandamiseks mingeid kulutusi ei teinud. Kuna korter on omandatud hageja lahusvara arvelt ja selle omandamisel ei olnud abikaasade osad võrdsed, tuleb ühisvara jagamisel hageja arvates kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse eeldusest.

Kõige eelneva alusel 17.12.2007 N ete täpsustamise avalduses hageja asus seisukohale, et kokku vara väärtus on 1 371 182 krooni ning varal lasuvate kohustuste väärtus 1 368 026,60 krooni. Pärimisseadusest tulenevalt peaks Avo ja EN abielu kestel omandatud vara jagunema proportsioonis EN5/8 ja kostjad igaüks 1/8 vara väärtusest. Hageja ei N vara proportsionaalse jagamisega ja soovib, et vara jäetaks täies ulatuses hagejale.

Hagejale kuulub ½ vara väärtusest perekonnaseaduse § 19 lg 1 alusel, s.o. 685 591 krooni ulatuses vara ja 37 101,05 krooni ulatuses kohustusi. Kostjate poolt päritava vara hulka kuulub vara 685 591 krooni ulatuses ja kohustusi 1 330 925,60 krooni ulatuses. Seega kostjatele kuuluvad kohustused ületavad neile kuuluva vara väärtust summas 645 334,60 krooni.

Hageja taotleb välistada XXX Tallinnas asuv korteriomand pärandvara hulgast,

Alternatiivselt taotleb hageja juhul, kui kohus ei N , et korteriomand välistada pärandvara hulgast, tuvastada, et selle väärtuseks on pärijad kokku leppinud 700 000 krooni ja pärandvaral lasub 500 000 krooni suurune rahaline kohustus hageja kasuks, lahusvara arvel korteriomandi omandamise eest tasutu hüvitamiseks.

Hageja taotleb jätta hagi punktides 1-11 nimetatud vara täies ulatuses hageja omandisse, tuvastada, et pärandvara koormavad rahalised kohustused summas 1 368 026,60 krooni hageja kasuks, millised ületavad kostjatele kuuluva pärandvara suurust 645 334,60 krooni võrra ja jätta see pärandvaral lasuv kohustus kostjate kanda lisaks sellele palub hageja iga kostja kanda jätta rahalise kohustuse summas 215 111,53 krooni pärimisseaduse § 142 alusel kohustuste katteks hageja ees.

Korteriomandi XXX Tallinnas kui hageja elukoht tuleks hageja arvates jätta hageja omandisse sõltumata rahaliste õiguste ja kohustuste jaotumisest. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

31.05.2007 kirjalikus vastuses kostjad hagiga ei N . Kostjad leiavad, et AN pärandvaraks on pool abikaasade ühisvarast, mida jagatakse tema surma järel pärimisseaduse sätete järgi. Selle vara suhtes perekonnaseaduse sätteid ei kohaldata. Kostjad aktsepteerivad Tallinna notar Ü. Anmanni poolt kindlaks tehtud hageja ja AN ühisvara, millest pool kuulus AN pärandvara nimekirja. Pärandvara tuleb jagada pärimisseaduse § 16 lg 1 p-s 1 sätestatud viisil: koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem, kui ¼ pärandist. Käesoleval juhul on pärijaid neli ning seega saab AN pärandi jagada pärijate vahel võrdsetes ¼ suurustes osades.

Kostjad ei N väitega, et Tallinnas XXX asuv korteriomand on ostetud hageja lahusvara arvelt rahaga, mis oli saadud hageja lahusvaraks olnud Tallinnas, XXX -XXXasuva korteri müügist. Hageja ja AN abielu sõlmiti XXX.a. Hageja omandas XXX – XXX korteri vallasasjana 19.09.1995.a. hinnaga 13 500 krooni. Kinnistusraamatusse kanti korteriomand hageja ja AN abielu ajal XXX.a., millega korteriomand muutus abikaasade ühisvaraks. Korteri nr XXX ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel notar tuvastas, et lepingu esemeks olev korter on EN ja AN ühisvara. Seega on ainetu hageja väide, et korter XXX - 20 osteti hageja lahusvara arvel ning hageja N korteri nr XXXpärandvara hulgast tuleb jätta rahuldamata.

Samuti kostjad leiavad, et AN poolt tema eluajal lastele tehtud kinked ei puutu asjasse. Pärast pärandaja AN surma kuulub jagamisele vaid AN pärandvara ning hageja ja AN abielu kestel tehtud tehingud selles tsiviilasjas vaidlustamisele ei kuulu. Lisaks oli hageja kostjatele korterite ostmisest teadlik. Kuna hageja teadis, et A. N ostis lastele korterid oma lahusvara arvelt, siis ta neid tehinguid ka ei vaidlustanud. Samuti oli hagejale teada, et tegemist oli olukorraga, kus isa maksis lastele tagasi tema poolt kunagi võetud laenu.

14.10.2007 kostjad esitasid vastuhagi. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning asjaõigusseaduse § 77 lg 2 kohaselt otsustab asja jagamise kohus hageja N l. Kuna pooled kompromissi ei saavutanud ning kostjad ei N hageja taotletud jagamise viisiga, siis on kostjad sunnitud esitama vastuhagi. 03.04.2008 kostjad täpsustasid vastuhagis esitatud pärandvara jagamise viisi. Vastuhagi kohaselt hageja ja A. N ühisvara tegelik suurus oli ligikaudu 1 890 728 krooni. Seega pärandvara suurus on 945 364 krooni, millest igale pärijale kuulub ¼, s.o. 236 341 krooni. Kostjate osa selles oleks kokku 709 023 krooni. Kostjad taotlevad jagada notari Ülle Anmanni poolt kindlaks tehtud pärandvara järgnevalt:

- jätta Tallinnas XXX asuv korteriomand koos sisustusega pärandvara jagamisel ENle, summas

1 300 000 krooni;

- Jätta Tallinnas XXX asuva korteriga seotud laenulepingust tuleneva kohustuse summas 74 272 krooni täitmine AS Sampo pank ees EN kohustuseks;

- Jätta kostjate kaasomandisse ½ mõttelist osa AN arvelduskontodel SEB pangas, Hansapangas, tähtajalistel hoiukontodel Hansapangas olevast rahasummast ning ½ mõtteline osa väärtpaberikontol Hansapangas olevatest väärtpaberitest; ½ mõttelist osa revolvrist XXXnr XXX ja püstolist XXXnr XXX, vara kogusummas 650 000 krooni. Juhul, kui nimetatud vara ei ole kohtulahendi tegemise ajaks säilinud, tasub ENkostjatele vara väärtuse rahas.

- kuivõrd pärandvara väärtus eeltoodud viisil jagamise korral ei vasta seadusjärgsete pärijate osade suurusele pärandvarast, taotlevad hagejad kohustada E. Nd tasuma kostjatele võrdsetes osades pärandvara jagamisel enamsaadud vara eest hüvitist kogusummas 59 023 krooni. Kostjad taotlevad jätta hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada ning menetluskulud jätta hageja kanda.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

17.12.2007 eelistungil esitatud vastuses vastuhagile hageja vastuhagiga ei N . Hageja leiab, et kostjate arvutused pärandvara väärtuse osas on põhjendamatud. Hageja ja kostjad leppisid notari juures kokku XXX korteriomandi hinnas 700 000 krooni ja kostjate esindajal puudub pädevus sellist kokkulepet muuta. Korteriomandi sisustus ei ole pärandvara koosseisus ja asjas üldse arvestamisele ei kuulu.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

1. Kuulanud ära menetlused, igakülgselt ja objektiivselt uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi täies ulatuses.

2. Hageja taotleb välistada notari poolt kindlaks tehtud ning hagiavalduses loetletud vara AN pärandvara hulgast ja tunnustada selle kuulumist hagejale tema abielulise ühisvara osana. Kostjad taotlevad jagada ½ hagis ja vastuhagis nimetatud abikaasade ühisvarast kui AN pärandvara tema pärijate vahel vastavalt seadusele.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 7 järgi abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega.

Riigikohus on 08.12.2000 lahendis nr 3-2-1-116-00 väljendanud seisukohta, et eelviidatud sätetest tulenevalt on seaduse järgi pärast abielu lõppemist lahutusega abikaasade ühisvara jagamine lubatud, kuid pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga see võimalik ei ole. Kuna pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, tuleb abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, lugeda abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Seejuures eeldatakse selle vara abikaasade osade võrdsust, mitte ei jagata seda PKS § 18 ja 19 tähenduses. Kohus leiab, et Riigikohtu eelnimetatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas.

4. Pärimisseaduse (PäS) § -st 2 tulenevalt pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PäS § 3 lg 1 ja 2).

5. Hageja ja AN abielu sõlmiti XXX.a. AN suri XXX.a. AN testamenti ei teinud. Pärandvara jagamiseks tuleb kindlaks teha pärandvara koosseis, selleks omakorda tuleb esmalt teha kindlaks ühisvara koosseis AN surmapäeva XXX.a. seisuga.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AN ja EN ühisvara moodustavad järgmised rahaliselt hinnatavad esemed, õigused ja kohustused:

- korteriomand Tallinnas, XXX, korter nr XXX, mille kohta on avatud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX;

- arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas (end SEB Eesti Ühispank) olev rahasumma, seisuga 02.05.2006.a. oli konto seis 34 710,25 krooni;

- Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas olev rahasumma, 02.05.2006 seisuga 260,42 krooni;

- Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 232 446,69 krooni ning 0,19 EUR;

- Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma; 28.02.2006 seisuga 30 569,47 krooni;

- Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni;

- Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni;

- Väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank, vastavalt AS Hansapank 28.02.2008 teate kohaselt on kontol 100 HILD 290806 25 väärtpaberit hinnaga 107,9759 PCT, väärtusega 107 975,90 krooni; 200 väärtpaberit SB270406 P25%, C30%, hinnaga 99,61 PCT väärtusega 199 220 krooni;

- Revolver XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni;

- Püstol XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni;

- AS Sampo pank ja pärandaja üleelanud abikaasa ENvahel sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenev laenukohustus, mille tagamiseks on vara loetelu punktis 1 nimetatud korterile seatud hüpoteek. Laenu jääk seisuga 15.03.2006.a. on 74 272,10 krooni.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas ühisvara hulka kuuluv Tallinnas XXX asuv korteriomand, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja EN, tuleks välistada pärandvara hulgast. ENleiab, et käesoleval juhul tuleb kõrvale kalduda abikaasade võrdsusest ühisvaras, sest XXX korteriomand on sisuliselt ostetud hageja lahusvara arvelt.

8. Kohus N hageja seisukohaga, et kuigi XXX Tallinnas asuv korteriomand on abikaasade ühisvara, on see sisuliselt omandatud hageja lahusvara arvelt. Kohus on aga seisukohal, et eelviidatud perekonnaseaduse sätted ei anna võimalust jagada abikaasade ühisvara pärast abikaasa surma perekonnaseaduse sätete järgi. Seega ei saa kohaldada muu hulgas ka PKS § 19 lg 2 punkti 3, mis võimaldab kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt ning eeldada tuleb abikaasade osade võrdsust.

9. Asjaolu, et XXX korteriomand kuulub hageja ja AN ühisvarasse, on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Abieluvaralepingu puudumisel määratakse abikaasade ühisja lahusvara kindlaks PKS § 14 ja 15 sätete alusel. Vaidlusaluse korteriomandi XXX ostis hageja 20.05.2003.a. notariaalse ostu-müügilepinguga (t.l. 17 – 20), tehingus osales ostja abikaasana AN. Seega osteti vaidlusalune korteriomand hageja ja pärandaja abielu ajal ja on PKS § 14 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara.

9.1. Ostu-müügilepingust (t.l. 21-22) nähtuvalt hageja müüs ANN solekul XXX – XXX korteriomandi 06.02.2004.a. Kohus Nstub kostjate väitega, et kuna korteriomand nr 20 osteti 9 kuud enne korteri nr 19 müümist, ei ole faktiliselt õige hageja väide, et korteriomand nr 20 osteti korteri nr 19 müügist saadud raha eest.

9.2. Hagiavaldusele lisatud AS Sampo pank ja EN vahel 20.05.2003.a. sõlmitud laenulepingust (t.l.16a) nähtub, et korteriomandi ostmiseks võttis EN laenu 600 000 krooni (38 346,89 EUR). PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Vaieldamatult osteti korter XXX perekonna huvides, seega ka laen oli võetud perekonna huvides.

9.3. AS Sampo pank 15.03.2006.a. teatise (t.l. 158) kohaselt tagastati laenusummast 500 000 krooni 10.01.2004.a. laenu andmisel lisatagatiseks olnud XXX – 19 korteriomandi müügist saadud raha arvelt. Nimetatud asjaolu nähtub ka XXX – 19 korteriomandi müügilepingust: lepingu punktis 3.2.1. leppisid lepinguosalised kokku, et notarikontol hoiustatud ostuhinnast kantakse 500 000 krooni müüja EN palvel hüpoteegipidaja AS Sampo pank kontole. Eelnevast järelduvalt tasuti korteri nr 19 müügist saadud rahaga perekonna huvides korteri nr 20 ostmiseks võetud pangalaenu. Juhindudes PKS § 19 lg-st 2 ning võttes arvesse käesoleva otsuse punktides

3 ja 8 toodud põhjendusi, asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus korteriomandi XXX välistamiseks pärandvara hulgast.

10. Samuti on pooled erinevatel seisukohtadel XXX korteriomandi väärtuse suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja leiab, et XXX korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda poolte poolt 09.02.2006.a. notarile pärandi vastuvõtmiseks esitatud avalduses märgitud väärtus 700 000 krooni. Hageja leiab, et pooled on avalduse allkirjastanud, seega on avalduses näidatud väärtus poolte vahel kokku lepitud ning kostjatel ei ole võimalik seda hageja Nsolekuta muuta. Kohus selle seisukohaga ei N .

10.1. Pärandvara jagamiseks on nii hageja hagiavalduses kui kostjad vastuhagis taotlenud korteriomandi nr 20 jätmist hageja ainuomandisse. PäS § 144 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 näeb muu hulgas ette võimaluse jagada hageja Ndel asi kaasomandi lõpetamisel selliselt, et anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kuna kaasomandi lõpetamine sellisel viisil riivab intensiivselt Põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse, otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Eeltoodu alusel ei ole õige hageja seisukoht, et pärandi vastuvõtmiseks notarile esitatud avalduses sisalduv korteriomandi hinna kokkulepe on pooltele siduv.

10.2. Kostjate taotlusel ja kohtu määramisel hindas vaidlusaluse korteriomandi turuväärtust AS Kinnisvaraekspert ekspert Kadi Kütt. 12.02.2008 seisuga antud arvamuse kohaselt on Tallinnas Haabersti linnaosas XXX asuva 3-toalise korteri (korteriomand nr XXX) turuväärtus 1 300 000 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda asjatundja arvamuse usaldusväärsuses. Kostjad on seda hinda tunnustanud ja oma vastuhagis esitatud Net vastavalt korrigeerinud. Hageja ei ole eksperdi määratud hinna õigsust vaidlustanud. Eeltoodu alusel kohus lähtub pärandvara jagamisel korteriomandi hinnast 1 300 000 krooni.

11. Tulenevalt PKS § 17 lg-st 1 ja AÕS § 71 lg-st 1, mis sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti, loeb kohus hageja ENja pärandaja ANosad ühisvaras võrdseteks. TsÜS § 66 järgi vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisti. Kohtu arvutuste kohaselt hageja ja ANühisvara väärtuseks on 1 896 910,63 krooni ( s.o. 1 971 182,73 krooni - kohustused

74 272,10 krooni). ENle kuulub ½ (pool) abikaasade ühisvarast, s.o. vara summas 948 455,31 (s.h. rahaliselt hinnatavad esemed ja õigused summas 985 591,36 krooni ja kohustusi summas

37 136,05 krooni). Abikaasade ühisvara teine pool on ANpärijate vahel jagatavaks pärandvaraks, s.o. rahaliselt hinnatavad esemed ja õigused summas 985 591,36 krooni ja kohustused summas

37 136,05 krooni = 948 455,31 krooni.

12. Vastavalt PäS § 10 lg-le 1 päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased (PäS § 11 lg 1). Sugulaste seadusjärgse pärimise kohta käivaid sätteid kohaldatakse, arvestades käesoleva seaduse paragrahvis 16 sätestatud pärandaja üleelanud abikaasa õigust pärandile (PäS § 12 lg 4). Vastavalt PäS § 13 lg-le 1 on kostjad ANlastena (alanejate sugulastena) esimese ringi seadusjärgsed pärijad. PäS § 16 lg 1 p 1 kohaselt koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Eeltoodust tulenevalt pärivad hageja ENning kostjate SN, AN ja AHpärandaja seadusjärgsete pärijatena võrdsetes osades igaüks ¼ osas pärandvarast. Seega iga pärija pärandiosa suuruseks on vara 237 113,83 krooni (246 397,84 - 9284,01 krooni kohustusi).

13. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või Navad pärandvara jagamist (PäS § 141). PäS § 144 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (lg 1). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende osale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate asjade harilikust väärtusest. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (PäS § 144 lg 3). Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija Ndel kohus (PäS § 144 lg 4).

14. Käesolevas tsiviilasjas hageja taotles arvestada pärandvaral hageja kasuks lasuvaid kohustusi, jätta kogu pärandvara hageja omandisse ning mõista kostjatelt välja hüvitis osas, mille võrra pärandvaral hageja kasuks lasuvad kohustused ületavad kostjate osad pärandvaras. Hageja leiab, et pärandvara koormavad pärandaja poolt tema eluajal ühisvara arvelt hageja Nsolekuta kostjate kasuks tehtud kulutused, mis ületavad kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandvara maksumust. Hageja leiab, et kuivõrd pärandaja kasutas ühisvara hulka kuuluvaid rahalisi vahendeid hageja Nsolekuta, on tühised järgmised tehingud:

- 21.01.1998.a. kostja SN ja KÜ XXXvahel sõlmitud Tallinnas, Põllu tn 135 - 1 asuva korteri ostu-müügileping, pärandaja tasus kostja eest ostuhinna 619 250 krooni;

- 15.11.2002 AN ja kostja OÜ P vahel sõlmitud Tallinnas, XXX / XXXasuva korteri ostumüügileping, pärandaja tasus kostja eest ostuhinna 776 500 krooni;

- 29.03.2000 kostja SN ja Auto vaheline sõiduauto ostu - müügileping, pärandaja tasutud hind

106 299,12 krooni;

- 18.05.2004 SN ja AS FA vahel sõlmitud sõiduauto ostu – müügileping, pärandaja tasutud hind

85 600 krooni.

Hageja palub tuvastada, et eelnimetatud tehingute tühisuse tõttu lasub pärandvaral kohustus hageja kasuks summas 793 824,56 krooni (s.o. pool pärandaja poolt tasutud summadest).

15. Kohus leiab, hageja selline seisukoht ei ole õige ning pärandvara hulgas ei ole ülalnimetatud tehingutest tulenevaid mingeid kohustusi hageja ees. Hageja ega pärandaja ei olnud eelnimetatud tehingute osalisteks. Pärandaja tegevus ei saanud kaasa tuua tehingute tühisust ning hagejal puudub õiguslik alus tugineda tehingute tühisusele. Asjaolu, et tehingu eest tasus tehingupoole asemel tehinguosaliseks mitteolev isik väidetavalt abikaasade ühisvaraks olevate rahaliste vahendite arvel, ei muuda tehingut seadusega vastuolus olevaks ega tühiseks. Eeldades hageja väidete (hageja Nsolek raha maksmiseks puudus) õigsust, võib tühine olla pärandaja poolt tehtud raha käsutamise tehing, mitte kostjate poolt sõlmitud tehingud. Hageja ei ole peale tehingute tühisuse näidanud ühtegi muud faktilist ega õiguslikku alust, mis põhistaks kohustuste olemasolu ning nende kuulumise pärandvara hulka.

Kohus leiab, et raha maksmine ei ole käsitatav abikaasade ühisvarasse kuuluva vallasasja võõrandamisena PKS § 17 lg 3 mõttes. Lisaks selle normi kohaselt eeldatakse teise abikaasa Nsolekut ning tulenevalt TsÜS §-st 87 ei too normi rikkumine iseenesest kaasa tehingu tühisust. Seega hageja Nsolekut eeldatakse, kuni ta tõendab vastupidist. Hageja kinnitab, et pärandaja tegi maksed ülekannetena pärandaja enda nimel olevatelt pangakontodelt. Hageja väited, et tegemist oli abikaasade ühisvaraks olevate rahaliste vahenditega, mille kasutamiseks hageja Nsolek puudus, on paljasõnalised. Hageja ei ole pärandaja poolt tehtud maksetest tulenevat konkreetset Net kostjate vastu esitanud.

16. Kuivõrd kohus tuvastas, et pärandvaral nimetatud kohustusi hageja kasuks ei lasu, ei ole võimalik hageja taotletud viisil pärandvara jagada. Kohus rahuldab hagi osaliselt, tuvastab abikaasade ühisvara koosseisu ning rahuldab hageja pärandvara jagamise Nde osas, millega hageja alternatiivselt taotles jätta XXX asuv korteriomand hageja ENainuomandisse.

17. Kostjad vastuhagis taotlevad jätta Tallinnas XXX asuv korteriomand hageja ainuomandisse ning jätta selle korteriga seotud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine AS Sampo pank ees summas 74 272,10 krooni samuti ENkohustuseks. Ülejäänud vara, kostjate arvestuste kohaselt kogusummas 650 000 krooni, taotlevad kostjad jätta kostjate kaasomandisse. Kuivõrd sellise jagamise korral kostjatele jääva pärandvara väärtus ei vasta nende osa suurusele pärandvarast, siis taotlevad kostjad hagejalt hüvitise väljamõistmist, kostjate arvestuste kohaselt on summa suuruseks 59 023 krooni. Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17.1. PäS § 151 lg 1 kohaselt arvestatakse pärandvara hulka kuuluvaid asju jaotades iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Pärandvara hulka kuuluv asi, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks asja otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale (lg 2). Pool korteriomandist kuulub hagejale tema osana ühisvarast. Kohtu hinnangul on õige ja õiglane, et hageja elukohaks olev XXX - 20 asuv korteriomand väärtusega 1 300 000 krooni jääb pärandvara jagamisel hageja ainuomandisse. Sellest948 455,31 krooni kuulub hagejale abikaasade ühisvara osana. Seega ülejäänud osa korteri väärtusest 342 260,68 kr saab hageja pärandvarana (1 300 000 – 948 455,31 – hageja pärandvara osal lasuv kohustus 9284,01 kr). Hagejale seaduse järgi kuuluva pärandiosa suurus on

237 113,83 krooni (246 397,84 krooni (¼ varast) – 9284,01 krooni (¼ kohustusest).

17.2. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandvara hulka kuulub kohustus AS Sampo pank ees suurusega on 74 272,10 krooni. Pool sellest on hageja kanda abikaasade ühisvara hulka kuuluva kohustusena. Seega pärandvara hulka kuulub nimetatud kohustus 37 136,05 krooni ulatuses. Selles ulatuses on kohustuse jääk pärandaja võlg, mis PäS § 130 lg 1 alusel on üle läinud pärijatele. Pärandil lasuvad kohustused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga (PäS § 142 lg 1). Kui pärija on tasunud pärandil lasunud võla, on tal õigus Nda kaaspärijatelt võrdeliselt nende pärandiosaga tema kohustust ületava võlaosa tasumist võrdeliselt kaaspärijate pärandiosaga (PäS § 142 lg 3). Eeltoodu alusel tuleb pärandvaral lasuv kohustus AS Sampo pank ees jagada kõigi pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Seega iga pärija kanda jääb kohustusest ¼, s.o. summas 9284,01 krooni. Võttes aga arvesse, et võlakohustuse tasumine panga ees toimub hageja konto debiteerimise kaudu ning kohustuse tagamiseks on seatud hüpoteek XXX korteriomandile, ei pea kohus õigeks ega otstarbekaks jätta kohustuse reaalset täitmist kõigi pärijate kanda. Kohus jätab kogu kohustuse reaalse täitmise hageja ENkanda ning vähendab kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandiosa väärtust summa võrra, mille võrra kostjad pärandvaral lasuva kohustuse täitmisest vabanesid.

17.3. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjate taotlus jätta ülejäänud pärandvara: pärandaja pangakontodel olev raha ning väärtpaberikontol olevad väärtpaberid ning pärandajale kuulunud relvad kostjate kaasomandisse. Kohtu arvutuste kohaselt on nimetatud pärandvara väärtus kokku

671 182,73 krooni (arvestamata kostjatele jäävat kohustust 27 852,03 krooni). Kostjatele seaduse järgi kuuluvate pärandiosade suuruste summa oleks 739 193,52 krooni. Võttes arvesse kostjatele kohustuse jagamisel jäänud kohustuse summat 3x9284,01= 27 852,03, loeb kohus kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandiosa väärtuseks 711 341,49 krooni. Seega kostjatele tegelikult jääv pärandvara ei vasta kostjate pärandiosa suurusele. Vahe 68 010,79 krooni (s.o. igale kostjale

22 670,26 kr) tuleb hagejal kostjatele PäS § 151 lg 4 alusel hüvitada rahalise maksega.

18. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jättis põhihagi suuremas osas rahuldamata, rahuldades osaliselt üksnes hageja alternatiivse Nde, ning vastuhagi täies ulatuses rahuldas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda ning 1/3 ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline Nda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik