2-07-39765/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-39765 Tsiviilasi TK hagi TK vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks ning TK vastuhagi TK vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) TK(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja Jüri Urb (AS Hekate, registrikood XXX, asukoht: XXX) Kostja (vastuhagis hageja) TK(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja (vastuhagis hageja) esindaja vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava AB, asukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2008. a Istungil osalenud isikud Hageja (vastuhagis kostja) TK Hageja (vastuhagis kostja) esindaja Jüri Urb Kostja (vastuhagis hageja) TK Kostja (vastuhagis hageja) esindaja vandeadvokaat Mare Lust RESOLUTSIOON 1. Rahuldada TKhagi osaliselt.

2. Lahutada TKja TKabielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

3. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

4. Poolte abielust XXX.a. sündinud poeg MK, XXX.a. sündinud tütar MKja XXX.a. sündinud tütar M-LK jätta elama ema TK juurde.

5. Jätta rahuldamata TK nõue laste ülalpidamiseks elatise saamiseks.

6. Rahuldada TK vastuhagi laste ülalpidamiseks elatise saamiseks osaliselt.

7. Välja mõista TK’lt TK kasuks igakuine elatis summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni poeg MK (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates 07.12.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni, s. o. XXX.a.

8. Välja mõista TK’lt TKkasuks igakuine elatis summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni tütar MK(sünd. XXX.a.) ülal-pidamiseks alates 07.12.2007.a. kuni tütar MK täisealiseks saamiseni, s. o. XXX.a.

9. Välja mõista TK’lt TKkasuks igakuine elatis summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni tütar M-LK(sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates 07.12.2007.a. kuni tütar M-LKtäisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud TKesitas 26.09.2007.a. kohtule hagi TK vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX.a. Poolte abielu kestel sündis kolm last: XXX.a. MK ja XXX.a. M-LKja MK. Hageja palub poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu.

24.01.2008.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse laste elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja poolte kooselust saadik kogu peret üleval pidanud, Ajavahemikul september 2007 kuni detsember 2007 on hageja ostnud perele majapidamistarbeid ja toiduaineid ligikaudu 10 000 krooni eest kuus. Detsembris 2007 ostis hageja lastele 4500 krooni ulatuses jõulukingitusi. Peale selle on hageja kinni maksnud laste huviringid. Perioodi september 2007.a. kuni detsember 2007.a. on hageja maksnud kahe tütre tantsutreeningute eest 1200 krooni kuus ja ühe tütre klaveritundide eest 1000 krooni kuus. Poja tennisetreeningute eest on hageja maksnud 700 krooni kuus, näitestuudio eest 300 krooni kuus ja bändis osalemise eest 400 krooni kuus. Lisaks huviringide eest tasumisele on hageja andnud igale lapsele taskuraha 100 krooni nädalas. Hageja kannab ka kõik vajalikud kommunaalkulud. Elektri eest maksab hageja 200 krooni kuus, kütteõli eest 3300 krooni kuus ja vee eest ligikaudu 500 krooni kuus. Lisaks kommunaalkuludele kannab hageja ka suvila majapidamiskulutusi ligikaudu 1000 krooni kuus. Peale üldiste kulutuste on hageja pidevalt kandnud kostja kasutuses oleva sõiduki kütteja hoolduskulud. Hagiavalduse täienduse kohaselt ei ole kostja pere ees kunagi kulutusi kandnud. Vanemate lahuselu korral määratakse kindlaks kumma vanema juures lapsed elavad. Kuivõrd lahutusprotsessi tulemusel ei oma pooled enam ühist majapidamist. Hageja leiab, et tal on paremad tingimused ja võimalused laste kasvatamiseks ning suurem sissetulek kui kostjal, siis, et säilitada lastele nende harjumuspärane elustandard, siis palub hageja määrata laste alaline elukoht hageja juurde ning kostjalt välja mõista hageja kasuks iga lapse ülalpidamiseks igakuine seadusjärgne elatis 2175 krooni.

Kostja vastuväited Kostja abielulahutusele vastu ei vaidle.

Kostja vastuhagi laste ülalpidamiseks elatise saamiseks.

TK esitas kohtule 07.12.2007.a. vastuhagi TK vastu elatise saamiseks. Vastuhagi kohaselt abiellusid pooled XXX.a. ning poolte abielust sündisid XXX.a. poeg MK ja XXX.a. tütred M-LKja MK. Poeg Mardi ülalpidamiseks kulub hagejal kuus keskmiselt 8000 krooni, mis koosnevad järgnevatest kulutustest; söök koolis ja kodus 3000 krooni, riided, jalanõud ja spordivarustus 800 krooni, tennise treeningud 700 krooni, matemaatika tunnid 800 krooni, hügieenitarbed ja arstimid, vitamiinid kokku 300 krooni, vabaaja veetmine 500 krooni, taskuraha ja transport 600 krooni, suveja talvepuhkus 1000 krooni ja kommunaalkulud 300 krooni. Kummagi tütre ülalpidamiseks kulub kuus kokku 10 525 krooni ja need koosnevad järgnevatest kulutustest: söök kodus ja koolis kokku 3000 krooni, riided, jalanõud ja spordivarustus kokku 2000 krooni, tantsu treeningud 700 krooni, klaveritunnid 550 krooni, prantsuse keele tunnid 600 krooni, draamastuudio 175 krooni, hügieenitarbed ja arstimid, vitamiinid 400 krooni, vabaaja veetmine 700 krooni, taskuraha ja transport kokku 600 krooni, suveja talvepuhkus kokku 1000 krooni, kommunaalkulud 300 krooni ja treeningvarustus 500 krooni. Vastuhagi kohaselt on hageja varaline seisund tunduvalt parem kui kostja oma, kostja nimel on kinnistud ja mitu äriühingut.. Kostja bruto töötasu on 13 163 krooni. Lähtudes eeltoodust palub kostja oma vastuhagis hagejalt välja mõista igakuine elatis summas 5000 krooni poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis kummagi tütre ülalpidamiseks summas 7000 krooni alates septembrist 2007.a. kuni tütarde täisealiseks saamiseni.

Hageja vastuväited kostja vastuhagile Hageja leiab, et vastuhagi on põhjendamatu, kuna kõik kulutused seoses perega kannab hageja. Hageja kulutuste kandmises ei osale. Kostja hinnangul kulub pojale keskmiselt kuus 4450 krooni ja kummagi tütre ülalpidamiseks 4775 krooni. Kostja arvates võiks iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni kuluda 5000 krooni kuus, millest 3000 krooni on nõus maksma kostja. Kostja palub elatis välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kostja on täitnud kogu aeg laste ülalpidamise kohustust.

Kohtu põhjendused

Kohus leidis, et TK hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg. 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu TK ja TK vahel on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Kuna nii TK kui ka TK peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada.

MK sünnitunnistusega on tõestatud, et MK (sünd XXX.a.) vanemateks on TK ja TK. MKsünnitunnistusega on tõestatud, et MK(sünd XXX.a.) vanemateks on TK ja TK. M-LKsünnitunnistusega on tõestatud, et M-LK(sünd XXX.a.) vanemateks on TK ja TK.

PKS § 29 lg. 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 24.01.2008.a. esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt palus TK kindlaks määrata laste elukoht ning jätta laste elukohaks tema elukoht. TK on kohtuistungitel korduvalt märkinud, et lapsed elavad koos temaga ja ta soovib, et lapsed jäävad tema juurde elama. 08. aprilli 2008.a. istungil pooled leppisid kokku, et laste elukohaks jääb laste ema TK elukoht. Kohus leiab, et vastavalt TK soovile ja TK nõusolekule tuleb poeg MK ja tütred MK ja M-LK jätta elama nende ema TK juurde

Kuna kohus määras laste elukohaks TK elukoha, leiab kohus, et TK hagi elatise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

07.12.2007.a. esitas TK kohtule vastuhagi TK vastu elatise saamiseks. TK palub TKlt välja mõista igakuine elatis summas 5000 krooni poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis kummagi tütre ülalpidamiseks a`7000 krooni alates septembrist 2007.a. kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Vastuhagi kohaselt on TK bruto sissetulek 13 163 krooni kuus, kuid TK sissetulek on suurem ning tema nimel on kinnistud ja mitu äriühingut, mille kohta on TK esitanud kohtule tõendid.

TK vaidleb vastuhagile vastu kuna on täitnud kogu aeg laste ülalpidamise kohustust ning kannab ka kõik vajalikud kommunaalkulud (elamu elektri,

kütteõli, vee ning suvila majapidamiskulutused kokku orienteeruvalt 5000 krooni kuus) TK keskmiseks sissetulekuks on keskmiselt 16 000 krooni kuus. TK on nõus maksma iga lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 3000 krooni ja palub elatis välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Kostja oma vastuhagis on loetlenud laste ülalpidamiskulutused; poeg Mardi ülalpidamiseks kulub hagejal kuus keskmiselt 8000 krooni ja kummagi tütre ülalpidamiseks kulub kuus kokku 10 525 krooni, seega kulub laste ülalpidamiseks kostja vastuväite kohaselt 18 525 krooni ja samas taotleb ta hagejalt välja mõista laste ülalpidamiseks igakuine elatis kokku 19 000 krooni tagasiulatuvalt 2007.a. septembrist. Vastuhagi ainsaks põhjenduseks on hageja parem varaline (hageja nimel olev poolte ühisvara) ja vastavad perekonnaseaduse sätted, millede alusel saab esitada elatise hagi, kui üks lapsevanem ei täida vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust. Kostja vastuhagis ei ole tõendanud, et hageja ei ole täitnud või ei täida laste ülalpidamiskohustust või on keeldunud selle täitmisest. Seega on vastuhagi tõendamata.

Hageja TK on esitanud oma palga tõendi ja 2007.a. tuludeklaratsiooni, millest nähtuvad tema palk on keskmiselt 16 000 krooni ja milline suurusjärk vastab tema tuludeklaratsiooni järgi saadavale tulule ning laste koolituskulud summas 10560 krooni. Ei ole alust kahelda ka kostja T töötasu suuruses, mis tema väitel on 13 163 krooni. TK väitele, et ta kannab kõik elamu ja suvila kommunaalkulud ning on kogu aeg osa võtnud laste ülalpidamisest, ei ole TK vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et poolte ühisvara on TK nimel, ei anna alust väita, et TK varanduslik seis on halvem kui TKl. Poolte ühisvara on võimalik igal ajal jagada. TK vastuhagi on sisuliselt põhjendamatu.

Üldreeglina maksavad vanemad elatist oma laste ülalpidamiseks vabatahtlikult. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis ja lähtudes asjaolust, et poolte perekond on purunenud ja poolte abielu tuleb lahutada ning laste elukohaks on poolte soovil määratud laste ema elukoht, on siiski mõistlik, lähtudes laste huvides tulevikus, kostja vastuhagi rahuldada osaliselt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on 2008 aastal kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

TK vastuhagi elatise nõudes on esitatud kohtule 07.12.2007.a.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et TK’lt tuleb TKkasuks välja mõista alates 07.12.2007.a. igakuine elatis a` 3500 krooni poeg MK (sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s. o. XXX.a. ning tütarde MKja M-LK(sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. XXX.a.

Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, jätab rahuldamata TK taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2007.a. kuna ta ei ole tõendanud, et TK ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust ning TK taotluse elatise välja-mõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna PKS §-st 70 tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 sätestatu alusel tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik