2-08-927/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-08-927

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-927

Tsiviilasi

M.N. hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste

täitmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja M.N.

-

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht Ülikooli 4,

51003 Tartu);

-

kostja A.S.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.N. hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes.

2. Välja mõista A.S. ’elt 11 107 (üksteist tuhat ükssada seitse) krooni M.N. kasuks.

3. Välja mõista A.S. ’elt 7. jaanuari 2008. a seisuga tekkinud viivis 1 444 (üks tuhat

nelisada nelikümmend neli) krooni M.N. kasuks.

4. Välja mõista A.S. ’elt viivis 0,1 % (null koma üks protsenti) päevas põhiosa

võlgnevuselt alates 8. jaanuarist 2008. a kuni põhinõude täitmiseni M.N. kasuks.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud A.S. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

22. veebruaril 2008. a esitas M.N. Tartu Maakohtusse hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate

kohustuste täitmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6. juulil 2007. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja

kasutusse oma korteri Tartus X 57-19. Vastavalt 9. juulil 2007. a vormistatud eluruumi üleandmise

aktile andis hageja üüriobjekti valduse kostjale üle ja kostja asus korterit kasutama. Üürilepingu

punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 5 500

krooni kuus, kusjuures kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt hiljemalt kalendrikuu 9. kuupäevaks

järgneva kuu eest ettemaksena. Üürilepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi

kasutamisega seotud kõrvalkulud, seda vastavalt teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel.

Kostja tasus hilinemisega juuli 2007. aasta üürisumma, kuid jättis tasumata lepingus kokku lepitud

tagatisraha (lepingu punkti 4.1 kohaselt) ja kõik hilisemad üürilepingust tulenevad maksed.

Arvestades asjaolu, et kostja täitis üürilepingust tulenevaid kohustusi ebakorrektselt ja lisaks olid

üürilepingust tulenevad kohustused tagamata, tegi hageja kostjale ettepaneku üürileping alates

oktoobrist 2007. aastast kokkuleppe alusel lõpetada. 1. oktoobril 2007. a lõpetati üürileping poolte

kokkuleppel ja kostja andis korteri valduse hagejale tagasi, muuhulgas eemaldas kostja korterist

oma isiklikud asjad. Lepingu lõpetamise kohta tehti lepingusse vastav märge.

Kuigi üürileping on lõppenud, ei ole kostja likvideerinud lepingust tulenevaid võlgnevusi – ei ole

tasunud augusti ja septembri 2007. aasta üürisummasid ja juulist kuni septembrini 2007. aasta

kõrvalkulusid. Hageja on üritanud korduvalt kostjaga võlgnevuse teemadel kontakteeruda ja läbi

rääkida, kuid kostja ei ole asunud võlgnevust tasuma.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks rahalise kohustuse täitmisena 11 107 krooni,

rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintressi summas 1 444 krooni ja alates

8. jaanuarist 2008. a edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva viivitusintressi

0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks

menetluskulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14) päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited

hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata

jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 13. märtsil

2008. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS

§ 292 lõike 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud

kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja

või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 82 lõige 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud eluruumi

üürilepinguga (tl 5-8), eluruumi üleandmisaktiga (tl 9) ja arvetega kõrvalkulude suuruse kohta

(tl 10-12).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271 ja § 292

lg 1 ning TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega M.N. hagi A.S. vastu üürilepingust

tulenevate kohustuste täitmise nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik