2-08-2059/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-2059 Otsuse kuupäev 25.aprill 2008

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi E.K. hagi K.K. vastu lastele elatise nõudes Hageja E.K. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Hageja esindaja Vandeadvokaat Mart Sikut Kostja K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 24.aprill 2008

Resolutsioon Muuta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.oktoobri 2006 määrusega kinnitatud kompromiss elatise nõudes.

Välja mõista K.K.ilt E.K.i kasuks elatis A ülalpidamiseks 1000 ( üks tuhat ) krooni kuus alates 22.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, B ülalpidamiseks 1000 ( üks tuhat ) krooni kuus alates 22.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, C ülalpidamiseks 1000 ( üks tuhat ) krooni kuus alates 22.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, D ülalpidamiseks 1000 ( üks tuhat ) krooni kuus alates 22.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, E ülalpidamiseks 1000 ( üks tuhat ) krooni kuus alates 22.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Elatis tuleb kanda E.K.i arveldusarvele iga kuu 10.kuupäevaks.

Viivitamata täidetavaks tunnistada elatis alates 01.aprillist 2008.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi on poolte abielust sündinud viis last: A, B, C, D, E.

Kostja elab perekonnast lahus juba pikemat aega ega ole nõuetekohaselt võtnud osa laste ülalpidamisest. 2006.a. esitas hageja Tartu Maakohtusse hagi elatise nõudes, mis päädis kokkuleppe sõlmimisega 28.septembril 2006 ja elatise arvestusega 300 krooni kuus ühe lapse kohta. Käesolevaks ajaks on olukord muutunud – kasvanud on nii laste vajadused kui ka elatustase tervikuna ning ka kostja on asunud vahepeale tööle. Kuivõrd kostja ei täida oma isakohuseid laste ülalpidamisel, siis hageja palub välja mõista kostjalt elatis 1800 krooni iga lapse ülalpidamiseks alates 22.jaanuarist 2007 kuni 01.jaanuarini 2008 ja alates 01.jaanuarist 2175 krooni iga lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuse peale hageja oli nõus vähendama elatise määra 1500 kroonini kuus iga lapse kohta ( 5 last).

Kostja esitas kohtule vastuväited hagi kohta. Pooled abiellusid xx.xx.xxxx ja kostja ei ole A ja B bioloogiline isa. Ühised lapsed on C, D ja E. Heas usus kooselu püsimisel oli kostja nõus kaks esimest last enda nimele võtma ja koos neid kasvatama. Kuna ta elab perekonnast lahus juba üle kolme aasta, siis ta ei ole nõus maksma elatisraha kahele mitte poolte abielust sündinud lapsele. Kolmele poolte ühisele lapsele on kostja nõus maksma elatist 500-800 krooni kuus lapse pealt. Seni ta on teinud ülekanded E.K. arvele. Lastele mõeldud elatisraha ei olnud võimalik maksta kahel viimasel kuul, sest tal polnud tööd. Ta rääkis oma olukorrast E.K.iga.

Kohtuistungil seletas kostja, et ta on kahe lapse sünniaktis isana kirjas, kuigi ei ole bioloogiline isa. Kui peab nii palju maksma, siis endale elamiseks raha ei jäägi. Soovib maksta ainult oma isiklikele lastele elatist ja seda nende isiklikule arvele. Soovib, et see summa oleks väiksem, et ka endale jääks elamiseks raha. On nõus maksma 1000 krooni lapsele. Praegu töötab Xis. 10 000 krooni ringis saab kuus palka. 10-es kuupäev on sobiv elatise ülekandmiseks.

Hageja esindaja seletas, et kui kostja oma kohustust täidaks, siis on hageja ka 1000 krooniga kuus lapse kohta nõus.

Kohtuistungil pooled on nõus, et kostja tasub iga lapse ülalpidamiseks kuus 1000 krooni hagiavalduse esitamise päevast.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud ülalpidamiskohustust. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega ka juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule.

Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud ka seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist vastu võtma, st kellele tuleb maksta lapse ülalpidamiseks raha, et kohustus oleks täidetud õigele isikule. PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab.

Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.

Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Perekonnaseaduse § 50 lg 2 kohaselt vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Kohtuistungil pooled olid nõus, et kostja tasub iga lapse ülalpidamiseks kuus 1000 krooni hagiavalduse esitamise päevast. Kohus leiab, et elatis 1000 krooni kuus iga lapse kohta tuleb kostjalt välja mõista. Elatise nõue on väiksem, kui Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kostja sisstulek on 10000 krooni ringis ja elatist tuleb maksta 5 lapsele, on põhjendatud mõista välja elatis alla kehtestatud alammäära.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 01.04.2008.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik