2-08-8929/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8929 Tsiviilasi JThagi MM(MM) vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JT(ik XXX , elukoht XXX) Kostja: MM(ik XXX, elukoht XXX), esindaja Oksana Sobko (Markus Õigusbüroo OÜ, asukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht 21. aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista MM`ilt JT kasuks igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus AM(ik XXX) ülalpidamiseks alates 10.03.2008. a kuni AM täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a. MM`i poolt sellel perioodil tasutud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega. 3. Välja mõista MM`ilt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

2 Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatis 3950 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise palub hageja kostjalt välja mõista ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ning arvestada tasutud elatusraha 800 krooni kuus alates 07. märtsist 2007. a kuni 31. jaanuarini 2008. a ning alates 01.02.2008. a kuni 30. märtsini 1500 krooni. Kostja maksis tütre ülalpidamiseks elatist igakuiselt 800 krooni ning alates 01.02.2008. a maksis kostja tütre ülalpidamiseks 1500 krooni. Hageja leiab, et antud summa ei ole piisav. Hagejal on lisaks poolte ühisele tütrele veel kaks alaealist last. Hageja kalkulatsiooni kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks igakuiselt 6357 krooni, millest kulub toidule 1800 krooni, riietele ja jalatsitele 1000 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 200 krooni kuus, hügieenivahenditele 300 krooni, korteri maksete osale 657 krooni, elektri maksete osale 100 krooni, sidekuludele 270 krooni, inglise keelele ja matemaatikale 1080 krooni kuus, karateele 350 krooni, koolitarvetele 300 krooni, meelelahutusele 300 krooni. 21.04.2008. a toimunud kohtuistungil vähendab hageja kahel korral oma nõuet ning lõplikult palub kostjalt välja mõista elatis 2300 krooni + tulumaks. Tõendid: sünnitunnistuse ärakirjad, abielulahutuse tunnistuse ärakiri, väljavõte rahvastikuregistrist. Kostja seisukoht 24.03.2008. a kirjalikus vastuses kohtule on kostja nõus tütre ülalpidamiseks maksma igakuiselt elatist 1800 krooni kuus. Kostja ei keeldu ja ei ole kunagi keeldunud tütre ülalpidamiskohustusest, kuid kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist 3950 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps uuest abielust. Samuti on kostjal laenu tagastamise kohustused. Laenulepingu nr XXX kohaselt maksab kostja igakuiselt 1 708,55 krooni ja kapitalirendilepingu nr XXX kohaselt maksab kostja igakuiselt 1 184,48 krooni. Kostja töötab AS-s ÜD netopalgaga 9706 krooni. Lisasissetulekud kostjal puuduvad. Kostja on teadlik, et elatise miinimumäär on 2 175 krooni, kuid PkS § 61 lg 5 annab võimaluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 61 lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tõendid: abielutunnistuse ärakiri, sünnitunnistuste ärakirjad, laenulepingu nr XXX laenu tagastamise graafiku ärakiri, kapitalirendilepingu nr XXX maksete tasumise graafiku ärakiri. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni. Kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust regulaarselt, kuid ebapiisavalt. Viimati maksis kostja elatist käesoleva aasta aprillikuus 1500 krooni. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui kohustatud vanem teeb seda ebapiisavalt. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lõplikeks lapse vajadusteks on pooled kohtuistungil hinnanud 4750 krooni ning hageja palub kostjalt lõplikult välja mõista poolte ühisele lapsele elatis 2300 krooni + tulumaks. Kostja on nõus maksma poolte ühisele tütrele elatist 1800 krooni kuus mis on väiksem kui PkS-s § 61 lg 4 sätestatud alammäär.

3 Kohtule esitatud töötasu tõendi kohaselt on kostja töötasu suurus igakuiselt 12 000 krooni, millest arvatakse maha tulumaks. Nimetatud töötasu ei võimalda maksta kostjal poolte ühisele tütrele elatist igakuiselt 2300 krooni + tulumaks. Kostjal on ka teine alaealine laps NM(sünd XXX. a). Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ja pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavat last vanemaga koos elavale lapsele ega rahuldada vanemast lahus elava lapse vajadusi kostjaga koos elava lapse vajaduste arvel. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, lapse vajadusi, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kohus ei pea põhjendatuks PkS § 61 lg 5 alusel vähendada elatise suurust alla miinimummäära, kuna kostja teine laps ei osutu elatise 2175 krooni maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatis kuulub väljamõistmisel kostjalt PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamisest, s.o alates 10.03.2008. a, kuna kostja täitis lapse ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt. Kostja poolt selle perioodil makstud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 = 19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni.

Maie Seppo kohtunik