3-07-2624/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2624

Haldusasi

A. P. kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse vastu

materiaalse

kahju

hüvitamise

nõudes

summas

9476 krooni.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja 3-07-2624 menetlus halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 24 lg 1 p 1).

2. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

3. Saata käesoleva kohtumääruse ärakirjad menetlusosalistele

e-posti teel.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3; §

471).

ASJAOLUD JA KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. A. P. omandis ja valduses on Pärnu Maakonnas Saarde vallas asuvad Kaselohu ja Kasepõllu

kinnistud, mis jäävad Kilingi-Nõmme jahipiirkonda. 20.07.2006 pöördus A. P. Pärnumaa

keskkonnateenistuse

poole

avaldusega

kobraste

poolt

ehitatud

veevoolu

takistuste

kõrvaldamiseks, kuna heinamaade üleujutuse tõttu ei olnud võimalik neid osaliselt hooldada ei

2006. aastal ega 2007. aastal; hoolduskohustus on aga võetud PRIA-lt toetuste saamise

tingimusena. 09.08.2006 tegi Pärnumaa keskkonnateenistus Riigimetsa Majandamise Keskus

(edaspidi RMK) ettekirjutuse, millega kohustati likvideerida kopratammid 15.09.2006 ning

küttida koprad. RMK likvideeris väidetavalt küll kopratammid, kuid kopraid ei küttinud.

02.05.2007 pöördus A. P. sama küsimusega otse RMK poole. 04.06.2007 antud vastuses

osundab RMK sellele, et maaomanik võiks ise kopratamme likvideerida. Vastusest ei nähtunud,

et RMK oleks täitnud keskkonnateenistuse ettekirjutuse kobraste küttimise osas, et hoida nende

arvukus ettenähtud piirides. Kobraste arv on otseses seoses nende poolt tekitavate kahjustuste

ulatusega. 28.09.2007 pöördus kaebuse esitaja oma esindaja kaudu RMK poole nõudega

heastada temale tekitatud kahju. Tänaseni ei ole kaebuse esitaja oma avaldusele vastust saanud

ja kahju on samuti hüvitamata.

2. 21.12.2007 esitas A. P. Tallinna Halduskohtule kaebuse milles palub kohtul RMK-lt välja

mõista kaebuse esitajale tekitatud kahju summas 9476 krooni. Vastavalt jahiseaduse (edaspidi

JS) § 23 lõikele 4 on jahipiirkonna kasutaja kohustatud likvideerima kopratammid

keskkonnateenistuse määratud tähtajaks ja viisil, kui need põhjustavad jahiulukikahjustusi. JS §

22 järgi on jahiulukikahjustuseks muu hulgas üleujutuse põhjustamine. JS § 23 lõikega 1

sätestatakse abinõud jahiulukikahjustuste ärahoidmiseks, mille hulgas on ka jahiuluki tekitatud

rajatiste likvideerimine. JS-i täitjaks on kaebuse kohaselt keskkonnaministeerium ja tema

valitsemisalas olevad allasutused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et RMK on jätnud täitmata JS-

s sätestatud kohustused, mille tõttu on kaebuse esitaja saanud varalise kahju saamata jäänud

tulu näol kokku summas 9476 krooni. 16.01.2008 määrusega nr võttis kohus A. P. kaebuse

menetlusse.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Vastustaja on 19.02.2008 edastatud vastuses seisukohal, et kaebus ei kuulu halduskohtu

pädevusse. RMK ei ole haldusorgan kelle pädevuses on välja anda õigusakte sealhulgas halduse

üksikakte.

RMK

põhimääruse

(edaspidi

põhimäärus)

§

kohaselt

on

RMK

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. RMK töötab põhimääruse

(RT I 2007,3,15) alusel ning tema õigused ja kohustused on sätestatud põhimääruse §-s 10.

Nimetatud õiguste ja kohustuste hulgas ei ole õigusaktide andmise õigust. HKMS § 4 lõike 1

kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-

õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus,

ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi

reguleerimiseks. Kaebusest ei tulene, millist üksikakti ja milline ametnik on rikkunud, mille

tulemusel on kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ning tekitatud varalist kahju. Seega

esitatud vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus ning võib kuuluda mõne teise kohtu

pädevusse.

4. Kohus küsis 20.03.2008 kohtunõudega Keskkonnaministeeriumi arvamust RMK õigusliku

seisundi osas.

KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHT

5. 10.04.2008 vastuse kohaselt puudub esitatud kaebuses RMK kui jahipiirkonna kasutusõiguse

loa omaniku ja jahipiirkonda jäävate kinnisasjade omanike suhetes avalik-õiguslik iseloom.

RMK ei teosta antud juhul avaliku võimu volitusi. Asjaolu, et jahipiirkonna kasutusloa

omanikuks on riigiasutus, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks, vaid tegemist on tsiviilõigusliku

suhtega. Kuna RMK näol ei ole antud juhul tegemist avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva

asutusega, ei kuulu A. P. kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtu pädevusse kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõige

1 punkt 1 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lõike 2 kohaselt on

toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke

haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus

avalik-õiguslikus suhtes. Riigi vastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 7 kohaselt isik, kelle õigusi

on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

7. Kaebuse kohaselt on RMK jätnud täitmata JS-is sätestatud kohustused, mille tõttu on

kaebuse esitaja saanud varalise kahju saamata jäänud tulu näol kokku summas 9476 krooni.

Riigikohus on 19.12.2005 määruses nr 3-3-1-64-05 märkinud, et õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise vaidlused on üldreeglina tsiviilasjad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Kahju

hüvitamise vaidlus kuulub HKMS § 6 lõike 3 punktist 2 tulenevalt lahendamisele

halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes.

Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda vaidlusaluse õigussuhte

iseloomust.

8. Kaebuse esitaja tugineb halduskohtusse pöördumisel asjaolule, et kahju on tekitatud RMK

poolt JS-ga sätestatud kohustuste täitmata jätmisel, viidates JS § 23 lõikele 4. Nimetatud sätte

kohaselt on jahipiirkonna kasutaja kohustatud likvideerima kopratammid keskkonnateenistuse

määratud tähtajaks ja viisil, kui need põhjustavad ulukikahjustusi.

9. Kohus märgib, et tulenevalt JS §-st 9 võib jahimaa anda kasutusse jahipiirkondade kaupa

jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikuks võib seega olla

riigiasutus, aga ka mittetulundusühing, äriühing ja füüsiline isik. Riigiasutusest jahipiirkonna

kasutusõiguse loa omanikule erisusi ei sätestata, mistõttu kehtib ühtne regulatsioon nii

riigiasutuse kui eraõigusliku isiku suhtes. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik võtab loa

saamisega endale rida JS-is sätestatud kohustusi, sealhulgas kohustusi suhetes maaomanikega.

10. Antud juhul teostab jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel JS-is sätestatud õiguseid ja

kohustusi küll riigiasutus, millest aga ei järeldu, et kahju tekkimist saaks käsitleda avalik-

õiguslikus suhtes tekitatuks. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et JS-e täitjaks on üksnes

Keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad allasutused. Jahipiirkonna kasutusõiguse

loa alusel tekkinud kohustuste täitmisel ei ole tegemist vaid avalik-õigusliku funktsiooniga.

Kohus on seisukohal, et kuigi RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev

riigitulundusasutus,

mis

on

loodud

seaduse

alusel

ja

mille

põhiülesandeks

on

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalaks oleva riigimetsa majandamine, ei ole kaebuses

märgitud kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes.

11. Kohus viitab Riigikohtu lahendile (haldusasjas nr 3-4-1-10-00), mille kohaselt on avalik

õigus kui osa õiguskorrast määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku

võimu teostamisega. Kuigi üldjuhul võib eeldada, et avalike ülesannete täitmine on reguleeritud

avaliku õiguse normidega, võib avaliku võimu kandja Riigikohtu seisukohalt (haldusasi nr 3-3-

1-15-01) astuda või sattuda avalike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamiseks

suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Käesoleval juhul on RMK kui avaliku

võimu kandja seisund kaebuse esitaja suhtes olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt,

samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraõiguslikest isikutest (sealjuures ka eraisikutest)

jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikud. Eelkirjeldatud asjaolu räägib vaidlusaluse

õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada

eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga.

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-8-01 märgib kolleegium,

vastavalt HKMS § 3 lõige 1 punktile 1 ja lõikele 2 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike

vaidluste

lahendamine,

milleks

seadus

ei

näe

ette

teistsugust

menetluskorda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lõike 2 kohaselt mõistetakse maa- või linnakohtu

pädevuses olevate tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Seega on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses

eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti.

13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolev kaebus kuulub oma sisult tervikuna üldkohtu

pädevusse. Kaebuse esitajal on võimalus pöörduda RMA vastu hagiga Harju Maakohtusse ja

esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse sätete alusel.

14. HKMS § 24 lõike 1 punkti 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui asi ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Seega kuulub käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele.

15. HKMS § 92 lõike 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebuse

esitaja. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude hüvitamiseks, mistõttu jätab

kohus kohtukulud poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik