Legislator Case Law & Legislation
2-07-49845/4 AI generated

2-07-49845/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-49845/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-07-49845

Legislator headnote

AI generated

2-07-49845/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 2-07-49845

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-49845

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-07-49845

Tsiviilasi

Eesti Vabariik hagi J.U. vastu 8 377 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja

Eesti

Vabariik

Sotsiaalkindlustusameti

Tartu

Pensioniameti kaudu (registrikood 70001975; asukoht

Põllu 1A, 50303 Tartu);

-

hageja esindaja Kaja Oksa (postiaadress Põllu 1A, 50303

Tartu);

-

kostja J.U.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista J.U. 8 377 (kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend

seitse) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

2. Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks väljamõistetud

summa

8 377

krooni

kanda

üle

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr 10220027689012 SEB pangas, viitenumber 1200003194 (kohustuslik märkida).

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud J.U. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

2

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

28. novembril 2007. a esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu

maakohtusse hagi J.U. vastu Eesti Vabariigile kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

regressi korras.

8. detsembril 2004. a jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2004. a otsus kriminaalasjas

nr 2-1/595/04, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas

nr 1-2991/03. Nimetatud linnakohtu otsusega mõisteti kostja muuhulgas KrK § 101 punktide 1, 5

ja 8 ning KrK § 15 lõike 2 järgi süüdi selles, et tema 11. aprillil 2002. a ajavahemikus 14.00-14.45

Tartus Riia mnt 13 asuvas kaupluses Suhkrusips, omakasu ajendil, KrK § 108 punktis 8 tähendatud

isikuna, tulistas tahtliku tapmise eesmärgil ühe lasu püstolist Walther P 88 R.R. pähe. Viimane jäi

ellu tänu õigeaegsele meditsiinilisele abile. Kostjale mõisteti liitkaristusena eluaegne vangistus.

Kooskõlas ohvriabi seaduse (OAS) §-dega 12 ja 18 määras Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti direktori asetäitja direktori ülesannetes 11. oktoobri 2007. a otsusega nr 00009K/7

R.R. ’le vägivallakuriteost põhjustatud ravikulude hüvitise summas 2 352 krooni ja 22. novembri

2007. a otsusega nr 00009K/8 summas 6 025 krooni. Seega kokku on R.R. ’le määratud hüvitiste

summa 8 377 krooni. OAS § 31 lõike 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist

kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8 377 krooni ning menetluskulud

jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14) päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited

hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata

jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud

12. detsembril 2007. a (tl 40). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

OAS § 31 lõike 1 kohaselt pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja

õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud

summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud

summast.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

Sotsiaalkindlustusameti 22.novembri 2007. a otsusega nr 00009K/8 (tl 6-7), Sotsiaalkindlustusameti

11. oktoobri 2007. a otsusega nr 00009K/7 (tl 8-9), Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2004. a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 2-1/595/04 (tl 10-18) ja Tartu Pensioniameti tõendiga riikliku

kuriteoohvri hüvitise summas 8 377 krooni kandmisest R.R. pangakontole (tl 19).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes OAS § 31 lõikest 1, rahuldab kohus Eesti Vabariigi hagi J.U.

vastu 8 377 krooni nõudes.

3

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik