3-08-432/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-432 Otsuse kuupäev 25.04.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus 1) Tartu Vangla toimingu, mis seisnes selles, et Dorožkole ei antud 15.01.2008 (tema etapeerimise päeval) õhtusöögi kõrvale leiba, mistõttu jäi saamata päevane normikohane kaloraaž, õigusvastaseks tunnistamiseks ja 2) Tartu Vangla kohustamiseks andma kinnipeetavale õhtusöögi kõrvale leiba, kes ei ole seda hommikul terveks päevaks saanud. Asja läbivaatamise kuupäev 07.04.2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. 1) Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming – Aleksandr Dorožkole 15.01.2008 õhtusöögi kõrvale leiva mitteandmine. 2) Jätta rahuldamata Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla kohustamiseks andma kinnipeetavale õhtusöögi kõrvale leiba, kes ei ole seda hommikul terveks päevaks saanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.01.2008 paigutati kinnipeetav A.Dorožko ümber Murru Vanglast Tartu Vanglasse. 15.01.2008 anti Tartu Vanglas A.Dorožkole õhtusöök, mille juurde ei pakutud leiba.

2 16.01.2008 esitas A.Dorožko Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas Tartu Vangla toimingu, millega temale ei antud 15.01.2008 õhtusöögi kõrvale leiba.

Justiitsministeeriumi 15.02.2008 vaideotsusega jäeti A.Dorožko vaie rahuldamata.

03.03.2008 saabus Tartu Halduskohtule Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingu (normikohase õhtusöögi mitteandmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kinnipeetavale normikohase söögi andmiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt peab A.Dorožko õigusvastaseks Tartu Vangla tegevust, mis seisneb selles, et tulles teisest vanglast etapiga Tartu Vanglasse, ei anta kinnipeetavale õhtusöögi juurde leiba, millega kaasneb see, et kinnipeetav ei saa täiuslikku ja normikohast toitu.

15.01.2008 paigutati kaebuse esitaja Murru Vanglast, kus antakse leiba igal söögikorral, Tartu Vanglasse, kuhu ta saabus kell 15.00 paiku ja õhtusöögi kõrvale leiba ei antud. A.Dorožko pöördus vaidega Justiitsministeeriumi poole ning talle vastati, et tal puudub õigus nõuda, et igal toidukorral antakse ka leiba (tl 19).

A.Dorožko leiab, et tulenevalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ on tal õigus saada normikohast toitu, kuhu hulka kuulub ka leib. A.Dorožko taotleb Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega muuta Tartu Vangla toitlustamise korraldus selliselt, et ka päeva jooksul vanglasse saabunud kinnipeetavatele isikutele antakse õhtusöögi kõrvale leiba. Kaebuse esitaja on märkinud põhjendatud huviks preventiivse eesmärgi, et hetkel kehtiv toidujagamise kord vanglas muudetaks ja sellega muutuks kohtlemisviis võrdsemaks.

A.Dorožko on seisukohal, et õhtusöögi juurde leiva mitteandmisega on rikutud tema õigust korrapärasele söögile ja seega tervisele, mis on igaühe põhiõiguslik subjektiivne õigus.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on märkinud põhjendatud huviks preventiivse eesmärgi, et hetkel kehtiv toidujagamise kord Tartu Vanglas muudetaks ja sellega muutuks kohtlemisviis võrdsemaks.

Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 on kehtestatud “Toidunormid kinnipidamisasutustes" (edaspidi „määrus"). Määruse § 2 kõike 1 kohaselt arvestatakse

3 kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset.

Kaebuse esitaja ei tööta ja seega kuulub oma kehalist aktiivsuse taset, vanust ning toiduenergiavajadust arvestades R3 järgi toitlustatavate kinnipeetavate hulka, kelle toiduenergia vajadus jääb 2300-2700 kcal vahele.

Määruse § 3 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava kahe nädala toit vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav energia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse.

Jaanuari kuus 2008.a ühe nädala R3 kaloraaž oli 17428,99 kcal, seega ühe päeva keskmine, 2489,85 kcal. Leivast saadav kaloraaž on 668 kcal päevas, mille jagades toidukordade vahel on 222,7 kcal üks toidukord. Arvestades, et kaebuse esitajal jäi saamata nn ühe toidukorra leib, siis oli tema jaanuari kuul ühes nädalas ühe päeva arvutuslik keskmine kaloraaž järgmine: 7x2489,85- 222,7 / 14= 2458.03 kcal. 7x2489,85- 222,7/ 14= 2458.03 kcal. Seega ei ole mingit põhjust rääkida kaebaja toitlustamisest Tartu Vanglas ettenähtust vähema kaloraažiga.

On üldteada, et erinevate toiduainete toiteenergia väärtused on erinevad. Seetõttu ongi määratud kindel periood, mille jooksul peab kinnipeetav saama sellise toidukoguse, et rahuldatud saaks keskmine toiduenergiavajadus.

Kaebuse esitaja arvates on ebaõiglane see, et teisest vanglast tulles ei saa õhtusöögi juurde leiba, küll aga ei saanud kannatada õiglustunne siis, kui enne teise vanglasse minekut sai ta hommikuse toidukorraga kätte kogu päevase leiva/saia koguse. Olles oma kaebuse suunanud õigluse ja võrdsuse saavutamise tahtele, oleks kaebaja ju ise võinud loobuda Tartu Vanglas antavast rohkemast leivast/saiast.

Kaebuse esitajale on selgitatud, et Tartu Vangla on kambertüüpi vangla, kinnipeetavad ei käi söömas eraldi sööklas, kus on võimalik toidujagamist teisiti korraldada, vaid toit tuuakse sektsioonidesse termostes kohale. Leiva ja saia päevane kogus antakse kinnipeetavale hommikuse toidujagamise ajal, kuna Tartu Vanglas käivad paljud kinnipeetavad vanglast väljas tööl, palju on kinnipeetavate etapeerimisi nii vanglate kui arestimajade vahel (etapid on korralised ja erakorralised, st ei ole alati hommikul 100% teada kinnipeetavate üldine liikumine).

Vangla on riigieelarveline asutus ning kinnipeetavate toitlustamise korraldamisel tuleb arvestada võimalikult väheste kadudega. Tartu Vangla on seisukohal, et leiva/saia jagamine hommikuse toidukorra ajal on mõistlik ning optimaalne korraldus. Teistest vanglatest tulnud kinnipeetavale tagatakse õhtune soe toit, millega on garanteeritud kinnipeetavale tema toidutarve vajaduse rahuldamine.

Vangistusseaduse kohaselt korraldatakse toitlustamine elanikkonna üldisi toitumistavasid järgides, seega tervisliku toitumise seisukohast kasulik süüa õhtul vähem ning suurem toiduenergia saamise vajadus inimesel on eriti hommiku ning lõuna ajal.

Iga toidukorra juurde leiva andmise kohta on Justiitsministeerium oma 15.02.2008 vaideotsuses nr 11-7/724 leidnud, et kinnipeetaval puudub õigus nõuda, et igapäevaselt antakse talle iga toidukorra juurde leiba. Vangla peab üksnes kindlustama, et igapäevaselt on

4 kinnipeetavale tagatud keskmine ööpäevane energiavajadus ning toitlustamine toimub vähemalt kolm korda päevas.

Tartu Vanglas on kõigile kinnipeetavatele tagatud kolm korda päevas toitlustamine, mida kinnitab ka kaebaja ise. Ühegi seadusandliku aktiga ei ole vanglat kohustatud õhtusöögi juurde leiba andma, seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus seda nõuda.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta A.Dorožko kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

Tartu Vangla kodukorra (edaspidi: kodukord) p 8.1 kohaselt toimub kinni peetavate isikute toitlustamine sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 kehtestatud “Toidunormid kinnipidamisasutustes" (edaspidi: määrus nr 150) alusel.

Kodukorra p 8.5 kohaselt antakse päevane leiva ja saia norm välja hommikusöögi ajal (v.a kartseris).

Määruse nr 150 § 1 p 1 kohaselt kehtestatakse käesoleva määrusega päevased toidunormid kinnipidamisasutustes kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute /…/ toitlustamiseks. Sama paragrahvi p 2 kohaselt peab päevane toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse.

Määruse § 2 lg 3 alusel kuulub kaebuse esitaja toiduenergiavajaduse järgi R3 rühma ehk tema toiduenergiavajadus ööpäevas on 2300 – 2700 kcal (19 – 50 aastased mittetöötavad mehed). Määruse nr 150 § 3 lg 1 tuleneb, et kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12 %. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.

Määruse nr 150 § 1 lg 1, 2, 4 lähtudes on kehtestatud päevased toidunormid kinnipidamisasutuses kinnipeetavate toitlustamiseks, vastavuses kinnipeetava ööpäevasest toiduenergiavajadusest, mis on kehtestatud sama määruse §-ga 2. Kaebuse esitaja on 48 aastane mittetöötav mees ja kuulub R3 rühma, tema ööpäevane toiduenergiavajadus on määruse nr 150 § 2 lg 3 kohaselt 2300 – 2700 kcal.

Seega kuulub käesolevas asjas kontrollimisele, kas kaebuse esitaja 15.01.2008 päevane toidunorm vastab määruse nr 150 § 1 lg 2 kriteeriumitele.

Kohus nõustub Justiitsministeeriumi seisukohaga (tl 20), et kuigi toidunormi arvestus toimub kahenädalase perioodi jooksul, peab toiduenergia hulk iga päev katma kinnipeetava keskmise ööpäevase energiavajaduse. Väär on vastustaja seisukoht, et kinnipeetavale tema toidust vajaliku energia hulga keskmise arvutuse aluseks olevaks perioodiks on kaks nädalat.

5

Tartu Vanglas oli 15.01.2008 R3 gruppi kuuluvate kinnipeetavate päevane norm 2393 kcal (tl 60) ja päevane leivaja saianorm on vastavalt ministeeriumi ettekirjutusele umbes a´150 – 200 g (tl 64).

200 g leiba vastab 380 kcal (tl 74), seega 100 – 190 kcal ja 50 g – 95 kcal. Tartu Vanglas on päevane leivaja saianorm umbes a´150 – 200 g (tl 64), seega umbes 285 – 380 kcal.

Vastustaja kinnitas oma kirjalikus vastuses kohtule, et Tartu Vanglas leivast saadav kaloraaž on 668 kcal päevas, so ühel toidukorral 222,7 kcal (tl 37-38). Kui 15.01.2008 oli Tartu Vanglas R3 grupi päevane kaloraaž 2393 kcal ja kaebuse esitaja ei saanud ühel toidukorral leiba, so 222,7 kcal, siis oli Tartu Vangla poolt pakutud ühe toidukorra kaloraaž ilma leivata 2392 – 222,7 = 2170,3 kcal ja seega vähem, kui minimaalne lubatud päevane kaloraaž, mis on 2300 kcal. Samuti kui Tartu Vanglas oli jaanuarikuus R3 grupi keskmiseks päevaseks kaloraažiks 2489 kcal ja saamata jäi leib (222,7 kcal), teeb see 2266,3 kcal ning seda on samuti vähem, kui minimaalselt lubatud 2300 kcal (tl 9). Murru Vangla 15.01.2008 hommikusöök oli 687 kcal (tl 74), seoses etapeerimisega sai kaebuse esitaja kuivtoidupaki 678 kcal (tl 73), so kokku 1365 kcal. Tartu Vanglas õhtusöögiks saadud kartuli-makaronisupp 300 g ei sisalda 935 kcal (tl 60), kui lähtuda teiste suppide kaloraažist - „külasupp“ hapukoorega 500 g sisaldab 222 kcal ja hakklihakiirsupp 500 g 228 kcal (tl 74) ja hernesupp suitsulihaga 500 g sisaldab 344 kcal. Seega on tõendamist leidnud, et 15.01.2008 ei saanud kaebuse esitaja minimaalset päevast toidunormi, so 2300 kcal ja seega oli õigus saada ühel toidukorral (õhtusöögi kõrvale) leiba.

Ülaltoodu alusel kuulub ülalnimetatud osas kaebus rahuldamisele, sest kohus on jõudnud seisukohale, et Tartu Vangla toiming – Aleksandr Dorožkole 15.01.2008 õhtusöögi kõrvale leiva mitteandmine, on õigusvastane. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 15.01.2008 Tartu Vangla menüü ilma ühe toidukorra leivata oli alla minimaalselt lubatud päevasest kaloraaži (normi) ja seega seisneb õigusvastasus just taolise menüü osas. Tartu Vangla kinnipeetavate 2008.a jaanuari nädalamenüü oli kilokalorites (kcal) järgmine: esmaspäev 2609, teisipäev 2393, kolmapäev 2453, neljapäev 2530, reede 2315, laupäev 2347 ja pühapäev 2782. Leiva/saia normi nende päevade osas näidatud ei ole (tl 60-61). Tartu Vangla kinnipeetavate märtsi 2008 nädalamenüüs (tl 64) on märgitud, et „päevane leivaja saianorm on vastavalt ministeeriumi ettekirjutusele a´150 – 200 g“. Vastustaja teatas kohtule (tl 37), et leivast saadav kaloraaž on 668 kcal päevas, mille jagades toidukordade vahel on 222,7 kcal ühel toidukorral. Tartu Vangla jaanuarikuu 2008 nädalamenüüst ei nähtu leiva/saia kaloraaž ja kaal igapäevaselt ega ka nädala osas tervikuna (tl 60-64). On vaid märge, et päevane leivaja saianorm on vastavalt ministeeriumi ettekirjutusele a´150 – 200 g (tl 64) ning esitatud dokumentide põhjal ei ole arusaadav, kas päevane toidukaloraaž sisaldab ka leivast saadavat kalorsust, so 668 kcal päevas. Vastustaja teatas kirjalikus vastuses kohtule (tl 37), et jaanuaris 2008 (jaanuarikuu menüü oli lisatud A.Dorožko kaebusele, tl 21-22) oli R3 grupi ühe nädala kaloraaž 17 428,99 kcal ja seega ühe päeva keskmine 2489,85 kcal. Leivast saadav kaloraaž on 668 kcal päevas ja seega

6 on selge, et päevakaloraaži hulka on arvestatud ka leivast/saiast saadav kaloraaž, kuigi seda pole igapäevases menüüs näidatud.

Tartu Vangla nädalamenüü jaanuaris 2008 on kilokalorites (kcal) ilma ühe toidukorra leivata järgmine: esmaspäev 2609 – 222,7 = 2386,6 teisipäev 2393 – 222,7 = 2170,3 kolmapäev 2453 – 222,7 = 2230,3 neljapäev 2530 – 222,7 = 2207,3 reede 2315 – 222,7 = 2080,3 laupäev 2347 – 222,7 = 2124,3 pühapäev 2782 – 222,7 = 2559,3

Seega vaid esmaspäeval ja pühapäeval on kaloraaž ilma ühe toidukorra leivata lubatud miinimumi kcal piires (miinimum 2300 kcal).

Kohus leiab, et Tartu Vanglas ei vastanud jaanuaris 2008 enamikel päevadel toidupäeva kaloraaž normile, kui toidu juurde ei pakutud ühel toidukorral leiba. Seega vastustaja oli kohustatud järgima ja pidi vältima olukordi, mil toidupäeva kaloraaž võiks osutuda väiksemaks kui 2300 kcal ja seda just etapeeritavate osas teisipäevast kuni laupäevani.

Määruse nr 150 kohaselt on kinnipeetava toidupäeva norm 2300 – 2700 kcal, miinimumi ja maksimumi vahe on 400 kcal. Seega on Tartu Vanglas võimalik kas tõsta igapäeva toidunormi kuni 2522,7 kcal (so 2300 + 222,7) või järgida, et teistest kinnipidamisasutustest etapeeritud saaksid etapeerimispäeva toidukorral leiva norm.

Vastustaja kinnitas kohtule, et kinnipeetavate nädalamenüüs on igapäevase kaloraaži hulgas leiva/saia kaloraaž, so esmaspäevase toidu kogu kaloraažist, mis on 2609 kcal moodustab ühe osa leiva/saia kaloraaž 668 kcal, ülejäänud kaloraaž moodustub päeva teistest toitudest (tl 95). See asjaolu kinnitab veelkord, et 15.01.2008, so teisipäev (tl 60) ei saanud kaebuse esitaja minimaalset päevast toidunormi (kaloraaži), võttes arvesse Murru Vanglas saadud toitu ja Tartu Vanglas saadud toitu.

Kohus nõustub kaebuse esitaja motiiviga, et kaebuse esitamiseks oli tema preventiivne (põhjendatud huvi) eesmärk, et edaspidiselt Tartu Vanglasse saabudes, ei oleks saadav päevane toidunorm väiksem, kui päevanormiks minimaalselt lubatud.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust mitte see, kuidas (mitu korda) antakse leiba/saia, vaid et oleks järgitud päeva minimaalne toidunorm (kaloraaž), mis on 2300 kcal.

Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt, so osas, et kaebuse esitaja ei saanud 15.01.2008 päeva minimaalset toidunormi (kaloraaži) ning kohus leiab, et see on õigusvastane toiming (tegevusetus).

Seoses sellega, et menüü koostatakse nädalaks ja toit on iga kord erinev (samuti on erinev konkreetse päeva toidukoostis), ei ole võimalik ette näha, kas Tartu Vangla edaspidine menüü koostatakse minimaalse päevanormi piires või mitte ja millistel konkreetsetel päevadel satub kaebuse esitaja etapile. Käesolevas asjas on tuvastatud, et esmaspäevane ja pühapäevane menüü oli isegi ilma ühe toidukorra leivata lubatud minimaalse päevanormi piires.

7 VangS § 47 lg 2 kohaselt jälgib vangla toidukava ja toitlustamist arst.

Kohus leiab, et etapeerimised vanglate vahel toimuvad tihti ja seoses etapeerimisega toitlustamine ilma eranditeta peab olema korrapärane ja vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ning silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet ja seega peab vastama minimaalselt lubatud päeva kaloraažiga.

Kaebuse teine nõue on kohustada Tartu Vanglat andma kinnipeetavatele õhtusöögi kõrvale leiba, kes ei ole seda hommikul terveks päevaks saanud.

Kohus leiab, et kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

Kui kinnipeetav saab etapeerimise päeval kehtestatud päevase toidunormi ja selle minimaalse kaloraaži sõltumata ühel toidukorra leiva ja saia normist, siis puudub selles osas õigusvastasus.

Kaebuse esitaja vaidlustab kaebuse teises osas seda, et kui kinnipeetav ei ole leiba päeval varem saanud, tuleb talle igal juhul leiba anda õhtusöögi kõrvale. Sellele nõudele ei ole seaduslikku alust, kui on järgitud päevast minimaalset toidunormi (kaloraaži).

Iseenesest ei vaidlusta kaebuse esitaja, et toitumisharjumuste järgi peab igal toidukorral olema ka leib ja sai. Mõned ei tarbi toidu kõrvale üldse leiba ja saia ning sellest aspektist kohus asja ei aruta. Kaebuse esitaja kirjutas kaebuses, et „kui norm (toidunorm) on kehtestatud, siis kinnipeetav ka peab seda saama“ (tl 2). Seaduses ei ole fikseeritud, et leiva ja saia normi ei tohi välja anda hommikusöögi ajal terveks päevaks.

Tartu Vangla kodukorra p 8.5 on määratud päevane leiva ja saia norm välja anda hommikusöögi ajal ja kohtu arvates ei ole see keelatud.

Määruse nr 150 § 3 lg 6 kohaselt antakse toidunormile vastavat toitu kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. See säte ei võta kinnipeetavatelt võimalust hommikusöögiga saadud leib ja sai jagada enda äranägemise järgi kolmeks korraks päevaks ja süüa siis leiba ja saia kindlatel kellaaegadel.

Kohus, analüüsides kõiki asjaolusid ja tõendeid antud asjas leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Juhindudes HKMS § 26 lg 3 ja lg 6, rahuldab kohus kaebuse esimeses osas ja tunnistab õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu – Aleksandr Dorožkole 15.01.2008 õhtusöögi kõrvale leiva mitteandmine. Kohus jätab rahuldamata kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks andma kinnipeetavale õhtusöögi kõrvale leiba, kes ei ole seda hommikul terveks päevaks saanud sõltumata saadud ettenähtud toidunormist.

Tamara Hristoforova kohtunik